Venemaa Eesti piimaautosid enda pinnal näha ei soovi. Foto: LL

Venemaa vastukäik Euroopa Liidu, USA ja teiste riikide sanktsioonidele ning paljude toiduainete sisseveo keelamine tähendab põllumeestele ja toidutootjatele eesseisvaid keerulisi aegu. LõunaLeht uuris, kuidas mõjutavad sanktsioonid Kagu-Eesti ettevõtteid ja toiduainetööstust.

Võrumaa Talupidajate Liidu esimees Ivar Rosenberg ütles, et sanktsioonid avaldavad toidutootjatele kindlasti mõju ja eelkõige kannatavad just piimatootjaid, kuid see aeg tuleb üle elada. „Ma pole küll kursis, palju piima hind langenud on, aga veel vist väga oluliselt ei ole,“ arvas Rosenberg. Ta lisas, et tema andmetel ei ole eksport Venemaale Kagu-Eestist ja ka ülejäänud riigist eriti suur olnud. „Eks hinnalangus tuleb ja kindlasti see mõjutab, kui piima hakkab üle jääma,“ ütles ta.

Võrumaal Osula vallas tegutseva Võhandu Põllumajanduse OÜ juhataja Toomas Pihu sõnul on aga juba septembrist oodata piima hinna langust. „See hind, mida septembris hakatakse maksma, on kukkunud. Sel kuul maksti veel eelmiste hindadega. Mis selle tagajärjeks on – kes seda teab. Kulud on suuremad kui piima müügist saadav tulu,“ sõnas ta.

Kui sanktsioonid peaksid jääma kehtima pikemaks ajaks, siis tuleb Pihu sõnul senises töökorralduses teha muudatusi. „Õnneks on talv üsna lähedal, suvetööd on tehtud, varsti saab vili koristatud ja saab tibud üle lugeda. Siis saab vaadata, mida teha,“ rääkis ta. „Kulusid tuleb kokku hoida, koondamisi teha ja kui iseendast kõik on juba ära tehtud, siis jääb üle ainult vaadata, mis lõpuks kokku tuleb.“

Pihu arvates võib kolme-nelja kuu pärast olla olukord rahunenud ning pilt hoopis teine. „Samas on see jälle hea võimalus efektiivsemaks saada,“ märkis ta.

Ka Põlva tegutseva Tere Piima juhataja asetäitja Ülo Kivine nentis, et piimatööstusele on sanktsioonide mõju olnud nii otsene kui ka kaudne. „Esmalt peame tegelema Vene turu ärajäämisel väärindamata toormele uute realiseerimisvõimaluste otsimisega. Kaudsema mõju inerts on suurem ja selle tulemust saame prognoosida selle kuu lõpus,“ ütles ta.

Kivise hinnangul mõjutab Vene turu seiskumine kaudselt päris suurt osa Eesti põllumajandusest, sest seotus suure osa toorpiima viimisega Lätti ja Leetu on määrav. „Kindlasti ei juhtu kohe nüüd ja praegu midagi, sest toorpiima hind aasta esimeses pooles oli tasemel, mis tootis põllumehele head rentaablust,” märkis Kivine. „Ka seetõttu keskmisena tuleb eelmiste aastatega võrreldes tavapärane aasta. Kui olukord kestab ka uuel aastal samal tasemel, siis muidugi hakkab juhtuma.“

Põlvamaal Kanepi vallas asuva Arke lihatööstuse juhataja Andres Trumm ütles, et seni ei ole kehtestatud sanktsioonid lihatööstust mõjutanud ei positiivses ega negatiivses suunas. Trumm sõnas, et tal on raske rääkida teiste toidutootjate nimel, kuid meedias avaldatu põhjal tundub talle, et lähitulevik on raske eelkõige piimatootjatel ja piimatöötlejatel.

„Seakasvatajatel on juba mõnda aega nii sigade kui ka lihakehade müük Venemaale olnud kinni. Seetõttu on osa sigu müüdud Lätti, Leetu, vist ka Poola. Kas sealtkaudu on seda mingil määral ka Venemaale edasi liikunud, on mul raske öelda,“ ütles Trumm. „Sama lugu on lihatoodetega. Ehk siis situatsioon, kus üks turg on Euroopa jaoks kinni, tähendab kindlasti negatiivset mõju nii toidu kasvatajatele kui töötlejale.“

Tarbijale võivad sanktsioonid Trummi hinnangul tähendada mingiks perioodiks odavamat hinda. „Kui see olukord peaks kestma pikalt, siis mõned tootjad sulgevad tootmise ja pikemas perspektiivis võib see tähendada jälle toiduainete hinna tõusu ka tarbija jaoks. Kui lühike või pikk see periood olla võib, seda ei tea,“ nentis ta. Trummi sõnul ekspordib Arke lihatööstus oma toodangut vähesel määral Soome ja Šveitsi ning lähiajal ekspordiriigid ei muutu.

