Teiste seas ootavad pikisilmi suuremat töötasu ka Lõuna-Eesti haigla (pildil) tervishoiutöötajad. Foto: Malle Elvet/LL arhiiv

Tervishoiutöötajate ja haiglate liidu läbirääkimised uue kollektiivlepingu sõlmimiseks jätkuvad eeloleval esmaspäeval. Meedikud nõuavad näiteks tohtritele üheksa ja poole euro suurust tunnitasu, mida haiglate liit ei pea realistlikuks, nagu ka õdedele ja hooldustöötajatele nõutavat tunnitasu. LõunaLeht uuris, mida sellest arvavad kagunurga haiglate esindajad.

Meedikute ja haiglate liidu läbirääkimised tuleva aasta kollektiivlepingu sõlmimiseks edenevad visalt.

ASi Põlva Haigla ülemarsti Margit Rikka sõnul saavad haiglad põhilise palgaraha sõlmitud lepingute alusel haigekassast. „Kuna personali palgad peaksid sisalduma haigekassa hinnakirjas ja haiglatele antavates lepingutes, on peamiseks põhjuseks see, et haigekassa eelarves ei ole ressursse selliseks palgatõusuks, ja haiglatel endal selleks raha pole,” selgitas ta.

Meedikud soovivad tulevaks aastaks tohtritele tunnitasuks 9.50, õdedele-ämmaemandatele 5.70 ja hooldustöötajatele 3.40 eurot. Pakutud on vastavalt 8.50, 4.78 ja 2.76 eurot.

Haiglate liit peab tohtrite nõudmisi liiga kõrgeks. Rikka sõnul ei ole need suured, hoopis võimalused on piiratud. „Personalikulud on kõige suurem kulu haiglate eelarves ja enamikus sõltuvad haiglad haigekassast, seega meie valik on pankrot või maksta ainult nii palju, kui lepingutega tuleb.” Ta lisas, et raha vajavad ju ka muud kulud.

Rikka jäi tunnitasu suuruse osas diplomaatiliseks, märkides, et see on palga saajale alati väike, maksjale kokkuvõttes suur. „Tunnitasu jääb sõltuma haigekassaga saavutatud kokkuleppest, n-ö õunte pealt ei saa ennustada,” sõnas ta.

Ka ASi Valga Haigla ravijuht Kristel Kivisild ei pea tohtrite nõudmisi suurteks. „Tunnitasu peakski olema selline, mida arstide liit ja õdede liit nõuavad, ehk siis arstidele 9.50 eurot ja õdedele 5.70 eurot. Haigekassa järgmise aasta finantsprognoos on oodatust väiksem. Tervishoiutöötajate töötasu aga sõltub haigekassa eelarvest ja kinnitatud tervishoiuteenuste hindadest,” lausus ta.

Maksubaas ei võimalda nõudmisi täita
ASi Lõuna Eesti Haigla juhatuse liige Arvi Vask on ka Eesti Haiglate Liidu (EHL) juhatuse liige ja seetõttu seotud kollektiivlepingu sõlmimise läbirääkimistega.

„Läbirääkimiste venimise põhjus on väga lihtne: poliitiline soovimatus nõutud mahus haigekassa kulusid suurendada ja patsientidele täiendavaid omaosalustasusid kehtestada,” lausus Vask. Ta lisas, et haiglatel ei ole ju rahamasinat ning tervishoiuteenuste eest maksab haigekassa ja teenuste hinnad kehtestab valitsus.

„Haiglate liit saab sõlmida vaid sellise kollektiivlepingu, milles sätestatud tunnitasud ja muud nõudmised vastavad haigekassa hinnakirjale ja on kaetud reaalse rahavooga,” toonitas Vask. Haiglate liit ei pea tema sõnul nõudmisi liiga kõrgeks, vaid nende täitmine olemasoleva maksubaasiga on ebareaalne.

Vask märkis, et EHL saatis augustis haigekassa nõukogule ja juhatusele kirja, kus tegi konkreetsed ettepanekud miinimumtasude tõstmiseks ja finantsprognoosis (eelarve kavandamisel) sellega arvestamiseks. „Töövõtjate nõudmised on suuremad kui meie ettepanekus pakutud, kuid EHL on arvamusel, et suudab saavutada kokkuleppe allpool toodud positsioonis. See sisendaks ka töövõtjatele optimismi, et meie tööjõuturg liigub Põhjamaade tööjõuturule lähemale. EHLi ettepaneku realiseerimine on haigekassa reserve kasutusele võttes võimalik saavutada,” rääkis ta.

Vask edastas LõunaLehele väljavõtte ülalmainitud kirjast: „EHL teeb ettepaneku võtta finantsprognoosis sisendiks oleva teenuste hindade palgakomponendi kasvuks 12,5% 2015. aastal ja 11,1% 2016. aastal nii arstidel, õdedel kui hooldustöötajatel. See teeb töötasu alammääradeks 2015. aastal arstidel 9 eurot tunnis, õdedel, ämmaemandatel ja tervishoiu tugispetsialistidel 5.06 eurot tunnis ning hooldustöötajatel 2.93 eurot, 2016. aastal arstidel 10 eurot tunnis, õdedel, ämmaemandatel ja tervishoiu tugispetsialistidel 5.62 eurot tunnis ning hooldustöötajatel 3.25 eurot tunnis.”

Vask lisas, et haigekassa ei arvestanud 2015. aasta eelarve esimesel lugemisel selle ettepanekuga.

Palkade vahet tuleb vähendada
Võrreldes Põhjamaadega on meie meedikutel väikesed palgad ja sellepärast lahkuvad paljud noored arstid välismaale.

„Palk ei ole ainuke põhjus äraminekuks, olulisem on üldine elatustase ning ühiskonna ja meedia suhtumine meedikutesse. Soomes suhtutakse meedikutesse tunduvalt paremini ja sealsetel patsientidel on parem ravisoostumus,” rääkis Margit Rikka. Ta lisas, et tervis ei ole teenus, mida arst-õde peab andma, kuna ta on andnud ametivande. Inimesed peavad selle püsimise nimel ka ise pingutama ja panustama.

Põlva haiglas on praegu üheksa abiarstidena töötavat noort, seejärel on nad residentuuri ajal valvetes, ja kui veab, tuleb neist mõni millalgi Põlvasse tööle. Nii nagu Valga haiglaski, on ka siin ülekaalus püsikaader. „Suhe on ikka tugevalt vanemate tohtrite kasuks. Praegu ei taha noored tohtrid maakonnahaiglasse tööle tulla. Nad eelistavad pigem peale ülikooli lõpetamist minna tööle Soome,” lausus Kristel Kivisild. Ta lisas, et kui meil töötavad tohtrid teeniksid sama palju kui Soomes, ei lahkuks siit nii palju arste.

Lõuna-Eesti haigla liitumise järel Tartu ülikooli kliinikumi kontserniga on haigla juhatuse liikme sõnul noorte huvi Võru haiglas töötamise vastu piisav.

Arvi Vask lausus, et Soomes ja Eestis tervishoiutöötajatele makstavate tasude vahel on praegu liiga suur erinevus. „Ma ei arva, et Eestis peaks tohtrile sama palju maksma kui Soomes, ja seda ka keegi ei nõua, aga kindlasti peame vahet vähendama ja näitama, et liigume ühtlustamise suunas,” ütles Vask. See sisendaks tööjõuturule optimismi ja tekitaks stabiilsust.
 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 11/09/2014 11:43:09