Emaläte juulis 2014. Foto: Vidrik Võsoberg

Aasta tagasi varises Põlvamaal Taevaskojas kokku Emalätte koobas ning arutelusid on peetud Saesaare paisu võimaliku likvideerimise üle – see muudaks suuresti Taevaskoja harjumuspärast väljanägemist. Nii üks kui teine on tekitanud inimestes hirmu, et tulevikus polegi turistidel enam mida vaadata.

Eelmisel suvel põhjustas palju kõneainet Emalätte koopa varing. Vastupidiselt kriitikute arvamusele, et varingu põhjuseks oli Emalätte ümbruse oskamatu hooldamine või matkatrepil liikujad, kinnitasid spetsialistid siis, et sellised varingud on looduse loomulik osa ja paratamatus.

Seega lasti ka loodusel endal suurem töö ise ära teha: koopa suue jäeti lahti kaevamata, et vooluvesi leiaks endale loomuliku sängi. „Viimati käisin ma Emalättel eile (esmaspäeval – toim) ja enne seda kuu aega tagasi. See on uskumatu, kuidas kuu ajaga on tekkinud täiesti uus pilt,” ütles Taevaskoja külavanem Ahti Bleive, kelle sõnul on suured äikesevihmad tekitanud vooluveele sängi ning uuesti on tekkimas ka koobas.

Bleive sõnul on näha, et vastupidiselt kartustele on varing Emalätte külastajate silmis hoopis populaarsemaks muutnud. „See on ainult üks vaatamisväärsus,” kinnitas ta.

Kuigi varem kasutusel olnud matkatrepp jääb endiselt suletuks ning seega pole matkarada täielikult läbitav, on Bleive sõnul RMK kaalunud uue matkaraja loomist.

Nii et Emalätte ümber näivad pinged lahtunud olevat, nüüd aga tekitab vastasseise Saesaare paisu tulevik. 1952. aastal ehitati kärestikulisele Ahja jõele hüdroelektrijaam ning loodi Saesaare pais, kus praegu toodab elektrit AS Generaator. Nüüd ütleb keskkonnaamet, et Ahja jõe lõhelistele ja teistele kaladele ligipääsetavaks muutmiseks kaalutakse parima variandina paisu tühjaks laskmist veest.

Teised võimalikud variandid pole ameti hinnangul piisavalt tõhusad, et tagada kalade läbipääs. Loomulikult ei soovi AS Generaator oma tegevust lõpetada ning tehtud investeeringuid korstnasse kirjutada, seega on ettevõte öelnud, et kui pais likvideeritakse, soovivad nemad riigilt kompensatsiooniks 2,5 miljonit eurot. Paisu kaotamise hinnaks on pakutud 400 000 kuni 2,7 miljonit eurot ja on mainitud, et ebastandardsuse tõttu võib projekti hind osutuda ka kõrgemaks.

Kuigi Saesaare paisjärve alandamise korral tuleksid vee alt välja liivakivipaljandid ja Eesti suurim kärestik, tekitab inimestele muret see, kui kaua võtab loodusel aega taastumine. Või lihtsamalt öeldes – kui kaua on see paik kole. Optimistlikumad usuvad, et visuaalse ilu mõttes taastab loodus end kiiresti, teised kardavad, et jõekaldad on inetud järgmised paarkümmend aastat.

„Meil siin külas on neid, kes eelmist tammi langetamist näinud. Ma ei usu, et meil neid jõeääri keegi hooldama hakkab,” arvas üks Taevaskoja elanik.

„1970ndate alguses korraks lasti see järv nii tühjaks. Mina oma poisikesepõlvest mäletan, et ega ta nii kole ei olnudki. Loodus teeb kiiresti oma töö ja see ala muutubki roheliseks üsna kiiresti,” usub Bleive. Ta lisas, et kui kaldaäärtel just võssa kasvada ei lasta, võib pigem siingi minna nii nagu Emalättega: inimestel on rohkemgi huvi seda vaatama tulla.

Kuigi Bleive ise on tammi allalaskmise poolt, rõhutab ta, et see on sügavalt tema isiklik arvamus ning et mõlemal variandil on oma head ja halvad küljed. Mai alguses toimunud koosolekul oli 19 inimest tammi likvideerimise vastu ja kaheksa selle poolt. Bleive sõnul saab mõista ettevõtjaid, kes kardavad, et turiste enam ei tule.
„Eks hirm on eriti nendel, kel ettevõtmised jäävad järve kaldale. Kui varem asus majutuskoht enam-vähem järve ääres ja see oli lisaväärtus, siis pärast nad seda enam öelda ei saa. Kuid tekivad täiesti uued võimalused. Tegelikult ma kujutan ette, et see tühjaks lastud järv pakub veelgi rohkem huvi matkajatele, aga tavainimese seisukohalt on kõige hirmutavam pilt suurest lammist ja kändudest,” sõnas ta.

Otsusest halvem näib olevat otsustamatus. „Kui selle asjaga väga kaua viivitatakse ja ei tehta seda asja ära, siis see järv jookseb ise tühjaks. Siis on kahju korvamatu, kui veemass sealt kontrollimatult lahti pääseb,” märkis Bleive, kelle sõnul tamm laguneb ning vajab parandustöid.

„Kuna kõigil lahendusteedel on omajagu miinuseid, asjaosalisi palju ja huvid erinevad, võib eeldada, et otsustamine ei saa olema valutu ja võimalikud on ka pikad kohtuvaidlused. Loodame, et otsus saab sügisel tehtud, sest peatselt lõppevad vee erikasutusload,” sõnas keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Rein Kalle LõunaLehele.

Kalle sõnul tegeleb amet praegu Saesaare hüdroelektrijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise täiendatud aruande läbivaatamise ning keskkonnamõjude hindamisega. Järgmises etapis pannakse detailplaneering koos keskkonnamõju hindamise aruandega avalikule väljapanekule ning korraldatakse ka teine avalik arutelu. Pärast seda peavad Põlva ja Vastse-Kuuste vald, kelle territooriumil planeeringuala asub, võtma vastu enda seisukoha.
„Kuna planeeringuala asub kaitsealal, ei saa planeeringut kehtestada ilma keskkonnaameti nõusolekuta. Oleme jätkuvalt valmis edasi minema jõe taastamise mõttega, käivitades ka asjakohased uuringud, vastu aga detailplaneeringu eskiisil toodud kalalifti lahendusele,” ütles Kalle.

Kalade liikuma pääsemise mõttes on oluline ka Saesaarest viie kilomeetri kaugusel asuv Kiidjärve pais, mis tähendaks kaladele uut takistust. Kalle sõnul otsustati seal kalapääsu rajamisest loobuda ning pais keskelt avada. „Sambad kujundatakse ajastule vastavalt ja see lahendus parandab nii miljööväärtust kui taastab väärtuslikud elupaigad ülalpool paisu. See lahendus toimib sõltumata sellest, mida otsustatakse Saesaares,” kinnitas Kalle.

 

Autor: KRISTINA PENTSA
Viimati muudetud: 31/07/2014 10:42:23