Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

KIRI TOIMETUSELE: Tilk tõrva meepotis

15. augustil toimetas kiirabibrigaad minu ema insuldikahtlusega Võru haiglasse. Arstid ja õed, kes minu emaga sel päeval tegelesid, olid äärmiselt abivalmid ja hoolitsevad.

Ema paigutati haiglas 6A korruse sisehaiguste osakonda. Nädala jooksul, mil oma ema haiglas külastasin, olid hooldajad ja õed osakonnas väga sõbralikud. Samuti oli tema raviarst dr Jorro osavõtlik ja heatahtlik.

Ema paranes jõudsasti ning otsustasin uurida taastusravi võimalusi haiglas. Raviarsti soovitusel pöördusin dr Ellen Lembra poole.

Ja siis tuligi tõrvatilk meepotti dr Ellen Lembra näol (selline oli vähemalt silt ukse kõrval – doktor). Koputasin DOKTORI kabineti uksele ja palusin luba siseneda. Viisakusest jäin ukselävele seisma ja küsisin: „Kas saaksin rääkida dr Lembraga?“ Vastuseks sain, et tema see ongi. Kuulamata ära, mis küsimuses ma tema juurde tulin, algas järgmine monoloog: minu juurde ei pea te tulema, ma ei pea teid üldse kuulama, minuga suhtleb ainult raviarst, ma ei oska teile mingit nõu anda. Kui suutsin lause vahele lükkida, et ehk kuulab ta mind ära, oli vastus endiselt tõre – ma ei pea teid kuulama ja mul on üks kiri praegu pooleli.

Saanud šoki osaliseks, sulgesin kabinetiukse, ahmisin õhku ja jäin akna juurde seisma. Õnneks läks mööda dr Hagel. Pöördusin tema poole ja küsisin, kas tal oleks hetk aega. Saanud jaatava vastuse, kirjeldasin talle äsja üleelatud situatsiooni. Dr Hagel kuulas ära minu probleemi ja soovitas rääkida kolleegidega, kes asjaga kursis. Edasised vestlused haigla töötajatega olid meeldivalt nõustavad ja rahustavad. Aitäh neile selle eest. Arvan, et kõik inimesed, kes peavad haiglat külastama, vajavad lahket suhtlemist ja lohutavat sõna.

Olin pr Lembra käitumisest sedavõrd nördinud, et otsustasin taas tema kabinetti siseneda ja teatada talle, kui meeldivad ja vastutulelikud on tema kolleegid ja kaastöötajad. Pr Lembra vastus oli ikka endine, kuidas mina tema aega raiskan, ta on väga väsinud, kuna oli öövalves. Palusin tal lugeda oma ametijuhendit ja meelde tuletada ka Hippokratese vannet. Ta tõusis arvuti juurest püsti ja seisis mulle sedavõrd lähedal, et tekkis lausa tunne, nagu tuleks kätega kallale. Pr Lembra astus ukse juurde, avas selle ja suunas mind ukse taha.

Mõni päev hiljem suhtun juba asjasse teatava huumoriga.

Jah, ka selliseid inimesi on olemas ja isegi arstide hulgas. Tavaliselt on nii, et kui inimene tänaval pöördub mööduja poole, jääb kõnetatav seisma ja kuulab, milles asi. Aga DOKTOR ... Tema ebaviisakat käitumist oskan seletada vaid asjaoluga, et tal pole kunagi olnud ega tule ka tarvis kellegi abi ega nõu. Tore, kui nii saab. Aga elukogemus lubab mul selles pisut kahelda.

Iga ebameeldivus jätab okka, aga õnneks kaaluvad selle üles kõikide haigla arstide-õdede ning perearst dr Kõivomägi ja tema abilise Aiveli Tilgori heatahtlik suhtumine ja meeldiv suhtlemine. Selle eest neile minu siirad tänusõnad.

 


Lõuna-Eesti haigla ravijuhi Agnes Aarti kommentaar:
Lõuna-Eesti haigla vabandab patsiendi ja tema lähedaste ees, et selline kahetsusväärne juhtum aset leidis. Kindlasti uurime majasiseselt ka osapoolte käest selgitust antud situatsioonile.

 

 

 

Autor: E.N., haiglas viibinud patsiendi tütar
Viimati muudetud: 18/09/2014 10:57:55

Lisa kommentaar