Kohtunik Marju Persidskaja õigeksmõistvat kohtuotsust ette lugemas, tähelepanelikult kuulavad kaitsja Urmas Kõrgesaar ja kohtualune Marko Prits. Foto: Vidrik Võsoberg

Eile hommikul mõisteti Tartu maakohtu Võru kohtumajas õigeks turvamees Marko Prits, keda süüdistati 18-aastase Tairi Kalbergi surma põhjustamises ettevaatamatusest. Kohus leidis, et Pritsi käitumine ei põhjustanud alkoholijoones neiu surma ning tegu oli traagilise õnnetusjuhtumiga. LõunaLeht refereerib kohtu täispikka otsust.

Süüdistuse kohaselt põhjustas neiu surma see, et ööklubi Club Tartu turvamees Marko Prits saatis äsja 18-aastaseks saanud ning ööklubis pidutsenud Tairi Kalbergi klubist välja ning ei tundnud huvi, kus kannatanu üleriided asuvad ja kas viimasel on võimalik sellises seisundis ohutusse paika jõuda.

Tunnistajate ütlustest nähtus, et Kalberg tarbis õhtu jooksul enne klubisse minekut ja klubis olles palju alkoholi, seal hulgas ka kanget alkoholi, viina, märgiti kohtunik Marju Persidskaja poolt etteloetud kohtuotsuses. Oli näha, et Kalberg on purjus, kuid tema seisund ei olnud abitu, ebameeldiv ega agressiivne. Ta muutus lõbusaks ning ei eristunud teistest klubikülastajatest. Tunnistajate ütluste kohaselt ei vajanud ta abi liikumisel, seega ei saanud kõrvalolijatele jääda muljet, et ta vajaks kõrvalist abi ja ei ole võimeline ise enda eest hoolitsema. Nii ei pidanud ka turvamees tüdrukut klubi vahekoridori suunates aru saama, et ta võib olla seisundis, mis on talle ohtlik.

Tunnistajate ütlustest nähtus kohtu hinnangul ka, et ei ole midagi ebatavalist selles, et neiu lahkus klubist ilma üleriieteta, kuna see on tavapärane praktika ja seda ka talvistes oludes. Seda asjaolu kinnitas ka turvalindistus, millest oli näha, et klubisse sisenevad ja väljuva neiud ilma üleriieteta õhukestes klubiriietes.

Kohtu arvates ei tulene üleriiete kohta küsimine või külastaja riietamine turvamehe kohustuste hulka ei seadusest, ametijuhendist ega üldisest kohustusest või tavast. Kohus oli seisukohal, et määrava tähtsusega on see, et Prits ei takistanud Kalbergi üleriideid kätte saamast. Kui neiu oleks soovinud oma riideid ja asju, siis oleks ta need ka saanud. Seda kinnitasid ka mitmed tunnistajad, kuid ei turvasalvestisest ega tunnistajate ütlusest nähtunud, et Tairi oleks oma riideid küsinud ja et Prits oleks kuidagi takistanud.

Kohus lähtus oma seisukohta kujundades ka sellest, et klubi asub keset Võru linna, kus oli sel ajal hulgaliselt rahvast ning avatud mitmed toitlustus- ja muud asutused. Rahvarohke kohas ei saanud turvatöötaja ette näha seda tagajärge, et tüdruk võib ära külmuda, et ta ei küsi abi, kui ta seda vajab, ja et ta kõnnib ilma üleriieteta pika maa.

Varasemalt kohtus tunnistusi andes ütles Prits, et ei suunanud Kalbergi õue, vaid klubi vahekoridori ning kohtu arvates ei ole vastupidist tõendatud. Ka salvestiselt oli näha, et Prits ei läinud tüdrukuga vahekoridori kaasa, vaid jäi garderoobi. Seega leidis kohus, et kui Prits oleks soovinud tüdruku lahkumist tänavale, siis oleks ta liikunud koos Kalbergiga läbi vahekoridori kuni välisukseni õue. Seda, kuidas tüdruk turvamehe käitumisest ja sõnadest aru sai, ei pidanud ja ei saanud Prits teada.

Kohus oli ka seisukohal, et vahetut põhjuslikku seost teo ja tagajärje vahel antud asjas ei ole. Surm ei saabunud vahetult pärast tüdruku klubist lahkumist, vaid ta jõudis maha käia pika maa, mis linnulennult klubist leidmiskohani on 460 meetrit. Puuduvad andmed selle kohta kui kaua ta kõndis, mis kell surm saabus, millist teed pidi jõudis ta kohta, kust ta surnult leiti, kas ta võis sinna otse minna või astus veel kuskilt läbi ning kas ta suhtles teel veel kellegagi. Tunnistust sellest, et ta oli liikumisvõimeline, annavad tunnistajate ütlused, seega ei olnud ta abitu.

Kohtu hinnangul ei asetanud Pritsi tegevus Kalbergi eluohtlikku olukorda ning halbade ilmastikutingimuste korral isiku klubist eemaldamine ei ole käsitletav reaalse ohuna, millega kaasneks suure tõenäosusega isiku surm. Sellega võib kaasneda haigestumine või külmetumine, kuid kindlasti ei seata isikut ohtu, kus oleks tõenäoline raske tervisekahjustuse tekkimine või isegi surm.

Leidnud on ka kinnitust asjaolud, et vajadusel oli Kalbergil võimalik abi saada ning end võimaliku ohu eest kaitsta. Tüdruk oleks saanud jääda klubi vahekoridori või küsida üleriideid garderoobist. Kohtu arvates tuleb kolmandatelt isikutelt abi saamist pidada ka reaalseks võimaluseks enese kaitsmiseks alajahtumise eest ja võimaliku ohtliku seisundi kõrvaldamiseks. Midagi eelöeldust Kalberg aga ei teinud.

Mis oli ta motiiv ja miks ta liikus just sinna, kust ta leiti, jääb alatiseks teadmata. Kohus on veendunud, et tüdruku surma põhjus oli tema ennastkahjustava käitumise tulemus. Tema liigne alkoholitarbimine sel õhtul ja ööl ning liikumine talvisel ajal tühermaale ilma üleriieteta sai talle saatuslikuks, seega oli kohtu arvates selles asjas tegemist traagilise õnnetusjuhtumiga.

Arvestades ülaltoodut oli kohus seisukohal, et Marko Pritsi käitumises ei esinenud kuriteotunnuseid ning ta tuleb temale esitatud süüdistuses õigeks mõista.

Kohtumenetluse pooled saavad eilse otsuse vaidlustada 15 päeva jooksul. Süüdistaja Terje Aleksašin ütles kohtusaalis ajakirjanikele, et enne võimaliku edasikaebamise otsustamist kavatseb ta maakohtu otsusega põhjalikumalt tutvuda.
 

 

Autor: MARIA GONJAK
Viimati muudetud: 24/10/2014 09:23:21