Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Hooletusse jäetud laste lootus: politsei, omavalitsus ja uus seadus

Käesoleval nädalal sai avalikuks lugu, kus pidutsemislembesed lapsevanemad jätsid oma järeltulija viieks päevaks küla peale ning sekkuma pidi politsei, kes toimetas lapse turvalisse kohta. Miks sellised lood juhtuvad, millal peab sekkuma politsei, kui palju on meie kandis probleemseid peresid ja kuidas üldse riik hooletusse või suisa ohtu jäetud laste eest hoolt kannab?

Selle nädala alguses kirjutas Eesti Päevaleht juhtumist, kuidas hoogsalt pidutsenud lapsevanemad unustasid kaheaastase poja mitmeks päevaks tuttavate juurde hoiule. Nimelt viis Tallinnas elav noor kahe lapse ema juuni lõpus oma poja isa juurde Võrumaale, et ise rahulikult pidutseda. Kuigi samas vallas elab ka laste vanaema, andis isa väikemehe oma tuttavate hoida ning vanaema ei teadnud asjast midagi.

Kui viienda päeva hilisõhtuks polnud põnnile ikka veel keegi järele tulnud, pöördus lapsehoidja politseisse, kes püüdis ka kontakti saada valla sotsiaaltöötajaga. See aga kohe ei õnnestunud, sest viimane oli puhkusel. Ta märkas siiski samal õhtul, et talle on korduvalt helistatud, ja sai teada, et Tallinna laps on viidud hoidja juurest politseisse ja sealt edasi Lõuna-Eesti haigla turvatuppa.

Kuna sotsiaaltöötajale oli laps varasemast tuttav, võttis ta juba samal õhtul ühendust lapse vanaemaga, kes omakorda helistas Tallinnasse lapse emale ja nõudis, et too lapsele turvatuppa järele läheks. Järgmise päeva lõuna ajal jõudiski lapse ema Võrru ja koos vanaemaga mindi haigla turvatuppa. Valla sotsiaaltöötaja suhtles lapse üleandmise asjus nii haiglaga kui ka lapse vanaemaga ja sai õhtul kinnitust, et laps on koos emaga kodus Tallinnas.

Kümned pered jälgimisel
Võru maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna sotsiaalnõunik Ülle Haan rääkis LõunaLehele, et Võrumaa probleemsete perede olukorrast võib laiem pilt olla väga erinev. „Tihti pole probleemide ainupõhjuseks alkohol ja esineb õpitud abitust, sotsiaalsete oskuste vähesust, erinevaid terviseriske, huvipuudusest lapse hooletusse jätmist ja muud sellist,” ütles ta.

Võru noorsoopolitseinik Inga Ploom sõnas aga, et üks suuremaid kurja juuri on siiski alkohol, mille tarvitamise käigus ununeb vanematel oma mudilaste järele vaatamine ja nende eest hoolitsemine. „Nii nagu ka kõigi teiste korrarikkumiste hulk suureneb just toetus-, abiraha- ja palgapäevade paiku, on politsei märganud ka ses vallas sama tendentsi,” ütles ta.

Ülle Haani sõnul praegu maakonnapõhist statistikat Võrumaa probleemsete perede kohta, kes kasvatavad lapsi, ei koguta. Peredega tegeleb omavalitsus, kelle territooriumil pere parajasti elab. „Probleemsed lastega pered kolivad sageli ja seetõttu ongi sotsiaal- või lastekaitsetöötajad omal algatusel hakanud informeerima pere uue sihtkoha omavalitsust. Tänu õigeaegsele informeeritusele saavad spetsialistid perega kohe tööle asuda ja võimalikke probleeme ennetada,” ütles Haan. „Info liikumine, hea koostöö kolleegide ja koostööpartneritega aitab ennetada või lahendada suurema osa võimalikest ja toimunud juhtumitest enne tõsise kriisi tekkimist. Võru linnas näiteks on jälgimisel peresid ligi 20.”

Inga Ploom märkis, et kuigi inimesed on varmad abitusse olukorda sattunud lastest politseid informeerima, julgustab politsei veelgi enam märkama oma naaberkorteris toimuvat ja sellest ka teada andma.

