Perekond Schmidt Tuuma talu koduõues. Foto: Kaul Nurm/ETKL

Läinud nädalavahetusel Jänedal toimunud 23. talupäevadel kuulutati välja aasta tootmistalu, parim noortalunik ja parim alternatiivtalunik. Kõik esikohad tulid Võrumaale. Konkursil osalenute seast valiti aasta taluks Tuuma talu Võrumaalt.

Aasta talu 2014 on Sirje ja Ants Schmidti Tuuma talu Kõrgepalu külas Varstu vallas Võrumaal. Tuuma talu pälvis konkursil ka aasta tootmistalu tiitli. Pererahvas ütles LõunaLehele, et kui nad Jänedalt laupäeva õhtul koju jõudsid, ootasid neid sõbrad ja naabrid, et õnne soovida. Söödi torti, joodi kohvi ja pajatati Jäneda-muljeid.

„Sugulased, sõbrad ja tuttavad kaugemalt ning külaelanikud on õnnitlenud,” ei varja Sirje esmaspäeva hommikul rõõmu, sest nii suur tähelepanu on senini oma igapäevast, vahel rasketki tööd teinutele esimest korda. Teisalt, kahe tiitli saamine tuli ootamatult ja tundub alguses uskumatugi, kuid on neile ka kinnituseks, et senine töö ja vaev pole asjatu – ja eks see annab jõudu tulevikukski.

Kõik algas 19 aastat tagasi, kui tallu osteti esimesed lambad, kelle hulk hakkas tasapisi kasvama, kuigi pererahvas käis palgatööl. Üheksa viimast aastat on nad tegelenud ainult lambakasvatusega, mis on andnud neile tööd ja leiba. „Enda aja peremeestena saame valida, millal ühe või teise tööga tegeleda. Oleme tutvunud paljude lambakasvatajatest mõttekaaslastega,” lausus perenaine.

Tuumal kasvavad suffolki tõugu lihalambad. Põhikarjas on ligi 350 utte, kuid poegimisperioodi järel kevaditi ulatub peade arv ligi tuhandeni.

„Lambatallede müük toimub juulist detsembrini. Ühe osa alla aastastest talledest müüme Euroopast tulnud ostjatele, kes valivad farmides lambad ja komplekteerivad sobiva koguse. Otse saatmine on kasvatajale keeruline, kui pole sidemeid välismaal asuva tapamajaga. Keeruline on ka dokumentide vormistamine. Oletame, et Euroopasse sõitvad talled lähevad toidulauale,” rääkis peremees. Ta lisas, et teise osa talledest ostavad Eesti lambakasvatajad oma põhikarja täienduseks.

Kodumaise lambalihaga pole lood roosilised, seda saab Tuuma talu pere teada vaid Stockmanni kaubamajast Tallinnas, kus kilohind on 40 euro ringis.

„Liha turustamine ei ole meile jõukohane, sest selleks peab olema sertifitseeritud tapapunkt ja külmikauto. See on kallis investeering ja muudab enamikule meie tarbijatest lihakilo ülikalliks. Eesti tapamajade võimsus tundub olevat suuremas koguses lammaste vastuvõtuks väike ja nii ongi lambakasvatajal lihtsam korraga loomad välismaisele kokkuostjale müüa. Loodame, et see olukord kunagi laheneb, kuid praegu võime veterinaarseaduse järgi lambaid kodus vaid oma tarbeks tappa,” rääkis peremees.

Kaks lauta, karjamaa ja muu
Võrumaa taluliidu tegevjuht Marika Parv ütles, et konsulendid hindavad Tuuma talu, kuna selle pererahvas ajastab realistlikult nii investeeringuid kui ka tegevusi. „Nad on taluliidule väga head koostööpartnerid,” lisas ta.

1999. aastal valmis 200-le põhikarja utele soojustatud laut, kus on spetsiaalsed tingimused. Teine on külmlaut.

