Soome-ugri kultuuripealinna sümboltsirgu üleandmine Obinitsa esindajatele Udmurtias. Foto: Merlin Lõiv

Homme kogunetakse Võrumaal Meremäe vallas Obinitsas, et tähistada Udmurtiast kohale toodud soome-ugri kultuuripealinna tiitli ja sümboli – tsirgu – päralejõudmist lipu heiskamise, rongkäigu ja laulude-tantsudega.

Võru- ja Põlvamaa ning Tallinna setudest koosnev delegatsioon jõudis tiitli ja sümboliga koju esmaspäeval. Peatuti ka Petseris, kus tsirku tervitasid muuseumi töötajad, setude sõbrad ja Eesti konsul.

„Soome-ugri kultuuripealinnaks saab 2015. aastal Obinitsa. See on haruldane võimalus näidata maailmale kogu Setomaa kultuuri olemust,” lausus delegatsiooni liige, riigikogulane Inara Luigas. Tema sõnul ei jää kultuuripealinna tsirk ühte kohta, vaid hakkab n-ö lendama mitte ainult Obinitsa küla ühest majast teise, vaid ka sinna, kus toimub oluline üritus või sündmus.

Mikitamäel elav Luigas lisas, et kogu Setomaa soovib panustada, et kultuuripealinna aeg oleks täis häid ettevõtmisi, toredaid üritusi, meeldivaid kohtumisi. „Seto kultuuri maailmale tutvustamisega saame kõik kasu,” lausus ta.

Tsirgu andis setude esindajatele üle Staröje Bögö küla vanem Nina Beljajeva. Staröje Bögö on lõppeva aasta soome-ugri kultuuripealinn. „Nii kultuuripealinna tiitel kui ka sümboolne tsirk anti üle viimasel õhtul, kus toimus väga pidulik ja hinge läinud kontsert,” meenutas Luigas, kes oli 2002./2003. aastal setode ülemsootska.

Setude kaheksaliikmeline delegatsioon külastas Udmurtias oldud päevadel koole ja muuseume-käsitöömaju, tutvuti sealsete kommete ja rahvusköögiga, osaleti kirikuteenistusel ning ristikäigul. Kuulati ka udmurtide laule, millest enam meeldisid setodele udmurdi naiste mitmehäälsed, puhtalt kõlanud laulud. Loomulikult esinesid setod Udmurdimaal ka ise.

„Vastuvõtt oli igal pool väga sõbralik ja heatahtlik. Meile pakutud küpsetised ja kodused toidud olid imemaitsvad. Teame nüüd, kuidas udmurdi rahvusroogi, nagu perepitsad ja tabani valmistada, kuid ka seda, kuidas teha lihtsat kodujuustu, kartulipirukat ja magusat riisi-aprikoosisaia küpsetada ning kiirelt hapendatud kapsast päevalilleõliga teha,” kõneles Luigas.

Ta lisas, et ka udmurtidel on oma hansa, mida nad nimetavad kumõškaks. „See ei ole nii kange kui meie hansa, neil teevad seda naised ning külalistele pakuvad hansat ka naised, meil mehed,” täpsustas ta.

„Kahju vaid, et seal on palju korralagedust. Oma maja ümbruse saab korda teha vaatamata sellele, kes on võimul. Tulevikus võiksime neile tutvustada lisaks kultuurile kampaaniat ,,Teeme Ära,” pakkus riigikogulane.

Udmurtias on koole, kus vahetundidedes räägitakse ainult udmurdi keelt, kuid ka koole, kus seda kõneldakse vaid udmurdi keele fakultatiivtundides. „Õppetöö toimub siiski vene keeles ja seda peetakase tähtsaks, kuna arvatakse, et vene keelega saavad lapsed elus paremini toime. Õnneks jäi mulje, et udmurdi keel kasvab enam varjust välja ja seda tähtsustatakse aina rohkem. Hea meel on, et udmurdid on mõistnud, et oma kultuuri tuleb rohkem panustada, seda hoida, oma keelt õppida ja haridust omandada. Paraku kuulsime ka, et Vladimir Putin on Venemaa tsaar ja see on hea,” meenutus Inara Luigas. Luigas lisas, et loomulikult küsiti, kuidas Eestimaal läheb, kuid peahuviks oli siiski Setomaa.

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 23/10/2014 11:13:16