Kadri G. Laube mahavõetud katusega maja. Foto: erakogu

Aastaid tagasi lasi tuntud rahvamuusik Kadri Giannakaina Laube oma Võrumaa kodumaja ehitamise käigus paigaldada valmivale hoonele uue kivikatuse. Peagi hakkasid aga ilmsiks tulema rohked vead katusekonstruktsioonis ning need olid nii tõsised, et parandamise asemel tuli kolme last kasvataval naisel lasta kogu katus maha võtta. Katuse ehitaja oma töös vigu ei näe ja heidab tegematajätmisi ette hoopis Laubele.

Rahvamuusik Kadri G. Laube seletas, et kogu katusesaaga sai alguse juba aastal 2007, mil katus esmakordselt peale sai. „Katus saigi nii pikalt peal olla, et kõik vead tulid lõpuks välja,“ ütles ta.
Mitmesuguseid ehitusvigu tuli pikapeale välja üha enam. „Me märkasime seda, et tuulekastidel olid kivid väga vähe sealt üle, et sinna ei oleks saanud panna veerenni alla, ja sealt hakkas vesi jooksma tuulekastide alla, aga ehitaja ütles, et nii peabki olema. Sinna tuulekastide alla ei osanud vaadata, ja ma olen ju muusik, mitte ehitaja,“ rääkis Laube.
Lisaks lasi katus katuseakende kohalt läbi, õnneks polnud maja sisustatud ning suurem veekahju jäi ära. „Me õnneks ei ehitanud teda edasi, sest kivid hakkasid järjest alla vajuma. Ülevalt, kus on see harjalaud, sealt valgus paistis juba. Kivid tulid järjest allapoole, need olid juba mitukümmend sentimeetrit vajunud. Ja ülevalt hari oli keskelt ka ühe koha pealt ära murdunud,“ loetles muusik. „Konstruktsioon oli igatpidi vigane. Kui firma tuleb, siis ta hoiab ju kokku iga asja pealt. Kõik see materjal oli peenemaks ja kõhnemaks tõmmatud.“
Kui vead üksteise järel üha ilmsemaks said, kutsus Laube enda sõnul ehitajat maja juurde oma kätetööd üle vaatama, kuid mees ei tulnud ja ei vastanud ka telefonikõnedele. Kui Laube uue tööpakkumise ettekäändel mehe lõpuks maja juurde sai, eitas viimane kõike. „Mul olid ühed teised ehitajad, kes juhtisid tähelepanu nendele vigadele, mis seal kõik olid, ja siis ta ütles lõpuks, et jah, tuleks natuke ümber teha, kuid ei võtnud kohe neid asju omaks,“ sõnas Laube. „Ja lõpuks ta põgenes hoopis ära. Hüppas autosse, sõitis minema. Lubas asja üle järele mõelda ja mõtleb siiamaani. See oli eelmisel suvel.“
See, et mehel oli tegemist esimese kivikatuse ehitusega, jäi Laube sõnul tööd alustades mainimata.
Muusiku katusesaaga on aga nüüd siiski õnnelikku lõppu leidmas. Eelmisel suvel võeti praakkatuselt kivid maha ning tänavu kevadel lõhuti ka puitkonstruktsioon. „Hetkel on selline situatsioon, et on uus puitkonstruktsioon tehtud, on uuesti kile all, ja ma arvan, et järgmisel nädalal saab kivid peale,“ rõõmustas Laube, kes seekord kasutab juba hoopis teisi ning enda sõnul usaldusväärsemaid ehitusmehi.
„Ma olen nüüd uurinud väga paljude ehitajate tausta, enne kui midagi tellin. Tegelikult peaks kõik käima ehitusmeeste teisi töid vaatamas ja uurima klientide käest, kuidas on rahule jäädud,“ teab Laube nüüd.
Eelmise katuse panek, selle mahavõtmine ja nüüd uue katuse ehitamine on Laubele maksma läinud umbes 10 000 eurot. Laube sõnul olnuks võimalik ehitajalt nõuda tööde ümbertegemist ehitaja kulul, kui oleks sõlmitud korralik leping, mida muusik aga ei teinud. „Kuna tegu oli n-ö sõbraga, siis sõpradega on minu jaoks suusõnaline kokkulepe püsiv. Kui oleks leping, siis oleks kaks aastat ka garantiiaeg,“ ütles Laube. Ta nentis, et kahe aasta jooksul pärast praakkatuse panekut ei ilmunud ehitaja korduvatest kutsetest hoolimata oma tööd üle vaatama.
Samas ei saa Laube enda sõnul ehitajat ja tema oskusi sajaprotsendiliselt laita, sest sama mees tegi majale ideaalse vundamendi. „Aga igaüks võiks oma liistude juurde jääda, kui on millelegi spetsialiseerutud,“ nentis ta.

