Küsitlus

Millisel määral plaanid tänavu kasvatada aiasaadusi?

Lõuna prefekt: piiriturvalisus on tagatud

Venemaalt tulnud tundmatud isikud võtsid eelmisel reedel Võrumaal Luhamaa piiripunkti läheduses Meremäe vallas vabaduse teenistuskohuseid täitnud kaitsepolitsei ametnikult ning viisid ta füüsilist jõudu kasutades ja relva ähvardusel Venemaale. Lõuna prefekti sõnul tegid piirivalvurid oma tööd, kuid kokkuleppel kapoga sel piirilõigul ei patrullitud.

Meremäe vallas Miikse küla lähedal röövitud kaitsepolitsei (kapo) ametnik Eston Kohver on sündinud 1971. aastal ning töötanud kapos juba aastaid. 2010. aastal andis president Toomas Hendrik Ilves talle Kotkaristi V klassi teenetemärgi.

Möödunud reedel täitis Kohver ametliku info kohaselt teenistuskohuseid, kui ta relva ähvardusel ning jõudu kasutades Venemaale viidi. Lõuna prefekt Tarmo Kohv ütles Postimehel, et piirvaatlusel avastati mahatallatud rohuga koht, kus ilmselgelt oli midagi toimunud. Kas oli kukutud või midagi muud, aga ala, kus rohi oli maha tallatud, oli märkimisväärselt suur, millest võib järeldada, et oli toimunud rüselus. Sealt leiti ka jalajäljed, mis tulid Eestisse ja läksid Venemaale tagasi. Kriminaalmenetluse tõttu ei saanud Kohv kommenteerida, kui palju võis üle piiri tulijaid olla.

Prefekt ütles LõunaLehele, et politsei- ja piirivalveamet oli teadlik kaitsepolitsei tegevusest piiri vahetus läheduses sel hommikul, kuid kokkuleppe kohaselt piirivalve kaitsepolitsei töötajate tegevust salvestusseadmetega ei jälginud ning sel ajal antud piirilõigul ei patrullinud. „See on tavapärane praktika nii Eestis kui mujal maailmas, et ajal, mil üks politseiasutus viib läbi oma tegevust, lülitab partnerasutus operatsiooni vahetus läheduses oma elektroonilised valveseadmed ajutiselt välja,“ ütles Kohv.

Kaitsepolitseiameti peadirektor Arnold Sinisalu sõnas intervjuus Vikerraadiole, et Kohvri röövimisega lõppenud operatsioon sisaldas endas ka julgestust, kuid sekkumise ajaks oli Kohver juba piirist üle toimetatud. „Julgestus oli sündmuskohal, õigemini selle operatsiooni toimumise kohal. Julgestus fikseeris toimuva, kuid nad ei saanud sekkuda. Tuleb arvestada sellega, et tegemist oli tugevat suitsu ja plahvatust tekitanud seadeldisega ja reageerimise järgseks ajaks oli Eston Kohver juba toimetatud Venemaale,” lausus kapo peadirektor.

Ka prefekti sõnul oli ametniku kaasavõtmine piiri vahetust lähedusest ülikiiresti läbiviidud kuritegu ja piirivalvurid reageerisid sündmustele minutitega. Venemaalt Eestisse ja tagasi toimunud piiririkkumine fikseeriti esmaselt Eesti ja Venemaa piirivalve ühisprotokollis, mis allkirjastati samal päeval piiriesindajate abide poolt.

Esmaspäeval toimus omakorda Eesti ja Vene piiriesindajate kohtumine, mis pidi olema pelgalt formaalsus, kus mõlema poole esindajad vaatavad üle juba varem koosatud akti ning kinnitavad seda oma allkirjaga. Neljaliikmeline delegatsioon, kuhu kuulusid riigi poolt määratud piiriesindaja, Lõuna prefektuuri piirivalve büroojuht, piirivalvur ja tehniline sekretär, naasis jalgsi Vene poolelt alles neli tundi hiljem ja tulemusteta. Kohvi sõnul ei nõustunud Vene pool juba koostatud aktiga ning peamisteks vaidlusküsimustes olid detailid, kust poolt kuhu keegi liikus.

Prefekt Kohv kinnitas aga, et piiriturvalisus on tagatud. „Eesti ja Vene Föderatsiooni ajutist kontrolljoont valvab politsei-ja piirivalveamet patrulltegevuse ja elektrooniliste valveseadmetega. Riigipiir ei tähenda tänapäeval müüri ega aeda, vaid riikidevahelist kokkulepet, mis looduses vastavalt tähistatud. Eesti-Vene ajutine kontrolljoon on vaid üksikutes kohtadest tarastatud, seda valvatakse tehniliste vahendite ja patrulltegevustega,“ lisas ta.

Reedese kapo operatsiooni ajal ei valvatud piiri nii, nagu seda tehakse iga päev, kuid Eesti piiriturvalisus on tagatud, kinnitas ka politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher.

Teisipäeval ütles välisminister Urmas Paet, et Kohvril võimaldati viimaks kohtuda Eesti konsuliga Moskvas. Paeti sõnul veendus konsul, et mehe tervislik seisund on rahuldav ning nüüd üritatakse leida Kohvrile kaitsjat Eesti poolt. „See ei ole kõige lihtsam ülesanne, arvestades keskkonda,“ ütles Paet ERRile ning lisas, et laiemas plaanis on endiselt jõus nõudmine, et Vene pool annaks mehe Eestile tagasi.

 

Autor: MARIA GONJAK
Viimati muudetud: 11/09/2014 11:40:57

Lisa kommentaar