Võrumaa keskuse Rajaleidjad. Foto: erakogu

Õppeaasta alates alustas maakondades tööd ka Rajaleidja keskus, mille eesmärk on toetada laste ja noorte arengut. Milleks on need keskused loodud ja millist nõu sealt saab, tutvustasid LõunaLehele kagunurga Rajaleidja keskuse juhid.

„Keskuste loomine on osa haridus- ja teadusministeeriumi ning SA Innove ümberkorraldustest hariduse vallas eesmärgiga ennetada ja lahendada laste õppimise või käitumisega seotud probleeme ning kindlustada nende heaolu ja konkurentsivõime,” selgitas Jaanika Käst, Valgamaa keskuse juht.

Keskused pakuvad nii õppe- kui ka karjäärinõu, samuti eripedagoogilist, logopeedilist, sotsiaalpedagoogilist ja psühholoogilist nõu. Käst lisas, et keskus korraldab ka maakondliku nõustamiskomisjoni igapäevast tööd ning algatab ja osaleb kohalikes projektides, näiteks võtab osa Valgas kuu lõpus toimuvast töömessist.

Kästi sõnul viitavad arvukad uuringud sellele, et ühiskonnas on sügavad ja lahendamata probleemid, mis on kandunud kooliellu ning mõjutavad õpilaste heaolu koolikeskkonnas.

„Õpilaste edukuse, toimetuleku ja heaolu uurimise järel selgus, et liiga suur rõhuasetus lasub tulemustel ning tagaplaanile on jäetud õpilaste personaalne, inimsuhete ja ka kollektiivne heaolu. Euroopa Liidu laste heaolu uuringus paistab Eesti 25 riigi hulgas silma väikseima koolimeeldivuse, õpilaste ülimadala subjektiivse heaolutunde ning koolivägivalla kogemise sageduse poolest,” tutvustas 20 aastat hariduse ja lastekaitse alal töötanud Käst.

Ta lisas, et neist põhjustest tulenevalt on lastel muresid liiga palju. „Peamised on üliväike koolimeeldivus, koolivägivald, koolistress, kooliõpingute katkestajate suur hulk, noorte tööpuudus, halvad peresuhted, sh perevägivald, seksuaalvägivald, laste vaesus ja sõltuvushäired,” loetles ta.

Milliste muredega võib Rajaleidjasse minna
Kellel on tekkinud raskused igapäevaelu ja kohustustega toimetulemisel, koolitöö on liiga raske või kerge, neil tuleb psühholoogi poole pöörduda.

Sotsiaalpedagoogi poole tuleb pöörduda, kui õpilane ei täida koolikohustust, puudub pidevalt või üksikuid tunde vanema tõendiga, õpilase käitumises on toimunud suured muutused, klassis esineb vägivalda, kiusamist, õpilase ja õpetaja vahel on konflikt, õpilane on hoolimatu jne.

Logopeedi juurde tasub minna, kui on nii kehv edasijõudmine emakeeles ja jutustavates ainetes kui ka vilets lugemis-kirjutamisoskus ja loetelu mõistmine ning suuline ja kirjalik eneseväljendus ei vasta normile.

Eripedagoogi juurde peavad minema nii lastevanemad kui ka haridustöötajad juhul, kui nad soovivad nõu erivajadustega laste arendamisel ja toimetuleku toetamisel.

„Karjäärinõustaja toetab noort karjääri planeerimisel, aidates tal suurendada teadlikkust iseendast ning hariduse ja tööturu võimalustest, püstitada eesmärke ning kavandada tegevust nende saavutamiseks,” lausus Käst.

Õppenõustamise sihtrühmadeks on hariduslike erivajadustega lapsed, nende seadusjärgsed esindajad, haridusasutuste töötajad, omavalitsuste sotsiaaltöötajad.

