Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Keelepesas õpivad lasteaialapsed võru keelt ja kultuuri

Võru instituut käivitas koos MTÜga Haanimiihi Nõvvokoda 2009. aasta sügisel keelepesa juhtprojekti, juba järgmise aasta sügisel koostati sellele arengukava ning projekt kestab siiani. Selle üks juhtidest ütles, et kuna huvilisi lasteaedu, kus tahetakse võru keelt rääkida, jagub, on lootust, et projekt ei lõpe niipea. Võru keele ja kultuuri väärtustamiseks toimub peatselt taas ka võru keele nädal.

Alanud õppeaastal osaleb keelepesa projektis 14 lasteaeda ja üks lastehoid, neist 10 Võru-, neli Põlva- ja üks Valgamaalt. Projekti üks juhtidest Triin Nagel lausus, et projektis osaleva lasteaia keelepesa rühmas toimub ühel või kahel päeval nädalas kõik võru keeles.
„Lapsed õpivad võru keelt keelekümblusmeetodil, mis tähendab, et nad omandavad keele seda pidevalt kuuldes. Võru keele ja kultuuri tunde eraldi ei ole. Lastele erineb keelepesa päev selle poolest, et kõik toimub võru keeles. Tähtpäevi seostatakse kohalike kommetega, jutud on kohalikud, tutvustatakse kohalike autorite loomingut jne. Kui võru keele päeval on teemaks mets ja puud, kõneldakse, mängitakse, lauldakse metsast ja puudest võru keeles,” selgitas ta.
Nageli sõnul on võru keele päev lastel juba kinnistunud, nad ootavad seda ja uurivad akna juures, kes keeleõpetajaist külla tuleb. „Lapsed ootavad, sest võru keele päev on lasteaias teistmoodi: lapsed kuulevad võru keelt, naudivad sellest arusaamist ja ka kõnelemist, saavad häid elamusi ja julgust kõnelda võru keeles, nad saavad taas teada midagi uut oma kodukoha kultuurist ja kommetest,” kõneles ta. Nagel lisas, et lastele annab päev ka oma kodukoha oluliseks pidamise tunde.
Nimetus keelepesa rühm tekitab huvi nii laste vanemates kui ka lasteaia teistes õpetajates, kes huvituvad, mida selles rühmas teistmoodi tehakse.
„Rühmale annab päev ka kindla teadmise, et võru keeles kõneldakse näiteks igal reedel ning seda keelt tuleb uhkusega kõnelda. Palju õppematerjale ja huvitavaid inimesi, kes tulevad rühma külla. Rühm saab esineda lasteaedadele korraldatud võrukeelsetel üritustel ning lasteaiale lisab selline rühm eripära ja näitab tema avatust uuele, annab teadmisi paikkondlikust kultuurist ja võimalust seda edasi kanda,” rääkis usutletav.
Õpetajatele on see päev üheks võimaluseks pärimuskultuuri edasi kanda, kuid ka uute mõtete saamiseks, vahel enda proovilepanekuks ja teiste kogemustest õppimise päevaks. „Mu kolleegid on öelnud veel, et projektis osalemine on neile andnud sisukaid koolitusi, laiemat sõnavara, kiiremat lugemist võru keeles ja julgust selles keeles kõnelda ning muidugi enesekindlust, et osaletakse õige asja ajamises,” edastas Nagel kolleegide mõtteid. Ta lisas, et keelepesa meeldib ka laste vanematele.

Lasteaiaõpetajad juhivad ise päeva
Nagel märkis, et projektis osalevate lasteaedade õpetajad suudavad kõik võru keele päeva korraldada. Töö on seatud nii, et lasteaiaõpetajad valmistavad võrukeelseks päevaks tegevused ette, neid toetavad nõu ja värskete õppematerjalidega Võru instituudi keelepesa õpetajad Evely Lindsalu ja Triin Toom, kes iga päev käivad ühes või kahes keelepesa rühmas.

Keelepesa projektil on ka oma rändraamatukogu võrukeelsete raamatute, mängude, õpimappide ja -materjalidega, neid saab sealt laenutada.
Nageli sõnul korraldab instituut õppeaasta jooksul projektis osalevate lasteaedade õpetajatele üheksa koolituspäeva, kus nad saavad uusi teadmisi mitmest valdkonnast. Septembris kõneles Mall Hiiemäe rahvakalendri tähtpäevadest, sel kuul minnakse koos lasteaiaõpetajatega nuku- ja mänguasjamuuseumi koolitusele, lisaks toimuvad ka õpireisid.
Tänavu osalevad projektis järgmised Võrumaa lasteaiad: Lepatriinu Sõmerpalust, Lusti Antslast, Kuldre lastepäevarühm Urvastest, Siilike ja Rukkilill Võru vallast, Pargihaldjas Lasvalt, Rõuge lasteaed, Haanja keelepesa ning Punamütsike ja Sõleke Võrust. Põlvamaalt osaleb Räpina lasteaia Ruusa rühm, Mesimumm ja Mammaste Põlvast ning Õnnetriinu Verioralt. Valgamaalt osaleb Koikkülas asuv Hargla kooli lasteaed.
2011. aastal, kui sündis nn rändkeelepesa projekt, kus õpetajad hakkasid igal nädalal käima lasteaedades, oli projektis vaid viis lasteaeda. Neist Sõmerpalu, Sõleke, Kuldre ning peagi liitunud Mesimumm on projektis siiani.
„Siis jätkus töö ka Võru instituudi keelepesas – võrukeelne päevahoid, mis toimus instituudi ruumides ja suvel Haanjas vabas looduses,” täpsustas Nagel. Esimene keelepesa meetodil alustaja oli ka Haanja hoiurühm, kellel on nüüd remonditud ruumid Haanja rahvamajas ja võrukeelne tegevus jätkub kahel päeval nädalas.
Nagel usub, et see projekt ei lõpe kunagi: „Loodan, et ajaloolise Võrumaa lasteaedades jäädaksegi selle juurde, et lastega suheldakse ka nende kodukoha ehk võru keeles ning õpetatakse selle piirkonna kombeid ja traditsioone. Kõige selle juures on loomulik ja loogiline Võru instituudi tugi: meie raamatukogu, erialased materjalid, koolituspäevad ja muu nõu.”