„Pooled lammastest poegivad jaanuaris soojustatud laudas ja neid tallesid saame varem müüa, sest nad on varasuveks, kui lihatallesid napib, just sobivad müügiks. Teine osa poegib külmlaudas aprillis, mil tallede külmumisohtu ei ole, sest õues on soojem,” rääkis peremees Ants Schmidt. Tema sõnul on investeeritud vastavalt võimalustele.

„Poegimise eel eraldame lamba teistest eraldi boksi, kus ta on koos tallega, et neid saaks mõne päeva tihedalt jälgida ja tall harjuks emaga,” kirjeldas perenaine.

Talvel on lambad laudas, kuid päeval saavad nad minna jalutusalale õue, kus on silorullid. Laudas saavad nad rulliheina. Perenaise sõnul maitseb lammastele väga ka kaerapõhk ning teravilja saavad poeginud uted ja talled. Väiketõstuk tõstab heinarullid lauda vahekäiku, sealt sulgudesse.

Osa ostetud masinatest ja põllutööriistadest on varem kasutatud ning uute ostmisel on lähtutud hinnast ja kvaliteedist. Talus on kõik vajalikud põllutöömasinad olemas. Pere arvab, et väiketalu ei pea ostma kõige kallimat ja võimsamat traktorit.

Tuuma kasutab ligi 170 hektarit maad, millest 90 on looduslik karjamaa. Vilja külvatakse igal aastal 20–25 hektarile. Ülejäänult maalt tehakse silo ja talveks heina.

Tuuma on mahetalu, mis tähendab, et nad ei kasuta kemikaale, herbitsiide ega mineraalväetisi. „Meie loomad viibivad värskes õhus, neil on piisavalt ruumi ja valgust. Me ei manusta neile ravimeid profülaktika nimel,” sõnas perenaine.

Siin on neli või viis korda korraldatud maakonna taluliidu õppepäevi. „Neilt saame ise ka nõu, näiteks lammaste tervisliku seisundi kontrollimiseks või ravimite andmiseks,” lausus perenaine. Ta lisas, et need on ka tuttavate lambakasvatajatega kokkusaamise päevaks. Ise külastavad nad teisi lambakasvatajaid, uurivad erialakirjandust ja küsivad vajaduse korral nõu konsulentidelt.

Talus on siiani omal jõul hakkama saadud ja samamoodi plaanitakse ka jätkata. Noorem tütar Kaisa elab kodus ja aitab igapäevatöödes. Vanema tütre Kristina pere elab Põlvamaal, kuid nende lapsed Karl, Astrid ja Kirke aitavad vanavanemaid suvel jõukohastes töödes.

Kolmanda koha sai tootmistaludest Anti ja Maarika Kulasalu Märdi talu Neeruti külas Palupera vallas Valgamaal. Talu põhitegevus on teravilja- ja õlikultuuride kasvatamine.

Pütsepa-Gotlibi ja Paadi talu
Aasta parim noortalunik on Martin Aim, Pütsepa-Gotlibi talu peremees Heinasoo külast Vastseliina vallast.

„Talu võtsin üle viis aastat tagasi talutöö edendamise nimel. Viie aastaga olen tehnikat ostnud ja konsulendi abil parandanud lehmade söötmist,” lausus Aim. Ta täpsustas, et möödunud viie aasta jooksul on ta ostnud mitmete toetuste abil traktori ja teisi põllutöömasinaid, samuti uue piimajahuti.

Talus on 30 lüpsilehma ja pea sama palju noorloomi. Üks lehm annab aastas keskmiselt 10 000 liitrit piima. Imesööta peremees neile sellise toodangu saamiseks siiski ei anna.

„Lehmad saavad peamiselt silo, kuiva heina, rapsikooki, maisijahu ja mineraale. Vilja loomade tarbeks kasvatame ise,” selgitas ta.

