Suvel kurtis mulle Võru Katariina kohviku perenaine Ülle, et alleel olevate laudade juures pargipinkidel armastavad joodikud käia õlut limpsimas. Varasemalt oli ta läinud neile ütlema, et avalikus kohas ei tohi juua ja nood olid oma kodinatega kolinud allee ääres olevasse joomaaeda. Sel suvel ta seda enam teha ei tihanud, sest seadus oli nende poolel ja see oli ka napsitajatele selgelt teada. Tõesti, üldjuhul nad ei laulnud kõva häälega ega kakelnud. Samas tekitab kohvikukülastajates purjakil inimene kõhedust, sest tema käitumine võib olla ootamatu.

Tervise Arengu Instituut (TAI) leiab, et avalikes kohtades alkoholitarvitamise liberaliseerimine on mõistlik, kui inimesed on valmis andma alkoholi tarvitavale seltskonnale märku nende häirivusest. Turu-uuringute uuringu tulemused näitavad aga, et üle poole elanikest ei läheks häirijat korrale kutsuma. Alkoholi joova võõra inimese poole pöördumine on osaliselt julgustükk, kuna meelemürgi mõjul väheneb inimese enesekontroll, mistõttu võib häirivusest märku andma läinud kõrvalseisja end pigem ohtu seada.

Lisaks ohutundele mõjutab sekkumist ka suhtumine alkoholi joomisesse. Ma olen korduvalt olnud olukordades, kus pean selgitama, miks ma ei joo alkoholi. Alati tekib küsimus „miks?“, kuigi minu valik võiks olla iseenesestmõistetav. Klaas õlut pärast suitsusauna, klaas šampust olulisel tähtpäeval või klaas veini mõnel õhtusöögil võib olla täiesti omal kohal, aga me teame, et statistika järgi jõi iga eestimaalane möödunud aastal lausa kümme liitrit absoluutset alkoholi ja sellel on omad tagajärjed.

Alkohol kahjustab eriti töövõimelise elanikkonna tervist. 2012. aastal avaldatud WHO uuringu kohaselt on Eestis 28% tööealiste meeste ja 12% tööealiste naiste suremusest põhjustatud alkoholist. Alkoholitarbimise ning õnnetuste ja vägivalla vahel on suur seos. Näiteks on valdav enamik tapjatest teo toimepanemise hetkel alkoholijoobes, ligi pooled seksuaalkuriteod on seotud alkoholitarvitamisega.

Erinevatel metoodikatel põhinevate arvestuste kohaselt põhjustab alkohol otsest majanduskahju (tervisekaotus, kuritegevus) 1,6-2,5% SKPst, siia lisanduvad veel kaudsed kulud peredele ja ühiskonnale põhjustatud kahjust.

TAI ütleb, et avalikes kohtades alkoholitarvitamise liberaliseerimine on mõistlik, kui alkoholi kogutarbimine on vähenenud kuue kuni kaheksa liitrini elanike kohta. Praegu kuulub Eesti enim alkoholi tarbivate riikide hulka.

Avalikes kohtades alkoholitarvitamise lubamine on andnud meie ametlikule alkoholipoliitikale vastupidise sõnumi – alkoholi tarvitamine on meie igapäevaelu tavapärane osa. See ei tohiks nii olla.

Augusti lõpus-septembri alguses Turu-uuringute poolt läbiviidud küsitlus näitas, et lausa 82% uuringus osalejatest ei poolda alkoholitarbimise lubamist avalikes kohtades, seda toetas vaid 14%. Eriti kriitilised on selle suhtes naised (vastu 85%), keskealised (vastu 84%) ja pensionärid (vastu 91%). Veidi liberaalsemad avalikus kohas alkoholi tarbimise osas on noored vanuses 15-24 (vastu 68%, poolt 28%). Viimane teeb eriti ettevaatlikuks, sest just Eesti noorte hulgas on alkoholi tarbimine eriti popp.

TAI on teinud ettepaneku taaskehtestada 1. juulini 2014 kehtinud üldnorm, mille kohaselt avalikus ruumis alkoholi tarvitamine üldjuhul ei ole lubatud, väljaarvatud toitlustusasutustes ja kohalike omavalitsuste poolt otsustatud kohtades. Sellega on nõustunud ka praegune valitsuskoalitsioon ning ma usun, et järgmisel suvel saab Ülle selge silmavaatega pargipingil jauravatele joodikutele öelda: „Avalikus kohas ei ole lubatud alkoholi tarbida.“

 

Autor: LIINA KERSNA, peaministri büroo juht
Viimati muudetud: 02/10/2014 11:58:09