Ajutiseks varjupaigaks turvatuba
Ülalkirjeldatud juhtumis toimetati laps Lõuna-Eesti haigla turvatuppa. Haani sõnul on lapse turvalisuse tagamiseks käesoleval aastal Võrumaal osutunud vajalikuks kasutada haigla turvatoa teenust viiel korral.

Turvatuppa satuvad lapsed, kes on jäänud järelevalveta ja hooletusse või sattunud ohuolukorda ning kelle pereliikmeid või eestkostjaid ei ole võimalik kätte saada või pole nad adekvaatsed lapsega tegelemiseks. Üldjuhul toimub see sotsiaal- või lastekaitsetöötaja töövälisel ajal ja siis on esimeseks sekkujaks politsei.

Sotsiaalnõuniku kinnitusel nõustub Võru maavalitsus sotsiaalkaitseministri Helmen Küti väljaütlemisega, et sotsiaal- ja lastekaitsetöötaja töövälisel ajal ongi lapse peamine turvateenusele paigutaja politsei, kuna kohalikud omavalitsused ei suuda tagada 24-tunnist sotsiaaltöö teenust.

Noorsoopolitseinik Inga Ploom selgitas, et kui politsei saab teate hooletusse jäetud väikelastest, kaasatakse alati lastekaitse- või sotsiaaltöötaja. Kui last ei ole võimalik jätta kummagi vanema hoolde, otsitakse koostöös lastekaitsetöötajatega lapsele kõige sobilikum ja turvalisem koht peatumiseks. Lapsele endale on kõige vähem traumeeriv see, kui mõni lähedane inimene (nt vanaema, täisealine õde või vend) ta enda hoolde võtab. Kui aga lapsest hoolivaid sugulasi ei ole võimalik leida, siis toimetatakse laps ajutiselt turvakodusse, väikelaps aga lastehaiglasse. Edasi tegeleb probleemse perega aga kas lastekaitsetöötaja või sotsiaaltöötaja.

Ka märkis Ploom, et laste turvalisuse tagamiseks peab politsei ja sotsiaalosakonna koostöö olema järjepidevalt väga tõhus ning operatiivne. „Tuleb tõdeda, et Võrumaal on ette tulnud üksikuid juhtumeid, kus hilisõhtustel ja öistel tundidel leitud lapsega tegeleb ainult politsei, sest pole õnnestunud ühendust saada sotsiaaltöötajaga. Sellistel erandlikel juhtudel toimetab politsei lapse turvakodusse ja hommikul teavitab kohalikku sotsiaaltöötajat, kes hakkab lapse ja tema perega edasi tegelema.“ Samamoodi juhtus ka ülalkirjeldatud juhtumis, kui sotsiaaltöötaja viibis puhkusel.

Võru maakonna 13 omavalitsusest on lastekaitsespetsialist Võru linnas ja Rõuge vallas. Väiksemates omavalitsustes on tööl üks sotsiaaltöötaja, kes tegeleb kõigi valdkonna murekohtadega. „Spetsialistid teevad oma tööd südamega ja reeglina ka väljaspool tööaega,“ kinnitas Haan.

Uus seadus toob muutuse?
Kui vanemad jätavad oma lapsed pidevalt hooletusse ja ei hoolitse nende arenguvajaduste eest vajalikul määral, on omavalitsusel võimalik ja kohustuslik peret erineval moel selle pere vajadusi arvestades toetada ja mõjutada. Juhtumeid, kus sekkumised pole andnud tulemusi ja on vaja algatada lapse perest eraldamine, esineb Võrumaal Haani andmetel keskmiselt kaks-kolm aastas.

Uuel aastal võetakse vastu uus lastekaitseseadus, millega on Haani sõnul konkreetsemalt reguleeritud ametkondade koostöö lastekaitse küsimustes. Samuti on antud sotsiaalkindlustusametile riikliku lastekaitse korraldamise kohustused, mille kaudu tagatakse üleriigiline ööpäevaringne lastekaitse. Praegu selleks väiksemates omavalitsustes ressurssi napib. „Loodame, et uue seaduse kehtima hakkamisel saab süsteem selgemaks ja paremini korraldatud üle riigi,“ sõnas Haan.

Autor: MARIA GONJAK
Viimati muudetud: 24/07/2014 11:23:23

Lisa kommentaar