„Karjäärinõustamisel on peamisteks sihtrühmadeks põhikooli lõpuklasside, gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste õpilased ning varakult haridussüsteemist lahkunud 18–26-aastased põhihariduse või madalama haridusega mitteõppivad noored, keda abistatakse ja toetatakse kutse, töö, koolituse ja haridustee valimisel. Karjäärinõustamise toel suudab noor paremini analüüsida ennast ja oma võimalusi, planeerida ja ellu viia oma tulevikuga seotud otsuseid,” ütles Monika Adamson, Põlvamaa keskuse juht. Ta lisas, et nõustatakse nii individuaalselt kui ka grupiti.

Adamson märkis, et tihti tekib noormeestel õppetöös probleeme, kuna rakendatav metoodika ei vasta õpilaste ealistele iseärasustele, mille tagajärjeks on õppetöö eiramine. „Teismelistele poistele napib tehnikaga seotud huviringe,“ lisas ta.

Adamson tunnistas, et mida aeg edasi, seda enam vajavad noored nõu erinevatelt spetsialistidelt, sest iga laps on omanäoline, erineva arengu ja õppimisstiiliga, sellepärast on oluline varajane toetamine.

Abi palumine on võimalus
Võrumaa keskuse juhi Mereli Mändmetsa sõnul teavad nii noored kui ka nende vanemad, et abi palumine on võimalus, mitte häbi. „Keskusse pöördujad võivad olla kindlad, et nende andmeid ja probleeme käsitletakse konfidentsiaalselt,“ toonitas ta.

Mändmets lausus, et keskusse on oodatud noored, nende vanemad ja õpetajad ning need, kelle töö on seotud lastega. „Võrumaa Rajaleidja keskuses pakutavad nõustamisteenused on abivajajatele tasuta, keskusse võib pöörduda ka info küsimiseks. Keskuse otsene sihtrühm on küll 1,5–26-aastased, kuid ootame ka laste ja noortega tegelejaid: pedagooge, omavalitsuste töötajaid, pereõdesid ja teisi. Lapsevanemate teadlikkus on kasvanud, nad on julged abi küsima ja seetõttu otsitaksegi aktiivsemalt erinevate spetsialistide abi. Parima tulemuseni viib spetsialistide ja vanemate ühine jõupingutus.”

Mändmets ütles, et mõnikord vajab lapsevanem lihtsalt kinnitust, et ta on oma kasvatus- ja õpetusmeetoditega õigel teel. „Kuid vahel on juhtumid väga rasked, siis kaasame keskuse spetsialistidele ka väljastpoolt abi. Lapse probleemide varajane märkamine on väga oluline, pöördumisega ei tohi oodata ajani, kui see juba üle kasvama hakkab.”

 

KOMMENTAAR
Kersti Kõosaar, psühholoog:
See on hea, et Rajaleidja keskuste teenused ei ole enam projektipõhised, sest nüüd ei teki abi saamisse enam vahet. Teine hea asi on see, et lapsed ja noored saavad nõu ühest kohast. Abivajaja läheb keskusse, räägib seal oma loo ära ja saab abi kas kohapeal või suunatakse ta vajaliku spetsialisti juurde.

Minu teada ei ole kõikides Võrumaa lasteaedades ja koolides Rajaleidja pakutavaid teenuseid ja sellest tulenevalt saavad omavalitsused, vanemad ja õpetajad vajalikku nõu Rajaleidja spetsialistilt. Kõigist keskustest saavad koolid, kus ei ole psühholoogi või eripedagoogi, Rajaleidjast spetsialisti kutsuda.

Kaldun arvama, et enam vajatakse logopeedi abi. Vanemad märkavad lapse logopeedilisi probleeme enam, lasteaedades ja koolides juhitakse neile samuti enam tähelepanu. Teisalt on meil logopeede vähem, kui neid vaja on. Üheks põhjuseks on logopeedide palk, mis on õpetajate omast veelgi väiksem.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 18/09/2014 10:45:59