Laitila linnavolikogu saal. Foto: Elina Allas

Võrul on 11 sõpruslinna, mõnes riigis lausa kaks. Kui palju aga kodanikud neist linnadest üldse teavad? LõunaLeht tutvustab Soomes asuvat sõpruslinna Laitilat, kus lõppenud nädalavahetusel toimus aasta suursündmus Munamarkkinat.

Võru-suurune Laitila asub Lääne-Soomes Turu lähedal, seal elab teiste seas sadakond eestlast. Helsingist on Laitilasse 221 km. Linna aasta suursündmus on Munamarkkinat, mis toob kohale külalisi kaugemalt ja lähemalt.

Munamarkkinat ehk eesti keeli munalaat või pigem isegi festival on nädal enne jaanipäeva toimuv kahepäevane üritus, mil linn on paksult rahvast täis. Seekord toimus laat juba 42. korda. Munateemaline on üritus just seepärast, et kunagi oli piirkonnas väga tähtis osa linnukasvatusel.

Munamarkkinat avas 14. juuni keskpäeval pidulikult 20 aastat linnapeana ametis olnud, avatud suhtlemise ja sõbralikkuse poolest silma paistev Jukka Alkio, kes ei häbenenud selleks puhuks ka munateemalist mütsi pähe panna. Kohaliku šõumehe Heikki Hilanderi parodeerimise kaudu saabusid üritust avama ka Soome presidendid, Tarja Halonen, tõsi küll, telefoni teel. Kompaktse ja selge kokkuvõtte Laitila ettevõtmistest tegi linnarahvale samuti sõbraliku olemisega linna asepresident Seppo Lehtola. Lavale kutsuti tervitussõnu ütlema ka Võru linnapea Anti Allas. Soomlastes tekitas suurt heameelt, et poole oma kõnest pidas Allas soome keeles.

Munamarkkinate raames valivad kohaliku ajalehe Laitilan Sanomat lugejad igal aastal välja Laitila Kuke, kelleks tänavu osutus Laitilast pärit džässkitarrist Kari Antila, kes praegu elab Belgias ja on mänginud koos paljude tuntud džässmuusikutega. Antilal on plaanis ka Laitilas džässifestivali korraldama hakata.

Kultuuriprogramm, laat ja läbu
Munamarkkinate päevasel ajal saab kokku voolanud rahvamass osa nii kultuuriprogrammist laval kui ka laadast kesktänaval. Laadal ei müüda ainult käsitööd ja toidukaupa, vaid ka igasugust muud träni, ja sellele viimaselegi näib ohtralt ostjaid jätkuvat. Kaugemal palliplatsil on avatud romuturg (romutori). Õhtu lõpeb südaööl hommikuni kestva kontserdiga, kuhu on kutsutud esinema Soome populaarsemad rokkbändid.

Reede öösel, päev enne Munamarkkinate algust, esines kohalikus restoranis-hotellis Kievari ka superstaar-suusahüppaja Matti Nykänen, ent kuna linnas oli samal ajal teinegi kontsert, oli Nykäse kontserdil rahvast vähe. Vähest publikut ei saa ilmselt panna kümneeurose pileti süüks, sest näis, et soomlaste jaoks ei ole mingi probleem osta topside kaupa 0,33 l õlut seitsme euro eest (Soomes poes maksab purgitäis õlut kolme euro ringis). Nagu Eestiski ei tohi välirestorani alale minna oma joogiga. Huvitav on aga see, et oma raha eest ostetud joogiga ei tohi ka välikõrtsist lahkuda – turvamees peab kinni.

Nädal enne jaanipäeva on Laitilas hea öisel ajal väljas pidutseda, sest öö jooksul ei lähe hetkekski pimedaks. Pidustuste käigus tekib tänavatele muidugi rohkesti prahti, sest komme on visata nii joogipurgid kui ka -topsid lihtsalt maha. Pühapäeva hommikuks koristavad kohalikud sportlased aga linnast kogu prahi ära.

Linnapea Jukka Alkio sõnul andis linn tänavu Munamarkkinate korraldamiseks 50 000 eurot. Kõik oligi väga hästi korraldatud ning inimesed ei olnud sealjuures pinges ega närvilised.

Laitila linna tutvustasid peale muude ametnike linnapea Jukka Alkio ja linnavolikogu esimees Jussi Perkkola, viimane paistis samuti silma avatud suhtlemise ja sõbralikkuse poolest. Selgus, et Laitila linnal läheb väga hästi. Töökohti on seal rohkem, kui kohalikele elanikele vaja oleks, mistõttu käiakse Laitilasse tööle ka kaugemalt.

Pooled lamineeritud tuuleklaasid Laitilast
Laitila suurim ettevõte on Pilkington Lamino OY, mis toodab busside ja autode tarvis lamineeritud tuuleklaase. Firmas on 250 töölist. Sama toodangut teeb ka suuruselt kuues Laitila firma Finnlamex OY. Need kaks firmat toodavad poole Euroopa lamineeritud tuuleklaasidest. Suuremad firmad tegelevad veel näiteks kuulkraanide ja masinate tootmisega, laserlõikusega, munapakkimise ja muuga. Küll ei ole Laitilas ühtegi mööblivabrikut.

Võru sõpruslinnas on seitse väga korralikku kooli. Kõik linlased saavad käia sporti tegemas ja vaba aega veetmas jäähallis, ujulas, staadionil, suusaalal, pesapalliväljakul jne. Laitila raamatukogu aga sai just 150 aastat vanaks ja see on Soome esimene maaraamatukogu. Laitila sai linnaõigused nimelt alles 1986. aastal. Linna aastaeelarve on 50 miljonit krooni.

