Suvila. Pilt on illustreeriv.

Maapiirkonnas üksikuna seisvad või ka üksteise kõrval paiknevad inimestest tühjaks jäävad suvilad peibutavad vargaid, kes tassivad kaasa kõik vähegi väärtusliku alates pesunöörile jäetud pükstest kuni krõbedamat hinda maksva aiatehnikani.

Lõuna prefektuuri varavastaste kuritegude talituse vanemuurija Lilian Palu sõnul varastatakse enamasti sealt, kus nähakse lihtsat võimalust või juhust täiendavaks „sissetulekuks“. Nii võetakse suve lõpus sageli luubi alla just suvemajad, mis linna siirdunud pererahvast tühjaks jäävad.

Tema sõnul ilmneb probleem sagedamini just sügiseti, kui inimesed on suvekodudest lahkunud ning näiteks hinnaline aiatehnika talveajaks pisikese tabalukuga puukuuri pistetakse. „Silmas tuleb pidada, et kui suvilasse otsustatakse jätta midagi hinnalist, millest niisama lihtsalt ilma jääda ei taha, tuleb leida sobilikke vahendeid hoone või kõrvalhoonete turvalisuse tõstmisel. Näiteks võib kaaluda GSM valve, liikumisanduritega valgustite või helisignalisatsiooni paigaldamist, mis paneks varga enne toimetama hakkamist sügavalt kõhklema oma tegevusega kaasnevatest riskidest,“ kirjeldas Lilian Palu.

Tänaseks on seesuguste valvesüsteemide pakkujaid turul hulganisti, mistõttu ei pea nende soetamiseks viimaseid särginööpe ära müüma. Kui rahaliselt aga võimalik, pakutakse praegusel nutitelefonide ajastul ka SIM-kaardiga kaameraid, mis kellegi majja sisenemisel saadavad omaniku telefonile sõnumi fotoga majas toimuvast. 

Kaamerasilma kõrval on üheks tõhusamaks viisiks oma vara kaitsel naabrivalve – kus tegijaid, seal nägijaid. Vanemuurija selgitas, et ühelt poolt peletavad kõrvalised inimesed oma kohaloluga vargad eemale. Teisalt on nad varguse aset leides politseile tunnistajateks, kellelt tihti kaalukaid juhtlõngu edasiseks uurimiseks saadakse. „Mõne kahtlase isiku tundemärgid, sõiduki kirjeldus või suisa registreerimisnumbri ülesvõte võib saada hiljem kohtus oluliseks tõendiks pahalase süüdimõistmisel,“ põhjendas Palu. 

Kui naabri silm kõrvalkrunti valvama ei ulatu ja valveseadmeid ei kasutata, on mõistlik hinnalisemad esemed nagu trimmerid, niidukid, ATVd igal juhul talveajaks korraliku luku ja uksega varustatud ruumi panna. Viimane ei pruugi varast kindlalt eemal hoida, ent teeb näppamiskatse pikemaks, helirikkamaks ning vahele jäämise riski suuremaks.

Vähekaitstud vara ning varaste endi kõrval hindab vanemuurija märkimisväärseks probleemiks ka nende inimeste tegevust, kes näpumeestelt varastatud kaupa ostavad ning seeläbi kuritegevusele omalt poolt hoogu takka annavad. „Üht Lõuna-Eestis tegutsevat varast iseloomustabki see, et ta võtab kõike ja senikaua, kuni on nõudlust – ja nii saab uue omaniku nii kuurist ära tassitud aiatraktor kui ka pesunäärilt haaratud teksapüksid,“ tõi ta näite. Politsei hoiatab, et lisaks varastele on korrakaitsjate huviorbiidis samamoodi kõik need, kes varastatud esemeid endale soetavad.

Tänavu seitsme kuuga on politsei Põlva-, Võru- ja Valgamaal kokku registreerinud 259 vargusjuhtumit, mis on vähem kui mullu samal ajaperioodil (301).

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 27/08/2014 09:06:13