Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

President tunnustas Eestimaa kaunimaid kodusid

Perekond Tarve kodu Põlvamaal Veriora vallas. Foto: erakogu

„Iga puhas ja korras kodu on osa kogu Eesti hoidmisest. See on hoolimine ning teistega arvestamine, see on tulevikku vaatamine ning aru pidamine oma lähimate teekaaslastega,“ ütles president Toomas Hendrik Ilves pühapäeval Paide kultuurikeskuses, kus toimus kodukaunistamisaasta lõpetamine ning konkursi „Eesti kaunis kodu 2014“ parimate tunnustamine.

Riigipea sõnul ei sünni seesmiselt ja ka väliselt kaunis kodu suure rahaga, see luuakse tegusate käte ja teadmistega ning iga kauni paiga, kauni ja hubase kodu loomine nõuab ka ühte hoidmist ning koos tegemist.

„Tänan teid kõiki, et olete suure osa oma hoolest ja armastusest pannud oma kodudesse ning seeläbi ka koduküladesse ja -linnadesse. Teie kodudest saab alguse kogu Eesti parem väljanägemine ja sõbralikum olemine,“ sõnas riigipea, kes on ka Eesti Kodukaunistamise Ühenduse patroon.

Alates 2005. aastast valitakse lisaks kaunitele kodudele konkursil ka aasta parimat tervisespordirajatist. Tänavu tuli see tiitel Võrumaale: Kubija tervise ja rekreatsioonikeskus sai presidendilt parima tervisespordirajatise auhinnaplaadi.

Kubija tervise ja rekreatsioonikeskuse kõrval olid parima tervisespordirajatise kategooria nominendid Kääriku spordi- ja puhkekeskus Valgamaal, Karjamaa park Tallinnas ning Rakvere spordikeskus. Kubijale langes valik kui suurimate võimalustega, hästi planeeritud ja aastaringses kasutuses olevale kompleksile, mis on saanud erinevate projektide toel kaasaegse väljanägemise, pakkudes meeldivas looduskeskkonnas aastaringselt aktiivseks ajaveetmiseks erinevaid võimalusi nii väikestele kui ka suurtele.

Terviseradu on Kubijal kokku 6,8 km, sellest asfalteeritud osa – 3,8 km on valgustusega. Rajatud on välifitnessi ala ja mänguväljak. Keskuse juurde kuuluvad ka pallimänguväljakud.

Võrumaalt valis komisjon aasta kaunimateks kodudeks Ele Eriku ja Lembit Partsi Sepa talu Misso vallas Kurõ külas, Evi ja Jaak Kahro Sarapmäe talu Antsla vallas Oe külas ja Inge ning Kuldar Kruuda kodu Võru linnas.

Ühtne tervik
„Linnakeskkonna väikese krundi aiaplaan on hästi läbimõeldud,” leidis komisjon viimatinimetatu kohta. „Hoone ja piirdeaed, kõrvalhoone, puhkenurk ja terrassiala moodustavad ühtse terviku. Majatagune hõlmab muru ja istutusala. On rõõmsat lilleilu ja tarbeaia nurk. Vanad õunapuud mõjuvad soliidselt. Üldpilti rikastavad suvelille amplid ja lillekastid.”

„Hea tunne oli,” iseloomustas ühe Eestimaa kaunima kodu, Võrus Kivi tänaval asuva eramu peremees Kuldar Kruuda emotsioone, mis valdasid teda siis, kui komisjonilt saabus õnnesooviga telefonikõne. Ka presidendi Paide vastuvõttu konkursi „Kaunis Eesti kodu 2014” parimate tunnustamise puhul iseloomustas mees kui väga toredat üritust.

Kruudad sätivad oma kodu Võrukivis kümmekond aastat ning tunnustatud Eesti kodus elavad täna pereisa Kuldar, pereema Inge ja nende 13-aastane tütar. Sealjuures pole perenaisel ega peremehel mingisugust tööjaotust – ehk pole paigas, kes teeb tööd majas ja kes õues.

„Oleme püüdnud asju ikka koos teha,” sõnas Kuldar Kruuda.