Kõige aluseks on leping
Ka tehnilise järelevalve ameti ehitus- ja elektriosakonna peaspetsialist Ville Tamm kinnitas, et sellistes juhtumites sõltub vastutuse ulatus isikute vahel sõlmitud kokkuleppest ning ei pruugi piirduda üksnes ehitaja ja tellijaga, vaid jaguneda ka teiste ehitamise protsessis osalejate vahel.

„Ehitaja vastutus on ehitisel esinevate vigade eest võimalik eelkõige juhul, kui ehitaja ei ole ehitamisel järginud ehitusprojekti või muid ehitamisele kehtivaid nõudeid,“ ütles Tamm. „Juhul, kui töö tellija ei ole ehitajaga korrektset lepingut sõlminud ja tellija pole koostanud ka nõuetekohast ehitusprojekti, siis on võimalik, et ehitamisel tehtud vigade eest vastutab ka töö tellija.“

Tamme sõnul annab konkreetse vastuse katuse konstruktsioonivigade põhjuste kindlakstegemiseks koostatud ehitise ekspertiis. Sellest selgub ka, kes ehitamise protsessis osalejatest on vigu teinud. „Samas tuleb märkida, et paljudel analoogsetele juhtudel on ehitisel esinevad vead tingitud lepingujärgsete kohustuste eiramisest või mittenõuetekohasest täitmisest. Sellisel juhul jaguneb vastutus lepingupoolte vahel vastavalt lepingus toodule,“ ütles ta.

Kui süüdi on ehitaja, saab omanik Tamme sõnul ehitajalt nõuda nõuetele vastavat ehitustööd ehk praagi ümbertegemist ehitaja kulul. Vastavalt ehitusseadusele on töö tellijal õigus nõuda ehitajalt garantiikorras ehitusvigade parandamist vähemalt kahe aasta jooksul ehitamise lõppemise päevast arvates.

Ehitaja süüd ei näe
Ehitustöid teinud Kurmet aga ütles, et katuse allavajumises on süüdi hoopis Laube ise, kes ei teinud ära lubatud töid.
„Tal oli endal seal tegemata asju. Tuulekoda jäi toestamata. Ta pidi ise laskma panna palgid, mis toestavad, ja kuna ta seda ei teinud, siis me panime ehituse käigus ise ajutised palgid, mille ta pidi hiljem välja vahetama. Seda ta ei teinud ja loomulikult hakkab palk koos kivikatusega ühel hetkel alla vajuma. Mina isiklikult oma süüd ei tunne,“ ütles ehitaja. Ka lisas ta, et muud asjad olid katuse juures korras ja hoopis Laubega ei olnud võimalik hiljem enam suhelda ja nii see asi jäigi.
Erinevalt Laubest kinnitas ehitaja aga, et temal on raamatupidamises olemas muusiku allkirjaga leping, mis andis katusele ka kaks aastat garantiid. Kuidas osapooled üksteisest nõnda erinevalt aru on saanud, jääb selgusetuks.
 

 

Autor: MARIA GONJAK
Viimati muudetud: 31/07/2014 10:39:11