Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Kehv ilm jättis aia- ja põllusaagile jälje

Tänavune kevad oli tavapärasest külmem ja juunis kallas pidevalt vett. Nii suurtootjad kui ka aiapidajad nendivad, et tänavune ilmastik on nii mõnegi sordi kasvamisele oma jälje jätnud.

„Vili on ilus ja tõotab head saaki, kuid enne on vaja see põllult koristada ja salve panna. Kasvatame nii tali- kui ka suvinisu, otra, kaera ja triticale’t,” rääkis Edda Vahtramäe, ASi Laatre Piim loomakasvatuse juht Tõlliste vallast Valgamaalt.

Aastaid ettevõtte juhatuse esimehena töötanud Vahtramäe lisas, et aktsiaselts kasutab 2200 hektarit maad, millest rohumaad on ligi 800 hektarit. Esimese heinaniite saak oli korralik: „Saime lehmadele kõhurohuks kuiva heinagi teha ja loodan, et allapanuks saame ka põhku varuda.”

Viljasaak läheb loomulikult söödaks 2300 loomale, kellest 950 on lüpsilehmad. Laatre Piim kasvatab müügiks ainult rapsi, mis ka jõudsalt kasvab.

„Siloks kasvatame ka maisi, millest soovime eelkõige tõlvikuid, sest tõlvikutest saavad loomad energiat. Kuid mais-juunis istus mais justkui augus ja praegu ei oska öeldagi, kas mais jõuabki õigeks ajaks valmis,” märkis Vahtramäe.

Valgamaa suurim teraviljakasvataja, Puide talu peremees Mati Nurm ütles, et kevad tõi meeldiva üllatuse sellega, et lumeta talv ei teinud talirapsile liiga. „Pool talinisust läks aga välja kevadisel ajal, mil öösel oli miinus 15 ringis külma- ja päeval sama palju soojakraade. Temperatuuri selline kõikumine kiskus talinisu juured mullast lahti,” selgitas ta.

Puide talu suvinisu- ja odrapõllud on praegu ilusad ja kui ilmad on põllumehele soodsad, annavad korraliku saagi. „Põllupidamine on riskiäri, kus ikka tuleb tagasilööke,” lausus Nurm.

Ants Muld Võrumaalt Võru vallast kasvatab kartulit juba ligi 20 aastat. „Paaril hektaril kasvanud varajane kartul jäi külma kevade tõttu kehvaks. Kartulil tekkis tõusmepõletik, mille tagajärjel osa mugulaid moondus,” selgitas ta.

Muld kasvatab talvekartulit 40 hektaril: „Praegu õitseb kartul ilusti ja juunikuise vihmaga on vaid viis protsenti pinnasest hävinud. Eks augusti lõpus ole näha, milline saak tuleb.”

Põlvamaal Ahja vallas asuva suure Asuva puuviljaaia omanik Ain Ootsing ei soovinud rääkida, kas ja kui palju õuna-, pirni- ja ploomipuud tänavu saaki annavad.

Aiapidajad ütlevad samuti, et erilise ilma tõttu on mõne sordi kasvamine takerdunud.

Leili Sillaorg on oma Teeääre talus Põlvamaal Mikitamäe vallas juba pikki aastaid sibulat ja küüslauku kasvatanud. „Küüslauk on ilus, kuid sibul alles hakkab mugulaid alla kasvatama, sest vihma on palju tulnud. Kui ilmad jäävad ilusaks, peab sibul paari nädalaga mugulad kasvatama ja siis saab augusti lõpus juba sibulapunutisi teha,” rääkis ta.

Sillaorg lisas, et ka teistes Audjasaare küla majapidamistes kasvatatakse küüslauku ja sibulat.

Teeääre talus oli tänavu palju vaarikaid. Ka sõstarde ja karusmarjade saagi üle perenaine ei kurda. „Mullu oli meil vähe nii õunu, ploome kui ka pirne, kuid tänavu on neid rohkem, eriti hästi kannab antoonovka,” võrdles perenaine.

Kogu teadliku elu enda tarbeks juur- ja puuvilja kasvatanud Ebe Zeerus Võrumaalt Misso vallast ütles, et porgand ja kaalikas ei anna nii head saaki kui mullu. „Meil on nii-öelda raske maa, kuid see ei ole ka puhas savimaa. Peet kasvab normaalselt ning hernes on väga ilus, kurgid kasvavad korralikult, kuid porgand ja kaalikas on vilets.”

Juba kümmekond päeva nopib pere toidulauale tomatid oma kasvuhoonest, kus ka külvatud till vohab. Kartul aga õitseb tagasihoidlikult ning varajast hakkab juba lehemädanik kimbutama. Kartulimardika ees nad hirmu tundma ei pea, sest pere peenramaa on keskusest kaugemal.

Koduaia marja- ja õunasaagi kohta lausus Zeerus, et õunu oli neil mullu ja on üllatuslikult ka tänavu, sama lugu on punaste sõstardega. „Karusmarju on, kuid mullusest veidi vähem, kuid varajasel mustsõstral võttis külm õied ära,” lausus ta.

Tartu Lõunakeskuses tegutseva taluturu tegevjuht Merle Vall ütles, et juurviljadest ja kartulist pood puudust ei tunne. „Marjadega on tänavu keeruline, neid on, kuid mitte külluslikult,” sõnas ta samas. „Mai alguses olnud külm tegi marjapõõsastele liiga ja sellel tagajärjel on neid vähem, varajast musta sõstart tänavu ei olegi.”

 

 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 24/07/2014 11:16:07

Lisa kommentaar