Mille üle ise oma kodu puhul kõige uhkem olete?

„Ühesõnaga – kõige üle,” hindas kauni kodu peremees. „Alati võiks parem olla, alati võiks midagi nuriseda... Aga üldiselt: lihtne, korras ja silmale ka ilus.”

Maalähedane joon
Põlvamaalt valiti kaunimateks kodudeks Anneli ja Maidu Patraili Mikko talu Põlva vallas Tännassilma külas, Mare Orioni maakodu Orava vallas Liinamäe külas ning Lii ja Toomas Tarve Jõekääru talu Veriora vallas Haavapää külas. Põlvamaa kaunimaks omavalitsuseks valiti Värska vald.

Jõekääru talu paistis konkursitööde seas silma oma minimalistliku ja maalähedase joonega, mis tõestab, et kauniks aiaks pole ilmtingimata hiiglaslikke ja rohket vaeva vajavaid kirjusid lillepeenraid tarvis. Saab ka teisiti.

Peremees Toomas Tarve ütleb, et ega perekond tegelikult ise poodiumile püüelnudki. „See oli valla poolne algatus. Küsiti, kas tohivad tulla vaatama ja konkursile esitada,” rääkis Tarve, kelle sõnul on oma taluaia kujundamisel kõike ainult enda jaoks tehtud.

„Eks ta on positiivne laks sel teemal, et järelikult on õiget asja tehtud,” tunneb Tarve oma perega tunnustuse üle head meelt.

Praegu on Tarvede perekond koduaia arendamisega tegelenud seitse aastat. „Kunagi mõtlemise, et teeme lõpuni valmis ja hakkame puhkust nautima, aga vist ei saa,” naeris peremees, et lisaks regulaarsele hooldustööle on mitmeid suuri plaane, mis tegemist ootavad.

Nende talus on jagunenud tööd enam-vähem klassikalisteks meeste- ja naistetöödeks. Kus vaja ikka rohkem jõudu või saag käima tõmmata, tegutseb peremees. Peenarde hooldamisega tegelevad peamiselt perenaine Lii ja vanaema. Töötunde kulub perenaisel aia hooldamisele küllaga. „Oi, kõik vabad hetked! Kui peale tööd koju tuleb või on vaba päev, siis ikkagi läheb tegema. Nädalas 10-15 tundi ikka tuleb ära. Minul tuleb vast mõned tunnid nädalas, sest mina peenardega ei tegele,” arvas peremees Toomas.

Selline töö hulk paneb paratamatult küsima, kas perekond suvisel ajal endale pikemat kodust eemal viibimist üldse lubada saab. Peremees kinnitab, et saab ikka. „Meil ei ole selliseid asju, mis pidevat kastmist ja hooldamist vajavad. Meil on rohkem hooldustööd, mitte elushoidmise tööd,” selgitas ta, et oma aia kujundamisel on nad hoidnud pigem minimalistlikku joont ning suuri uhkeid lillepeenraid rajanud pole.

„Eks vahepeal tuleb vetoõigust kasutada,” muigas mees, et mõnikord tuleb neil naisega vaidlemist ka, kuid alati jõutakse ikka konsensusele. „Meil on metsa keskel oleva maamaja ja mina sellist tihedat troopilist lilleaeda küll ei taha. Meil ongi ilutaimed on pipar toidu sees, liigselt ilustada pole vaja. Mina metsamees ja mina tahakski minimalistlikku ja lihtsat,” selgitas ta. Üldiselt toimib Tarvede peres asi nõnda, et koos on kokku lepitud piirkonnad, kus keegi tegutseb ja mille piirides vabadus olemas on. Nii pole olnud ka suuri tülisid.

Valgamaa kaunimateks kodudeks valiti perekond Eliase maakodu Helme vallas Patkula külas ja perekond Laasi kodu Valgas. Lisaks sai aasta kauni kodu tiitli ühiskondlik objekt – Tõrva gümnaasium.

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG, KRISTINA PENTSA
Viimati muudetud: 28/08/2014 12:54:32

Lisa kommentaar