Valitsus on saanud valmis järgmise aasta eelarve, mis üritab püüdlikult hakkama saada olemasolevate kuludega, kuid mis riigi jaoks ei näita olulist arengut.

Eelarves leidub kahetsusväärselt valdkondi, millele pole sisuliselt tähelepanu pööratud ja mille puhul valitsus ka tunnistab, et need valdkonnad ei ole seatud prioriteediks. Pean seejuures silmas põllumajandust, mille osa eelarve eelnõus on käesoleva aastaga võrreldes kahanenud. Erinevatel hinnangutel on järgmise aasta eelarve põllumajanduse ja maaelu osas lausa viimase kümne aasta viletsaim ning selle tõdemusega saab vaid nõustuda.

Kõige kahetsusväärsem on, et riik jätab põllumehed taas ilma top-up`ist ehk üleminekutoetustest – kokku 23 miljonist eurost, mida Euroopa liidu ühise põllumajanduspoliitika raames oleks Eestil võimalik konkurentsitingimuste ühtlustamiseks maksta. Baltimaade põllumehed on võrreldes ülejäänud ELi riikidega jätkuvalt kehvemal positsioonil ja kui nüüd Läti, Leedu ning Soome maksavad oma põllumeestele toetusi, jäävad Eesti põllumehed eriti kehva seisu, kuna turuhinnad langevad ja oma mõju avaldavad Ukraina kriisist tingitud sanktsioonid.

Paralleelselt üleminekutoetuste maksmatajätmisega on valitsus tõmmanud koomale maaelu arengu toetuste kaasrahastamist – kui varasemalt maksis riik toetustele juurde keskmiselt 25 protsenti, siis järgmisel aastal langeb riigi osalus 17 protsendile.

Miks alandada tulumaksu?
Järgmisel aastal mõjutab riigieelarvet üksikisiku tulumaksu vähenemine 21 protsendilt 20 protsendile. Tulumaksu vähenemise näol on tegemist Reformierakonna eheda jäärapäisusega, mis jätab kogumata võimaliku tulu, mille arvelt riik saaks toetada neid valdkondi, mille puhul praegu kurdetakse rahapuudust. Täiendavad 75 miljonit eurot on raha, millega võiks arvestada, kui tulumaksu vähendamine edasi lükatakse.

Raskes seisus on kohalikud omavalitsused, sest majanduskriisi ajal kärbiti KOVide tulumaksuosa 11,93 protsendilt 11,4 protsendile. Järk-järguline tõus 11,6 protsendile tulenes eelkõige vajadusest leida kate maamaksuvabastusele, kuid on selge, et antud tulumaksuosa ei kata kaugeltki KOVide vajadusi ega anna võimalust täita täielikult riigi poolt peale pandud kohustusi.

Linnade liidu tegevdirektori Jüri Võigemasti hinnangul peaks omavalitsustele laekuva üksikisiku tulumaksu osa suurenema vähemalt 11,85 protsendi tasemele. Samuti tuleks suurendada KOVide üksuste eelarvete tasandusfondi mahtu praeguselt 75 miljonilt eurolt 86 miljoni euroni.

Kindlasti ei saa rahul olla teede rahastusega, mis kevadel aktsiisilaekumistest poliitilist osavust kasutades lahti seoti. Kohalikud omavalitsused ei ole praeguste vahenditega suutelised teehoidu rahastama. Kui praegu on teehoiuks toetusfondi rahastamiseks antud 24,7 miljonit eurot, siis see summa peaks olema vähemalt kaks korda suurem.

Tasuta koolitoit
Alates järgmisest aastast peaksid tasuta koolitoitu saama ka gümnaasiumiõpilased. Jutt tasuta koolitoidust on seejuures eksitav, kuna riik eraldab koolilõuna toetuseks vaid 78 senti, millest täisväärtuslikuks toidukorraks ei jätku. Toiduainete hinnad on viimastel aastatel tõusnud ja võrreldes 2010. aastaga on hinnad kasvanud enam kui viiendiku. Reaalne toetus peaks olema pea kaks korda suurem, vastasel korral peavad omavalitsused ise juurde maksma, mis ühtlasi suurendaks nende koormust. Keskerakond on teinud riigikogus ettepaneku tõsta toetuse määr ühele eurole, kuid kahjuks ei toetanud seda ideed teised erakonnad.

Siseturvalisus
Viimasel ajal on palju juttu olnud piirist ja selle paremast kaitsest ning mehitatusest. Järgmise aasta eelarve seletuskirjast selle kohta aga peale hädavajaliku varustuse või varuosade hankimise küll välja ei loe. Politsei- ja piirivalveameti eelarve maht järgmisel aastal ei muutu. Selleks, et tõsta töötajate palku, koondab amet töötajaid. Siseturvalisus on viidud sellele tasemele, et igasugune edaspidine kärpimine on lausa kuritegu. Mina ei oska aru saada sellest, et meie teedel sõidab igapäevaselt ringi üle 6000 alkoholijoobes juhti ja samal ajal kärbitakse politseinike arvu.

Õliga kütjate elu tehakse põrguks
Veel tooksin ühe olulise aspektina välja aktsiisitõusust tingitud kütteõli hinnatõusu, mis toob kergkütteõliga kütjatele kaasa 37-protsendilise kulude kasvu. Erinevad ministrid on rääkinud riigi toest õliküttesüsteemide väljavahetamisel. Kuid isegi kui riik majapidamisi toetab, tuleb rääkida tuhandetest eurodest, mida küttesüsteemi vahetus majapidamisele maksma võib minna. Näiteks Kallastel on enamik kortermaju õliküttel ja kokku kasutab seal õlikütet 74 hoonet. Tähtaeg 1. mai 2015 ei ole mõistlik, ülemineku tähtaega teistele kütteliikidele tuleks pikendada vähemalt paari aasta võrra. Riik peaks hea seisma, et kõikidele inimestele oleks tagatud taskukohane toasoojus, aga antud juhul mõeldakse, kuidas riigi rahakotti täita.

Kokkuvõtteks võib öelda, et järgmiseks aastaks koostatud eelarve näitab selgelt, kui õhukeseks on riik Reformierakonna juhtimisel jäänud. Mentaliteedi – igaüks saagu ise hakkama – muutust ei ole seni veel näha.

 

Autor: TARMO TAMM, riigikogu liige, Keskerakond
Viimati muudetud: 30/10/2014 09:17:23