Politsei kavatseb edaspidigi sekkuda, kui alkoholi tarvitanud kodanik teisi häirib, pildil kinnipeetud korrarikkuja Antsla Hauka laadal. Foto: Urmas Paidre / LL arhiiv

Juulis jõustunud uus korrakaitseseadus lubab tarvitada alkoholi avalikes kohtades, kui sellega kaaskodanikke ei häirita. Omavalitsused said ühtlasi õiguse teatud paikades alkoholitarbimist piirata, kuid Kagu-Eesti omavalitsused esialgu massiliselt keelde seadma ei kiirusta.

Omavalitsustel on korrakaitseseaduse sättest tulenevalt õigus määrata kindlaks laste või tervisedendusega seotud paiku, kus alkoholi tarvitada ei tohi. Kuigi nüüdsest on lubatud alkoholi avalikult tarbida, ei tohi seda jätkuvalt teha õppeasutuste, noorteasutuste ja noorte kogunemiskohtade juures, ühissõidukis ega ühissõidukite peatustes, haiglate juures ega lastele mõeldud avalikel üritustel.

Küsitletud Kagu-Eesti omavalitsustest tunnistas LõunaLehele vaid Räpina, et kaalub tõsiselt linna teatud paikades alkoholitarvitamise keelamist ning teema ümber käib praegu poleemika.

„Mõtleme veel täpselt, kuidas ja mis,” sõnas Räpina vallavanem Teet Helm. „Kindlasti mingid piirangud tulevad.”

Nii näiteks on Räpinas kaalumisel keelata avalik alkoholitarbimine keskväljakul ekraani juures, kus alkoholiga „piknikulaudu” kaetakse autode katustele. Keskväljak jääb ka olulise turismimaantee äärde.

„Ei jää kaunis pilt möödasõitjatele,” nentis Helm.

Ka kaalub Räpina alkoholitarvitamise keeldu ausambapargis ja randades.

Otepää (lahkuv) vallavanem Kuldar Veere aga ütles, et Otepääl ei ole plaanis avalikku alkoholitarvitamist keelata, vaid pigem tegeletakse nii nagu varem ka edaspidi nendega, kes kaaskodanike rahu häirivad. Veere ei näe põhjust kaaskodanikke mittehäirivat tegevust keelata.

Võru linnas ei ole teemat veel arutatud, nagu Tõrva avalike suhete spetsialisti Siim Ausmehe sõnul ka Tõrvas.

Ka Põlva abivallavanem Martti Rõigas ütles, et kuna seadusesäte on veel nii värske, pole teemat seni analüüsitud. Ta lisas, et Põlvas on praegu suuremaks probleemiks tanklates müüdav alkohol ja bensiinijaamade ümber toimuv ning vallal tuleb tegeleda sellega. Küll aga arvas ta, et ka muudes kohtades – näiteks järverannas – tuleb alkoholitarvitamise piiramisega ennetaval eesmärgil varem või hiljem niikuinii tegelda.

Valga linnavalitsuse sekretär-referent Heldi Kaares edastas Valga seisukoha, et Valgas pole pärast korrakaitseseaduse sätte kehtima hakkamist täheldatud alkoholi tarvitamise suurenemist avalikes kohtades ja seega ei ole ka napsitamist piirama asutud. Tema sõnul Valga linn siiski ei tervita alkoholi liigtarbimist avalikes kohtades.

Antslat on mõningatel puhkudel tituleeritud möllupealinnaks. Antsla vallavanema Merike Prätzi sõnul pole avaliku alkoholitarbimise piiramist praegu vallas arutatud, kuigi väiksemates ringides on see teemaks tulnud.

„Vaatame natuke, jälgime olukorda,” sõnas Prätz. „Hauka laada ajal nagunii tarbitakse. Ma ei usu, et see seadusemuudatus hakkaks oluliselt rohkem probleeme tekitama.”

Prätz lisas, et neilegi teevad muret eelkõige kohalikud pubid, mis müüvad alkoholi just Hauka laada ajal ööpäev ringi. Bussijaama piirkonnas on aga alkoholi avalikult tarbitud juba ka varem.

Lõuna prefektuuri korrakaitseteabe talituse juhi Helmer Halliku sõnul teeb politsei järjepidevat aktiivset koostööd kohalike omavalitsustega. Ühistööna tegeletakse praegu selliste perede ja lastega vaba aja veetmise kohtade ja paikkondade välja selgitamisega, kus avalik alkoholitarvitamine võib üldjuhul kaaskodanikele häirivaks muutuda.

„Avalikus kohas alkoholi tarvitades tuleb silmas pidada, et tegevusega kõrvalisi inimesi ei häiritaks või kedagi ohtu ei seataks,” manitses Hallik. „Kui juhtub vastupidine ja mõni kõrvaline isik siiski tunneb end alkoholi tarbivast isikust segatuna või tekitatakse kellelegi ohtu, sekkub politsei sellise tegevuse lõpetamiseks.”
 

 

Autor: ELINA ALLAS
Viimati muudetud: 17/07/2014 13:41:29