Linnal on olemas ka oma televisioon, mille programm jõuab umbes 6000 vaatajani ja mida jälgib 80 protsenti inimestest. Oma televisioon teeb ülekanded ka kõikidest linnavolikogu istungitest.

Laitila linnavalitsuse 25 aastat tagasi ehitatud hoone on väga suur: ruumi jätkub seal vabalt igale ametnikule, nõupidamiste saale on palju, keldris on suur saun. Linnapea Alkio nentis, et praegusel ajal ei tuleks nii suure hoone ehitamine enam kõne alla. Linnavolikogu saal meenutab mingil määral koguni parlamendisaali. Seal on omad istumisalad ja rõdud nii linnajuhtidele, linnavolikogu liikmetele (koos hääletusnuppudega), linnavalitsuse ametnikele, linnakodanikele kui ka ajakirjanikele. Saali saavad kogukonna liikmed kasutada ka konverentside ja muude ürituste tarbeks.

Kuulus Kukko õlu tuleb Laitilast
Kõige tuntum Laitila ettevõte on arvatavasti Laitilan Wirvoitusjuomatehdas (karastusjoogitehas), mis toodab muu hulgas kuulsat Kukko õlut, mida vahepeal müüdi ka Eestis. Kuna Laitila õlu ei suutnud aga Eesti kahe suurema õlletootjaga võistelda, lõpetas firma mullu Eestis oma tegevuse.

Tehase direktor Tommi Suutari rääkis, et firma asutati aastal 1995 ja algul oli plaanis hakata hoopis kala eksportima, ent kuna kohe alguses juhtus teel Saksamaale õnnetus, mõistsid nad, et kalaeksport on liiga riskantne ala. Et ühe ettevõtte asutaja ema tegi maitsvat mustasõstramahla, tekkis praegusel suurimal aktsionäril Markku Pilppulal idee hakata tootma hoopis limonaade.

Esimesed limonaadid valmisid kirbuturult ostetud pisikese koduse limonaadimasinaga ja esimesed etiketid kujundas kohaliku kooli kunstiõpetaja. Siis aga tekkis probleem, kuidas saada pudeleid, sest väiksele tehasele polnud ükski firma neid nõus müüma. Kui aga ühe pudelifirma autoga juhtus õnnetus ja juhtumisi samal ajal võitis Soome Rootsit jäähokis, oldi nõus õnnetusest terveks jäänud pudelid tehasele müüma. Kummaliste juhtumiste saatel osteti ka joogivalmistusmasinad.

1997. aastal hakati Laitilas tootma siidrit ja juba järgmisel aastal võitis Oiva siider Soomes kõik maitse- ja kvaliteedikonkursid. Kui nii Marli kui ka Hartwall oma töötajaid koondasid, saadi juurde ka spetsiaalsete oskuste ja kogemustega töölisi. Müügidirektori palkasid nad aga Sinebrychoffist.

Oma tehase ehitas firma 2001. aastal. Huvitav on ka see, et tehasehoone ehitamiseks andis neile raha põhimõtteliselt linn. See on Soomes levinud praktika ja muidugi võtab omavalitsus sellega suure riski. Laitila linn on ehitanud kolm ettevõttehoonet, võttes ise selleks pangast laenu, aga kõik riskid on ennast ära tasunud, mis ei ole õnnestunud sugugi igal pool Soomes. Omavalitsus saab nimelt pankadelt odavamat laenu kui ettevõtted. Tasapisi maksavad ettevõtted oma tootmishooned siis omavalitsusele kinni.

Tegid kogemata gluteenivaba õlu
Kõige kuulsamat Laitilan Wirvoitusjuomatehdase toodet – Kukko õlut – hakati tegema 2002. aastal. Tommi Suutari sõnul on Kukko ettevõtte jaoks täielik jackpot, kuna 2005. aastal selgus, et tegu on gluteenivaba õllega. Maailmas on kulutatud miljoneid, et välja arendada gluteenivaba õlle retsept, kuid laitilalastel õnnestus see täiesti kogemata. Ainult Kukko Vehnä (nisu) õlu sisaldab gluteeni. Nüüd on nad aru saanud, kuidas gluteenivaba õlu tekib, kuid loomulikult on retsept täiesti salastatud.

„See on meie õnn, gluteenivabale õllele on palju turgu,” rõõmustab Tommi Suutari.

Praegu täidab tehas alkohoolsete jookide ja limonaadidega 36 000 purki ja 12 000 pudelit tunnis. Toodetakse ka private label’i tooteid. Ettevõtte valmistab 170 erinevat jooki ning 98% toodangust müüakse maha Soomes. Veebruaris palgati aga uus ekspordidirektor, sest kindel soov on asuda oma toodangut ka eksportima. Tehasel on pinda 11 800 ruutmeetrit ja seal on tööl 50 inimest. 2013. aasta käive oli 22,3 miljonit eurot ja mullune kasum üle 1,6 miljoni euro.

Laitilan Wirvoitusjoumatehdase puhul on põnev ka fakt, et kogu vajamineva elektri saavad nad tuuleenergiast, kusjuures energiat kulutab tehas 70% vähem kui muud samalaadsed tehased. Kõik jäägid (linnasejäätmed) lähevad loomasöödaks ning muu kraam samuti taaskasutusse.

 

Autor: ELINA ALLAS
Viimati muudetud: 19/06/2014 10:59:48