Raadio Marta sünnipäevatort 2009. aastal. Foto: Urmas Paidre

Tehnilise järelevalve ameti peadirektor andis vastava komisjoni otsusele tuginedes uued viieaastased tegevusload välja nii Põlva- ja Võrumaa raadiojaamale Marta kui ka Valgamaal levivale raadiole Ruut. Varasemaid kirjutamata kokkuleppeid eirates soovis raadiokompanii Trio LSL saada mõlema väikeraadio levisagedust endale Tallinnas tegutseva Kuku raadio programmi edastamiseks, kuid komisjoni hinnangul oli eelis siiski palju aastaid tegutsenud kohalikel raadiotel.

Nagu kinnitas LõunaLehele kauaaegne ringhäälingute liidu tegevjuht ja praegune Tartu ülikooli meediaõppejõud Urmas Loit, oli varem põhimõtteliselt ringhäälingute liidu liikmesjaamade vahel kokku lepitud, et liikmesraadiod üksteise sagedusi ei himusta ning nende peale ei konkureeri.

Kuut raadiojaama ühendava Trio LSL juhataja Urmas Oru ei vastanud LõunaLehe küsimustele, miks siis ikkagi varasematest kokkulepetest loobuti ja miks sooviti oma programmi leviala laiendada kohalike väikejaamade arvelt.

Kohalikud raadiojuhid rõõmustavad
Raadio Marta tegevjuht Meelis Käo avaldas heameelt, et raadioteenuse osutamise tegevuslubade komisjon siiski eelistas kohalikku jaama Tallinna suurtegijatele, sest „nagu aeg on näidanud, siis ega mõni pealinna jaam koha peale elama ja tegutsema ei tule ning eelkõige vajatakse sagedusi oma Tallinna programmide edastamiseks”. Ka on Käo sõnutsi tehnilise järelevalve ameti (TJA) töötaja teatanud, et seni väga jäiku levitingimusi on leevendatud, mis loob head eeldused jaama edasiseks leviala ja -kvaliteedi parandamiseks.

„Saime jah TJAst kirja, et oleme konkursil Kuku raadiot võitnud, mis ala punktides olime paremad, mis alal kehvemad. Sooviti õnne ja öeldi et pange edasi,” tõdes ka Valgamaal tegutseva Ruut FMi juht Tõnu Sirol.

Siroli sõnul kohalik raadiojaam jätkab, samuti püütakse paremaks muutuda ja olla.
Samas tõi raadiojuht esile ka konkursiga kaasnevaid kitsaskohti.

„Varem oli kindel, ringhäälingute liidu liikmed omavahel ei konkureeri jaamadele, oli kindlustunne, investeeriti ja tehti jaamu paremaks, parandati tehnikat jne. Raadiojaamadel on ju nii spetsiifiline tehnika, mis sobib ainult raadiotööks! Oletagem, et teine raadiojaam võidab konkursi, siis pole ju kuhugi neid antenne, kaableid, võimendusi jne panna. Väga palju aparatuuri on tehtud konkreetselt selle sageduse jaoks – sellised konkursid võtavad väikese raadio tegijatel investeerimise isu maha,” arutles mees.

Tema sõnul leevendab viieaastane lubatäht korraks pingeid, aga mis sellele järgneb, seda ei teadvat jälle keegi.

„Keeruline on seda [raadio]asja teha. Samuti mõelgem raadiotöötajate peale: kui raadio kaotab litsentsi, siis on ju kõik kohaliku raadio töötajad automaatselt töötud. Ja raaditöö on vägagi spetsiifiline,” märkis ta.

Sirol avaldas imestust, et milleks sellist konkurssi üldse vaja on, kui ühe saatjaga kohalik jaam tegutseb ja end ära majandab, siis pole vaja teda ju Tallinna vägevatega konkureerima panna.

Kuidas tegevuslubasid välja antakse
Meediateenuste seaduse kohaselt antakse raadioteenuse osutamise tegevusluba välja taotlejale, kes tegi valikmenetluses parima pakkumise.

Raadioteenuse osutamise tegevuslubade konkursile esitatud taotluste hindamise komisjoni koosoleku protokolli kohaselt hinnati taotlusi vastavalt kehtestatud tingimustele ja kõrvaltingimustele.

Näiteks kui võimekust kavandatud teenuse osutamisel pidas komisjon Kukul ja Martal võrdseks, siis kolmes kategoorias oli selgelt parem kohalik Marta: kavandatava programmi struktuuri ja eristatavuse poolest teistest programmidest; omatoodetud saadete, kohalikke elu kajastavate saadete ja Eesti autorite muusikatoeste osakaalu poolest ning programmi peamiste sihtrühmade määratluse, pakutava raadioteenuse mitmekesisuse levipiirkonna ja sihtrühmade lõikes.

 

 

Autor: URMAS PAIDRE
Viimati muudetud: 21/08/2014 11:04:32