Foto: Malle Elvet

Otepää lähistel Annimatsil peeti omal ajal esinduslikke ujujate treeninglaagreid, tippujujate toonases harjutuspaigas Kärnjärves ujuvad spordilaagris käijad nüüdki ja kaunis metsajärves armastavad supelda ka lihtsurelikud. Kärnjärve ujumissillad on aga juba aastaid ajahambast puretud ja sportijatele ohtlikud. Kes peaks lagunenud ujumissilla kohale uue ehitama?

1960ndatel ehitati Otepää lähistel Annimatsil asuvasse Kärnjärve 50-meetrine ujumisrada ja hüppepukkidega ujumissillad ning järvest sai spordiklubi Dünamo ujujate treeninglaagrite paik. Suviti harjutasid Kärnjärvel paljud edukad Eesti ujujad. Seal treenis suviti ka võrukene Olav Lukin (70), kes 18 aastat tagasi hakkas Annimatsil korraldama eri põlvkondade ujujate kohtumisi Annimatsi Open.
Tänavune Annimatsi Open toimus selle kuu keskel. Et hüppepukid on räsitud ja katki, tuli ujujatel pea ees Kärnjärve vette hüpata logisevalt sillalt, kus vaatamata kõpitsemisele turritab ohtlikke roostes naelu. Kui paari aasta eest võis hõredate laudadega sillaosa pidi pääseda mädanevate hüppepukkide juurest kuivale maale, siis nüüd on see sillaosa lõplikult hävinud ja tumedas vees on näha vaid külili vajunud sillaposte.
„Vana sild tekitab nostalgiat, kuid see on väga kehvas seisus. Aluspostid on juba mädanenud ning kogu kupatus kõver ja kõigub. Uut on ammu siia vaja,” tõdes Olav Lukin, mitmekordne Eesti ja NSV Liidu meister ujumises ja veepallis ning tänavu 60. ujumishooaega pidav mees.

Juba aastaid vana lugu
Miks ei suudeta paika, kus suviti ujujad laagris käivad ja lihtsurelikud mõnusa veega metsajärve ääres suvitada ja supelda armastavad, rajada korralikke tänapäevaseid ja kasutajale ohutuid ujumissildu? Nii küsitakse juba aastaid.
Halduslikult jääb Kärnjärv Otepää valda Mäha külla. Järve naabruses asuvat Annimatsi OÜ puhkekeskust haldab eraettevõtjana koos spordiklubiga Põhjakotkas (Dünamo järglane) Otepää mees Aarne Raid.
Pärimise peale, miks pole aastate jooksul leidnud lahendust Kärnjärve ujumissilla ja kaldaalaga seotud probleemid, vastas parajasti puhkusel viibiv Otepää vallavalitsuse maaspetsialist Vello Vou: „Pikki aastaid kestab kohtuvaidlus subjekti (järveäärset ja sauna all olevat maad tagasi taotleva naise) ja sauna omaniku Annimatsi OÜ vahel. Pole teada, kaua see kohtuasi veel kestab ja kas järve ääres maa erastamist taotlev inimene saab enda valdusse ka jupi järvest.“
„Seal takistab tegevust (Kärnjärve silla renoveerimist või uue ehitamist ja ohtlike puude langetamist) ala osaline kuulumine eravaldusesse,” sõnas Otepää vallavalitsuse kommunaalosakonna juhataja Urmas Kuldmaa. „Rentnikuna kasutab ala Annimatsi baas (Annimatsi OÜ), osa alast kuulub eravaldusesse. Omanik on valdusküsimustes pöördunud kohtusse, see on olnud pikk ja kauakestev protsess, kus pole leitud kompromisse.“
Kuldmaa soovitas rääkida Annimatsi baasi haldava Aarne Raidiga.

Kolm omanikku
„49 protsenti Annimatsi osalusest kuulub mulle, 51 protsenti Dünamo õigusjärglasele, spordiseltsile Põhjakotkas. Mult päritakse palju, miks pole amortiseerunud rajatise asemele ehitatud korralikku ujumissilda ega kaldapealset korrastatud. Lugu on selles, et praegu on koleda välimusega sillal ja selle kõrval kaldapealsel ja järvel kolm omanikku: RMK, naabertalumees ja riik. Saunaümbruse maa on reformimata riigimaa,” selgitas Aarne Raid Kärnjärve kaldaala ja silla umbsõlmes valdussuhteid.
„Me oleme sillal vahetanud katkisi laudu, tasapisi kõpitsenud. Annimatsi talu järglane taotleb riigilt tagasi natsionaliseerimise käigus riigile läinud kahte hoonet ja 30 hektarit maad. Järve kirdeossa jääb seega ka osa tema taotletavast vaidlusalusest maast, mis on reformimata riigimaa. Riigikohtus seisab ees järjekordne protsess, sild kuulub kolmele valdajale,” lausus Raid.
„Mõne aasta eest küsis Annimatsil tegutseva OÜ esindaja, kas me
lubaksime järve haldajana sinna midagi ehitada,” rääkis RMK Valgamaa metsaülem Risto Sepp. „Meil pole selle vastu midagi. Järv kuulub RMK-le ja vaid väike osa saunast paremale jäävast sillaotsa juures olevast kaldast sihtkaitsevööndina. Ise me Otepää ümbruses järvede äärde uusi puhkealasid juurde ei raja.”
„Kohtumise tulemusena RMK esindajaga selgus, et OÜ Annimatsi peaks tellima ja tasuma geoloogilised mõõtmised, selleks tellitud ja tehtud tööd, detailplaneeringu, silla projekti ja sillaeehituse. Sealjuures ei ole OÜ Annimatsi maa omanik,” nentis Aarne Raid.
Habemega lugu, kus territooriumi lahendamata valdusküsimused takistavad eluga edasi minemast.

 
 

Jubedat haisu põhjustas surnud kobras
Aastakümneid vetelpäästjana töötanud Olav Lukin osales päev pärast Annimatsi Openit avaveeujumise etapil Saadjärvel. Peale seda läks mees Valgamaale sõprade juurde suvitama. Teel läbi Otepää ja Kääriku tegi ta koos kümneaastase noorujuja Samuel Malkiga kõrvalepõike Kärnjärvele. Lukinit vaevas, mis seal järves päev varem nii hirmsasti haises. Koos Malkiga ujus mees üle Kärnjärve kohani, kus eelmisel päeval oli pihku jäänud mõrraots. Selgus, et mõrda oli kinni jäänud kobras, kelle roiskunud kere levitas jubedat lehka. Lukin vedas haisva leiu järvest välja. (M. Elvet)

 

Autor: MALLE ELVET
Viimati muudetud: 31/07/2014 10:32:16