Martin Aimi tööpäev algab hommikul kell 6 ja lõpeb õhtul kell 8. „Pausid on ju ka ja õhtuti saan puhata. Viimane puhkus oli laulu- ja tantsupeol käimine. Talus on ka abitööline,” rääkis Pütsepa-Gotlibi peremees, kes ei riskinud veel öelda, kas ta tallu loomi juurde võtab. Seda näitab aeg.

Noortalunikest jäi kolmandaks Kristjan Jaanikesing, kes oma Sepakõrtsi talus Holdre külas Helme vallas Valgamaal kasvatab peamiselt teravilja ja õlikultuure.

Alternatiivtaludest tunnistati parimaks Avo Leoki Paadi talu Hänikese külas Sõmerpalu vallas. Talus kasvatatakse juba kolm aastat aafrika angersäga, mis on soojaveekala. „Ühel päeval lihtsalt tekkis selline idee ja nüüd olen juba pea kolm aastat sellega tegelenud. Kõige raskem oli idee realiseerimisel asja endale selgeks tegemine. Koolituse sain Hollandis ja sealt tulevad ka maimud,” rääkis Leok. Keerulisem on tema sõnul müümine. Ta müüb vaid marinaadis ja suitsutatud angersäga.

Kõigile kolmele esikoha saanule tuli tunnustus üllatusena, kuid nii kohaliku kui ka üleriigilise taluliidu juhid kiidusõnu tagasi ei hoidnud.

Taluliitudelt tunnustavad laused
Marika Parv lausus, et Martin Aimi edu taga on uued ideed, julged otsused ja soov midagi ära teha: „Pütsepa-Gotlibi ülevõtmisel tehtud õiged otsused on kiirelt ära tasunud.” Avo Leokile tagas edu Parve sõnul ka soov ise hakkama saada.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu (ETKL) peadirektor Kaul Nurm oli üks talude hindamiskomisjoni liige. „Võrumaal on talusid rohkem kui näiteks Järvamaal ja maakonna taluliit on tubli ka selle poolest, et otsib alati tublid talunikud ja esitab need konkursile,” sõnas ta.

Nurme sõnul on Tuuma talu pererahval selge, mida nad teevad, ja nad on pühendunud oma tegevusele: „Loomade pidamine on läbi mõeldud ja sõbralik. Kui vanas laudas tuleb hein lammastele vanast ajast tuntud viisil lakast alla ajada, siis uue lauda keskel on heinad ja mõlemal pool lammaste alad. Selline lahendus on ratsionaalne. Talu mahepõldudel kasvav vili on ilus.”

ETKLi peadirektori sõnul on põlvkonnavahetus, nagu see on toimunud Pütsepa-Gotlibi talus, igas mõttes positiivne. „Noortalunikele mõeldud meede on aidanud ümberkorraldusi teha ja seda oli talus ka näha,” märkis ta. „Talu ülevõtmise järel on Martin Aim suurendanud piimatoodangut neljandiku võrra, ta on teinud uued söödaratsioonid ja ostnud uusi masinaid. Noor mees on igati asjalik, kuna on omale kõik vajaliku selgeks teinud.”

Nurm nimetas Avo Leokit unikaalseks. „Oma raha eest jõudis ta ratastoolis Hollandisse, omal kulul leidis nõustaja, ja muidugi see, et ta suutis ratastooli jäämise järel ennast koguda ja edasi minna ning nüüd naudib oma tegemisi,” tunnustas talupidajate liidu juht.

Originaalne on ka tema idee kasvatada soojaveekala siseruumides, kus peab olema ja ongi aasta ringi 25 soojakraadi.

Parv lausus, et Võrumaa taluliit soovis maakonna tublisid tegijad konkursile esitamisega tunnustada: „Konkurss on ju üks võimalusi, et tutvustada maainimeste tegemisi. Tihti ei märka vallavalitsusedki kõiki oma tublisid tegijaid.”

Tänavusele konkursile esitati 15 talu kaheksast maakonnast.

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 31/07/2014 10:53:08