Teisi suuremaid Kagu-Eesti toidutoojaid pole sanktsioonid oma igapäevases töörütmis muudatusi tegema sundinud. ASi Värska Vesi juhatuse esimehe Urmas Jõgeva sõnul sanktsioonid ettevõtet ei mõjuta, sest eksport Venemaale on väike ja praegu pole mineraalveele veel keeldu kehtestatud. Küll aga nentis Jõgeva, et sanktsioonid ja keelud ei too lõpuks kasu kellelegi. „Probleeme tekitavad need nii keelajatele kui ka neile, kellele need sanktsioonid on kehtestatud,“ tõdes Värska Vee juht.

Ka Antsla vallas paiknev joogitööstustele kääritatud jookide tootmisele spetsialiseerunud ASi Linda Nektar tegevjuhi Kadri Rauba sõnul ei ole praeguse seisuga sanktsioonid firma tegevusele mõju avaldanud. Oma toodangut müüakse lisaks Eestis paiknevatele klientidele teistesse Baltimaadesse ja Skandinaaviasse, eksporti Venemaale ei toimu. Rauba arvates mõjutavad sanktsioonid lähitulevikus eelkõige toiduainetööstuse sisendtoorainete hindu ning kõige suuremat kahju toob see esmatootjaile.

 

KOMMENTAAR
Tiit Niilo, Nopri talumeierei peremees:
Väikesed piimatööstusettevõtted Venemaale üldiselt kaupa välja ei vii – see ei ole niisama lihtne.

Hiljuti oli meil talumeiereide liiduga kohtumine juustutöösturitega – et arutada nende kaubamärgi all venemaale juustu eksportimist.

Tegin uurimistööd enda ettevõtte jaoks ja sain selgeks, et kui Nopri talumeierei saakski Venemaa n-ö tunnustuse (see oleks isegi võimalik), siis keerulise logistika ja tolliformaalsuste tõttu ikkagi ise Venemaale eksportida ei saa.

Põhiprobleem polegi mitte otse Venemaale vedajates, vaid eelkõige Venemaale piimatoodete väljaveo katkemise mõjus kohalikule piimatööstusele.

Üleeile (pühapäeval – toim) oli kusagil uudis, et Läti Maximas juba olid n-ö hullu hinnaga piimatooted ja sealsamas lisainfo, et sama asi tuleb ka Leedus. Sellise hinnakampaania algatajad on piimatööstused, kellel vaja lahti saada oma toodetest – Maxima ja Rimi tulid sellega kaas. Poed aitavad kohaliku toidu müügile kaasa. Ja hoolimata Euroopa liidu seadusandlusest, iga riik hädas olles proovib ikkagi eelkõige enda riigi tootjaid ja töötlejaid aidata.

Paari päeva jooksul tulevad kõigile talumeestele septembrikuu piimahinnad, muudetakse lepingu senikehtinud hindu. See sõltub firmast, kellega leping on, aga mõnda – nagu Valiot – oli turul kuulda kiitlemas, et neid Venemaa piirangud ei mõjuta. Ma tahaks seda näha, et piima kokkuostuhind ei lange, see oleks ka konkreetne kinnitus sellele.

Siseturul läheb ülejääva piimatoodangu ülepakkumiseks ja too tekitab surve kõigile, kes piimatoote väljamüügi hinnast sõltuvad. Kuigi poeketid aitavad reklaami teha, aga vaevalt et nemad midagi oma osast ära annavad. Nemad on ju esimesed, kes rahvalt raha kätte saavad. Järgmine on tööstus, tema enam nii laiata ei saa, nii nagu vanasti ehk kümmekond aastat tagasi. Ja kõige lõpus siis tulevad reaalsed piimatootjad.

 

Autor: MARIA GONJAK
Viimati muudetud: 28/08/2014 13:10:34