Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Kalapäev tõi kokku sadakond kalapüügihuvilist

Foto: Urve Naha

Möödunud laupäeval toimus Valgamaal Harglas kolmas Mustjõe kalapäev, tänavu võttis sellest osas 110 huvilist.

Sel aastal ootas huvilisi kalaliike tutvustav näitus, kaks õpituba, püügivõistlus ja simman. Kalapäev algas keskkonnainspektsiooni kalakaitseosakonna peainspektori Meit Grossmanni juhitud õpitoaga „Võrgupüügi head ja vead“. Üle vaadati nii harrastuslikku võrgupüüki puudutavad seadused, vahendid ja piirangud, samuti enam levinud eksimused ning karistused ning arutleti teemal, kas võrguga püügi peaks harrastuspüüdjatele keelama.

Päeva teiseks õpitoaks oli õpiköök, kus kohalik harrastuskalamees ja küla parim uhhaameister jagasid omi teadmisi alates kala ettevalmistamisest rookimiseks kuni roaks valmis tegemiseni. Ette näidati erinevaid fileerimise ja soomuste eemaldamise võtteid ning valmistati kala grillil, ka tehti kõigile püügivõistlusest osavõtnutele õhtuks imemaitsev uhhaa.

Hargla maakultuurimajas sai uudistada Mustjões ja Eesti mageveekogudes elavaid kalaliike tutvustavat näitust. Plakatite koostajateks oli kümmekond Taheva valla, kes koos uurisid ja valisid välja nende jaoks olulisema informatsiooni igast kalaliigist: rahavapärased nimed, alammõõdud ja püügikeeluajad, eluviis ja -paik, välimuse kirjeldus, kudemine, ohud, rekordkaalud ja -mõõdud Eestis ning maailmas. Lisaks korraldati Mustjõe äärde mitmeid püügiretki, et katsetada ning kinnitada infoallikatest saadud teadmisi konkreetse kalaliigi kohta, ja saada plakatitele pildimaterjali. Nende liikide pildid, keda tabada ei õnnestunud, hangiti teiste kalameeste fotokogudest.

Kalapäeva oodatumaid osi oli õngitsemisvõistlus Hargla külatagusel Mustjõe lõigul. Püüda võis ainult kas ühe liht- või käsiõngega. Püügivõistlus toimus viies arvestuses, igaühes võisteldi erineva ülesande täitmises. Kuni 12-aastased pidid tabama 12 cm kala, kuni 26-aastastel tuli saada kätte võimalikult palju liike, naised pidid püüdma 125-grammise kala. Üldarvestuses võitis kolme suurima kala kaalu suurim summa ja meeskonnasvõistluses andis iga kala ning iga kümme graammi ühe punkti. Kui etteantud pikkuse või kaaluga kala ei tabatud, siis osutus parimaks see, kes sai ülesandeks antud pikkusele või kaalule kõige lähemale. Nendel, kel ei õnnestunud võita üht viiest ülesandest, oli võimalik fortuuna käe läbi võita loosiauhind. Auhindadadeks jagati kalapüügivahendeid, raamatuid, kinkekaarte ja grillitavat.

Kalapäev lõppes Hargla maakultuurimajas meeleoluka simmaniga, kus muusikalise poole eest hoolitses ansambel Ingle.


 

Kalapäeva parimad
• Kuni 12- aastased: Markus Villem, tabas täpselt 12cm kala.
• kuni 26-aastased: Sigmar Hekki, tabas 6 erinevat liiki: latikas, ahven, särg, viidikas, tippviidikas ja rünt.
• naiste arvestus: Ave Uibu, tabas 102-grammise särje.
• üldarvestus: Jaanus Teemant, kolme suurima kala kaalu summa oli 428g.
• meeskonnavõistlus: Koikküla meeskond, teenisid kokku 59,6 punkti.


Statistilisi andmeid kalapäevast
Kalapäevast võttis kokku osa 110 inimest, kellest püügivõistlusel osales 52. Vanim õngitseja oli 66-aastane ning noorim kolmeaastane. 52võistlejast 31 olid nooremad kui 26 aastat; 9 olid nooremad kui 12 aastat ning 13 olid naised. Tabati seitset erinevat liiki kalu: särg, ahven, teib, viidikas, tippviidikas, latikas, rünt. Raskeim kala, särg, kaalus 272 g. Kalapäevalisi oli tulnud lisaks Taheva vallast, Võrust, Valgast, Tartust, Tallinnast, Türilt, Karksi-Nuiast, Otepäält, Sulustverest, Tõrenurmest, Viimsist, Tõllistest, Saugalt, Ellakverest, Kõrgepalust ning kaugeim õngitseja oli pärit Hispaaniast, Valenciast.

 

Autor: RASMUS ONKEL
Viimati muudetud: 21/08/2014 10:28:47

Lisa kommentaar