Salapäraste mesilasmajade elanikud tapsid hulga Ilmar Vananurme mesilinde, nüüdseks on aga lugu lahendatud. Foto: Aldo Luud

Pärast seda, kui Setomaale Hilana külla viidud Itaalia tõugu mesilased ründasid augusti algul naabertalus elava kirjaniku Ilmar Vananurme Kraini mesilasi ja hävitasid pooled Vananurme mesilaspered, otsustas mees võtta Itaalia mesilased panti, kuniks probleem on lahendatud. Sel nädalal saigi lugu mesilindude omanike vahel klaaritud.

Juuli lõpus toodi Meremäe vallas asuvasse Hilana külla kaks korpusmesitaru, milles on kokku 16 mesilasperet. Õige pea aga alustasid uustulnukad rünnakut naabertalus elava kirjaniku ja luuletaja Ilmar Vananurme mesilaste vastu ning kolm Vananurme mesilasperet hävis. Eriti pingelist mesilastevahelist võitlust märkas kirjanik 3. augustil pärast Seto kuningriigi päeva.

„Neid oli hulgi ja nad olid tugevamad,” kirjeldas Vananurm küla „itaallastest immigrante”.

Tarud toodi salaja?
Ilmar Vananurmele teeb pahameelt, et tal polnud teavet naabri maale toodud mesilastarude kohta. Kirjanik sai hiljem teada, et naaber lubas mesitarude omanikul tarud oma maale paigutada.

„Oleks naaber mulle ka öelnud,” on Vananurm pahane. „Täiesti süüdimatu, inimene tuleb paneb võõra maa peale mesilased ja teda ei huvita, et seal võib konflikt tekkida.”

Väidetavalt olla kaks korpustaru toodud kohale salaja, nii et keegi midagi ei näinud ega kuulnud.

Olukorra lahendamiseks otsustas Ilmar Vananurm naabermaale toodud mesitarud panti võtta ja viis need traktoriga oma hoovile. Enne seda ajas ta veel naabermaani viiva tee läbi, et oleks kuulda, kui keegi sinna kauemaks jääb.

„Kui pole kompensatsiooni, jätan need tarud endale,” teatas Vananurm, kes on mesilasi pidanud terve elu, peab neid siiamaani isa mälestuseks ja kogub mett oma pere tarbeks.

Vananurme sõnul enam Itaalia mesilased tema mesilasi ei ründa, sest neil on nüüd tarud täis Vananurme mesilastelt röövitud meest.

Mõni päev tagasi selgus, et naabermaale toodud kahe korpustaru omanik on Vastseliina kandis mesindusega tegelev Tiit Remmelg, kes võttis Vananurmega ise ühendust. Teisipäeval käis Remmelg Vananurme juures lugu klaarimas.

Mesilasi transporditakse pimedas
Remmelga sõnul lubas tal mesilased Hilana külla viia ühe sealse maatüki omaniku poeg ning ta olevat ka maaomanikult küsinud, kas läheduses on mesitarusid, kuid olevat saanud vastuseks „kas siin külas üldse enam keegi elab”. Tegelikult aga sattusid tarud omakorda veel kolmanda isiku maa peale.

Kaks mesitaru tõi Remmelg Hilanasse ööpimeduses juuli lõpus viiepäevase vahega kanarbiku õitsemise ajaks. Tema sõnul saabki mesitarusid ühest kohast teise toimetada ainult pimedas, sest päeva ajal on mesilased tarust väljas korjel. Remmelg mäletab, et vähemalt üht taru transportides ei olnud veel päris pimedaks läinud ning ühest talust nähti teda kindlasti.

Remmelg tunnistab, et tõepoolest võisid need olla tema Itaalia tõugu mesilased, kes käisid Vananurme Kraini mesilasi röövimas. Seda enam, et ilmad ei olnud meekorjeks soodsad. Mesilased vajavad nimelt peale sooja ka niiskust.

„Itaallased kalduvad rohkem röövima,” nentis ta. „Iga võõra taru mesilane on igal juhul vaenlane.”

Remmelg lisas, et Itaalia tõugu mesilaspered võivad jageluses korjematerjali pärast ka üksteist ära tappa, ent kui ilmad on head, siis eelistavad nad alati looduslikku korjet.

Kingib tarud Vananurmele
Remmelg otsustas jätta Vananurme panditud tarud mehele kingituseks.
„Ma ütlesin, et kui ta nendega rahul on, las jäävad need talle, las tutvub korpustarudega,” sõnas ta. „Mina loodan, et asi on nüüd ära lahendatud.”

Remmelgas läks enda sõnul Vananurmest lahku sõbralikult ja Vananurm kinkis talle isegi oma raamatu koos autogrammiga.

Nii nagu Ilmar Vananurm näeb probleemi põhjust selles, et info ei liigu, näeb seda ka Remmelg.

„Igavene tülgastav lugu, kuidas naabrid omavahel ei suhtle,” kommenteeris Remmelg. „See on pigem naabritevaheline probleem.”

Tema sõnul on üldiselt inimesed mesinikele väga vastutulelikud ja peaaegu alati lubavad oma maale mesitarusid viia, välja arvatud juhul, kui keegi on mesilaste suhtes allergiline või peetakse hobuseid, sest hobused on küllaltki tundlikud mesilase nõelamise suhtes. Itaalia tõugu mesilased küll väga kergesti nõelama ei kipu. Mesitarud aga tuleb kiiresti ära viia sealt, kuhu külvatakse rapsi, sest rapsikasvatamisega kaasnevad ka umbrohumürgid.
 

 

Autor: ELINA ALLAS
Viimati muudetud: 28/08/2014 13:15:10