Foto: Urmas Paidre/ LõunaLeht

Eile asetati nurgakivi Võru riigigümnaasiumi uuele õppehoonele. Pidulikul üritusel jäid kõlama sõnad, et riigigümnaasiumi loomine ei ole ainult panustamine paremasse gümnaasiumiharidusse, vaid ka kohaliku elu arengusse.

Tulevase riigigümnaasiumi tarvis rekonstrueeritakse täielikult Võru linna vanim muinsuskaitseline hoone aadressil Seminari 1 ja selle kõrval asuva 1960ndatel rajatud silikaattellistest juurdeehitise asemele ehitatakse nüüdisaegne ja õpilasesõbralik õppehoone. Mõlemad hooned seotakse tervikuks kolmekorruselise klaasgaleriiga.

Piduliku sündmuse juhatas sisse augustis Võru riigigümnaasiumi direktoriks valitud Karmo Kurvits, kes märkis, et isegi ajal, mil riigigümnaasiume tuleb muudkui juurde, on uue kooli nurgakivi panek Eestis ja Võrus tähelepanuväärne ja tähenduslik. Kurvitsa sõnul on riigigümnaasiumile aga alusraam ja nurgakivi pandud juba varem. Ta pidas silmas hetki, kui otsustati, et Võru linna peab tulema kvaliteetset ja mitmete valikutega gümnaasiumiharidust pakkuv kool, ning lepiti kokku riigigümnaasiumi kvaliteedinäitajates.

Haridus- ja teadusminister Jevegeni Ossinovski rõhutas, et ministeeriumile on riigigümnaasiumite loomine üks olulisemaid hariduskorralduslikke muutusi, mis on Eestis toimumas. Lisaks juba tehtud investeeringutele on ministeerium järgmistel aastatel riigigümnaasiumite rajamiseks plaaninud üle 100 miljoni euro.

Minister avaldas ka heameelt, et nüüdseks juba avatud riigigümnaasiumid Haapsalus, Viljandis ja Jõgeval on käivitunud hästi ning saadud tagasiside on positiivne. „Koolid on näidanud häid tulemusi ja tõesti väärivad seda, mis ma ise olen öelnud: riigigümnaasiumid on uuel tasemel gümnaasiumiharidus. See ei tähenda, et gümnaasiumiharidus ei ole seni hea olnud, aga igal juhul me suudame riigigümnaasiumide loomisega minna veelgi paremaks, liikuda veelgi kõrgemale, pakkuda noortele rohkem valikuid, valmistada neid paremini ette kõrgkooliõpinguteks. On hea meel, et see protsess on nii positiivselt käivitunud,“ lausus Ossinovski. „Võrus on märgiline, et uus loodav gümnaasium suudab ühendada nii vana kui ka uut ja annab sajanditepikkustele traditsioonidele Võru linnas uue tulevikku vaatava võimaluse ka järgmisteks aastasadadeks.”

Linnapea Anti Allas leidis, et tegu on Võru linnale ja kogu piirkonnale mitmes mõttes ajaloolise sündmusega: „Vähetähtis ei ole fakt, et tegu on Võru linna kõige vanema hoonega, mida oleme asunud renoveerima ja millele juurde ehitame. Aga hoone renoveerimisest olulisem on see, et juba vähem kui aasta pärast saab sellest hoonest veelgi paremat haridust. Ma loodan südamest, et see on gümnasistide jaoks üks oluline argument, miks kodulinnas ja kodumaakonnas haridust omandada.“

Võru linnavolikogu esimees Anneli Ott soovis tähelepanu juhtida sellele, et lisaks haridusele, mis on väikse kagunurga oluline arengumoment, on tähtis ka riigikaitseline küsimus. „Kui riik on otsustanud, et selline suur investeering väiksesse Võru linna on prioriteetne, siis ma usun, et see annab meile kõikidele sisemise kindluse, et meist hoolitakse, me ei ole siia üksi jäetud, ja riik näeb, et me olem tähtsad,“ sõnas Ott. Ta avaldas lootust, et riigigümnaasiumisse õppima asuvad noored leiaksid eneseteostusvõimalused just Lõuna-Eestis. „See investeering ei ole mitte ainult kivisse ja hoonesse, vaid Eesti arengusse, ühe piirkonna arengusse ja kõigi meie turvalisusesse.“

Maavanem Andres Kõiv lausus, et kuna Võru linn ja maakond ei kao mitte kuhugi ja küllap sünnib ka edaspidi lapsi, kellele on tarkust vaja, võib kindel olla, et pingutus ei lähe tühja. „Me usume iseendasse, Võrumaasse ja Eesti riiki ning selle kindlasse tulevikku. Kuni meil on tulevik, on meil vaja ka koole, ja vastupidi. Hariduse esimesed sammud astutakse ikka kodupaigas ja meie ühine huvi on omada Võrus seda võimalust,” sõnas ta.

 

Autor: MARIA GONJAK
Viimati muudetud: 02/10/2014 12:20:27