Oma logo ja muu
Keelepesa projekti ja võru keelt ja kultuuri viljelevate lasteaiarühmade logoks on tsirk, autoriks Sulev Iva.
„Logost ajendatuna on meil ka maskott, mille kujundas ja valmistas Sirje Pakler. Läinud reedel saime kätte kaks uut maskotti projektiga liitunud lasteaedadele, nagu näiteks Ruusa. Maskott on kõigil projektis olevatel rühmadel. Lisaks on rühmades plakat, millel on kirjas, et rühm kuulub keelepesa projekti ning seal suheldakse üksteisega ka võru keeles,” rääkis Triin Nagel. Ta lisas, et käis koos instituudi keelepesa õpetajate Lindsalu ja Toomiga sel nädalal Räpina lasteaia Ruusa rühma keelepesa maskotti tsirku üle andmas.
Praegu valmistatakse kostüümi, võru keele nädalaks loodetakse tsirguimä kostüüm valmis saada. Juba valminud ning valmivate maskottide ja kostüümi tegemist toetasid kultuurkapitali Võrumaa ja Põlvamaa ekspertrühmad.
Koos logoga on sel aastal kasutama hakatud ka motot ehk tunnuslauset „Tsirgusammul targõmbas”.
Triin Nagel ütles, et projektis osalevad lasteaiad, õpetajad ja lapsed teevad midagi väga olulist ja väärivad selle eest tunnustust. „Võru keelt ja kultuuri õppides ja õpetades eristuvad nad teistest paremas mõttes ja õpetajad on eeskujuks eelkõige keelepesa lastele. Tegemistega eeskujuks olles mõjutavad nad teisi ja veidi maailmagi,” märkis ta.

Tulemas võru keele nädal
Novembri esimene nädal on taas võru keele nädal, mille eesmärk on väärtustada ja kõnelda võru keelt ning nende tegevustega esile tõsta ja väärtustada ka võru kultuuri.
Võru instituudi direktor Rainer Kuuba ütles, et eelkõige on nädal seotud lastele korraldatavate üritustega, kuna need toimuvad peamiselt lasteaedades, koolides ja raamatukogudes.
Sel nädalal käivad instituudi töötajad tavalisest rohkem väljas oma töid ja tegemisi tutvustamas, näiteks Evely Lindsalu, Triin Toom, Triin Nagel ja Jan Rahman külastavad keelepesa lasteaedu, kus korraldatakse mitmesuguseid tegevusi: pillimäng ja laulmine, keeleõppimismäng, võru keelega seotud käsitöö töötuba jm.
Kes ei saa üritustel osaleda, neil on võimalus kuulda võru keelt raadiost. Kuuba sõnul on ka tänavu koostöös rahvusringhäälinguga plaanis mitmed saated. „Praeguste plaanide järgi loetakse Vikerraadios 3.–7. novembrini kirjanik Jaan Kaplinski vastilmunud raamatu „Mõtsa ja tagasi” põhjal järjejuttu ja seda võru keeles. 8. novembril on kuuldemänguhuvilistel võimalus kuulata Madis Kõivu „Ennolat”, mis on salvestatud kümme aastat tagasi,” tutvustas ta.
Kuuba lisas, et ka Raadio 2 hommikuprogrammi tegijatel on plaanis võru keele nädal eriliselt ära märkida. Aga kuidas, jääb kuulajatele üllatuseks.
Võru keele nädala lõpetab 7. novembril kirjanduspäev Võrus Kreutzwaldi muuseumis, kus muu hulgas meenutatakse neid manalateele läinud ajalooliselt Võrumaalt pärit kirjanikke, kelle sünniaasta väärib märkimist, nagu Artur Adson (tänavu möödus 125 aastat sünnist), Juhan Jaik (115 aastat sünnist) jt.
Järjekorras juba üheksas võru keele nädal haarab tegevustega eelkõige Vana-Võrumaad, kuid raadio kaudu saab sellest osa kogu Eesti.

 

 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 23/10/2014 11:11:19

Lisa kommentaar