ÜLO TULIK: Kas töövõimetusreform päästab Kagu-Eesti?

Ametisse asunud ajutine valitsus tõi meile tööjõureformi. Seda muidugi rahandusministeeriumi – kus anti sõnum, et töövõimetuspensioni kulud kasvavad kiires tempos ja midagi on vaja ette võtta nende vähendamiseks tulevikus – ametnike mahitusel. Reform on juba meie poole teel, aga siiani pole täit selgust, kuidas seda kõige mõistlikumal viisil ellu viia, et asjast enne kevadisi valimisi ikka tulu tõuseks.

Tööjõureform – väljakutse rehepappidele
Tööjõureformi teema on aktuaalne. Samas on mitmed spetsialistid (sh arstid, kes tegelevad inimestele puude määramisega) sõnaselgelt öelnud, et sellisel kujul on kavandatav reform toores. Põhjusena on nimetanud, et kavandatav reform, mille käigus kavatsetakse ära kulutada ligemale 360 miljonit eurot maksumaksja raha, on liialt rutakalt koostatud.

Asi on läbimõtlemata ja selgelt ripub õhus oht, et selle rahaga tehakse lihtsalt „rehepappi”. Milles siis probleemi juured peituvad? Meil on teadaolevalt riigis umbes 100 000 töövõimetut puudega inimest, keda soovitakse selle reformi käigus tööturule kaasata. Kellest küll teatud spetsialistide arvates juba ligemale 40 000 on tööga hõivatud. Kas see number on õige, seda ei suuda keegi täpselt öelda, sest seda pole analüüsitud. Arvan, et enne kui suure reformi kallale asutakse, on üsna tähtis selles numbris selgus saada. Kindlasti puudub üksikasjalik ülevaade, kellel milline puue on ja kellele milline töö sõltuvalt puudest sobib ning jõukohane on.

Töökohad on olulised
Olen üsnagi veendunud, et Eesti – eriti aga Kagu-Eesti – probleem on, et puuetega inimestele ei ole teenuseid ega töökohti. Puudega inimesed on erinevad ja ilma täpse ülevaateta neist on võimatu kavandatavat reformi mõistlikult ellu viia. Enne reformi kallale asumist peame teadma, miks need puudega inimesed täna ei tööta. See on teema, millega tuleb tegelema hakata kohe. Loobuda tuleks formaalsest puuete hindamise süsteemist, mis on hetkel selle reformi strateegiasse kavandatud. Kagu-Eesti on piirkond, kus on võrreldes ülejäänud Eestimaaga kõige rohkem puudega inimesi. Miks see nii on ja kas enne ei peaks omama teadmist nende põhjuste kohta? Olen seda meelt, et kui meil oleks Kagu-Eestis töökohti puudega inimestele, küll siis ka inimesed tööle läheksid ja probleem leiaks ilma suure reformita lahenduse.

Täna näen pigem ohtu selles, et needsamad töökohad koonduvad tavapärastesse keskustesse suurlinnades, mis omakorda põhjustab täiendava liikumise nendesamade keskuste poole ja kaotajaks on lõpuks ikkagi Kagu-Eesti. Mõistetav on reformi läbiviijate soov olukorda tööturul muuta, aga seda ei saa teha ilma kohalikke omavalitsusi kaasamata. Enne kui asume reformima, peame omavalitsustega läbi rääkima teemad, millised osad saavad kaetud nende poolt.

Tähtsaim argument peab olema, et töö peab aitama ära elada ja töövõimetuse pensioni peavad saama need, kes tõesti seda vajavad. Omavalitsusjuhid mäletavad selgesti aegu, kui tehti eelmine töövõimetuse reform, mille käigus hakati väikest, kuid olulist raha peale puude määramist maksma. Peale seda tõusis hüppeliselt ka puudega inimeste arv, kellele määrati rahaline kompensatsioon.

Tööturule tuleb tagasi tuua puudega laste vanemad
Vesteldes puudega seotud teemadel kagueestlastega, on mitmel korral tulnud välja, et täna on kõige raskemas olukorras vanemad, kelle peres kasvab puudega laps. Enamus nendest ei saa just sellel põhjusel tööl käia, sest nad tegelevad lapsega 24 tundi päevas, seitse päeva nädalas. Kavandatava reformi käigus peaks hoopis väärtustama nende tööd ja leidma mooduse, kuidas tuua nad tööturule tagasi. Mõned aastad tagasi käivitasid talunikud asendustööliste süsteemi. Arvan, et ka puudega laste puhul peab selle süsteemi ellu viima. See on nendele vanematele tõsine abi ja inimesed mõistaksid seda paremini kui kavandatava tööjõureformi käigus 400 inimese töölevõtmist maakondade tööhõivebüroodesse.

Kindlasti ei tohi ühtki reformi teha kiirustades ainult sellel põhjusel, et keegi on selle auasjaks võtnud ja välja andnud lubaduse see seadustada veel enne kevadisi valimisi. Enne on vaja ikka üheksa korda mõõta ja üks kord lõigata, et asjast kasu oleks.
Vastates pealkirjas olevale küsimusele, leian et töövõimetuse reform ei päästa Kagu-Eestit, küll võib aga selle mõistlikust läbiviimisest tõusta tulu kogu piirkonnale.

 

Autor: ÜLO TULIK, IRL
Viimati muudetud: 12/06/2014 09:54:59


Fatal error: Uncaught Error: Call to a member function get_total_time() on bool in /data05/virt4608/domeenid/www.lounaleht.ee/htdocs/index.php:247 Stack trace: #0 {main} thrown in /data05/virt4608/domeenid/www.lounaleht.ee/htdocs/index.php on line 247