See küsimus tekib mul ikka ja jälle, kui riigikogu saalis järjekordset hinnatõusu hääletame. Muidugi vajutan mina punast nuppu ja sama teevad ka minu fraktsioonikaaslased, kuid kokkuvõttes lähevad kõik need eelnõud häälte tüüpsuhtega 36:65 läbi. Pole tähtis, kas hetkel on koos Keskerakonnaga opositsioonis IRL või sotsiaaldemokraadid. Reformierakond saab ikka oma tahtmise ja hinnad muudkui tõusevad. Nii käib see aastast aastasse ja on ka põhjuseks, miks eestlaste elukvaliteet pole ammu enam tõusnud.

Viimased hinnatõusud on sellepärast eriti küünilised, et nende seadustamisel lööb hoogsalt kaasa sotsiaaldemokraatide vasakerakond, kes oma programmidokumentides justkui võitleks hinnatõusude vastu, kuid parlamendis selle unustab. Just äsja, kui suur suvi juba väljas oli, võttis RE ja SDE koalitsioon riigikogus vastu seaduse, mis kergitab gaasiaktsiisi kolmel järgmisel aastal 20% aastas. Pange tähele: mitte ühel aastal, vaid kolmel aastal järjest ja ikka ühe viiendiku võrra.

Eesti Gaasi hinnangul mõjutab hinnatõus otseselt 100 000 kodutarbijat ja üle 2000 ettevõtte üle Eesti. Nii mõjutab valitsusepoolne maagaasi hinna kergitamine iga kolmandat soojusetarbijat Eestis. Võrgutasude tõus tuleb veel gaasi ja soojuse hinnale lisaks. Kuid juba täna on maagaasi aktsiis Eestis poole kõrgem kui näiteks Lätis ja ligi kolm korda kõrgem kui Leedus!

Kuid gaasiaktsiisist jäi majandusraskustes siplevale valitsusele veel väheks. Keskerakonna vastuseisule vaatamata ja kõvast protestikisast riigikogu saalis hoolimata läks läbi seadus, mis tõstab oluliselt ka kerge kütteõli aktsiisimäära. Raske uskuda oma silmi, kuid tervelt 350% jagu. See kasv toob kaasa paljudele kodudele toasooja arvete tõusu üle 38%.

Ligikaudu võib öelda, et kui eelmisel kütteperioodil kulus 120-ruutmeetrise pinnaga eramaja kütmiseks umbes 1470 eurot, siis järgmisel lisandub oma 560 eurot juurde ja kütteperiood nõuab juba 2030 eurot. Lisaks kodudele on meil veel sadu omavalitsushooneid, kus seni eriärgistusega ehk odavamat kütust kasutati. Nüüd on sellel lõpp.

Kui tarbija maksukoorma all ägab, siis oravast rahandusministri Jürgen Ligi ja sotsiaaldemokraadist komisjoni esimehe Rannar Vassiljevi põhjendus selle kohta on küüniline: ärge kütke kodusid kerge kütteõliga, vahetage katlad ja ehitage oma küttesüsteemid ümber. Kust selleks kalliks ümbertegemiseks rahvas raha saaks, seda mehed öelda ei tea.

Ega odavat kütteviisi Eestis enam polegi. Investeering maaküttesse on kordi kallim kui ükskõik milline teine investeering, päikeseenergiat meil talvel nagunii ei jätku ja tuleb juurde kütta. Briketi ning puude hind on laes. Seega on kõik kütteliigid ühtmoodi kallid. Soovitatakse hakkepuitu, aga ka selle hind paistab lähiajal tõusvat gaasi ja õli oma lähedale. Ega siis kasumist keegi loobu ja nii on ühtlustatud hinnad nende kõrgemas tipus. Ehk oleks Lõuna-Eestis kõige soodsam enne suve lõppu veel tavalist küttepuud kokku osta.

Koalitsiooni põhjendus hinnatõusu kohta aga demagoogiline. Kodukulude suurt tõusu põhjendatakse vajadusega lastetoetustele raha leida. Absurd nagu mitmed Taavi Rõivase valitsuse viimase aja otsused. Saame siis väikese toetuse lastele, mille eest peame kinni maksma kõrged küttekulud. Arvestage ise, kokkuvõttes perede väljaminekud hoopis kasvavad, mitte ei vähene!

Eesti Pank juba juhtis tähelepanu, et aktsiiside tõstmisega saavutatakse olukord, kus hinnatõus tuleb järgmisel aastal kolm korda suurem kui tänavu. Seega saab Eestist 2015. aastal jälle eurotsooni kõige kiirema hinnatõusuga riik. Nagu see ka viimastel aastatel olnud.

Küsimuste küsimus seisab selles, et kaua eestlane võib enda seljas sõitmist kannatada. Äsjasest majanduskriisist roomasime välja ainult tänu rahva vaikivale nõusolekule, kui 130 000 meist töötuks tehti, kui keskmiselt vähendati palka kuni 20 protsenti, kui teise pensionisamba riigipoolne toetamine peatati, kui lakke hüpanud hinnad ostjate poolt kinni maksti. Ühise eesmärgi nimel inimesed leppisid sellega. Kuid lõpmatuseni ei saa ju valitsuse vildakat majanduspoliitikat toetada.

Eesti rahval on vaid üks võimalus. Järgmistel riigikogu valimistel tuleb teha selge valik: kas eesmärgiks saab õiglasem ühiskond, või soovime jätkata jäika kurssi eestlaste edasise majandusliku kihistamise suunas.

 

Autor: HEIMAR LENK, Riigikogu liige, Keskerakond
Viimati muudetud: 31/07/2014 10:29:23