Küsitlus

Kas sinu aiatehnika on algavaks muruniitmise hooajaks valmis?

Kas suurärimees tõmbas ekspoliitikust sõbra mõmmiprojektilt vaiba alt?

MyMimmi mängukaru. Foto: www.mymimm.ee

Kagu-Eesti suurärimees on teinud teoks rääkiva mängukaru loomise mõtte, mille algne autor – nagu ärimees isegi tunnistab – on tema endine sõber ja omaaegne tuntud poliitik. Viimane lubab ka oma kaisumõmmi varsti turule tuua. Kas ärimees tõmbas sõbral vaiba alt ja nüüd on meeste vahel sõjakirves või suudavad sõltumatud mõmmikuarendajad vastaspoole tegemistega ikkagi leppida?

Endine Võru abilinnapea ja Urvaste abivallavanem Kristjan Võrno sattus viimati LõunaLehe huviorbiiti tänavu märtsis. Linnavalitsusest ja poliitikast taandunud mees oli alustanud ühe igati armsa äriidee elluviimist: tema idee muinasjutte rääkivast kaisukaru Mimmist oli pääsenud innovaatiliste lahenduste võistluse „Ajujaht” kümne parima sekka.

Võrno ütles toona LõunaLehele, et muinasjutte rääkiva kaisukaru loomise mõte on tema peas tiksunud juba umbes aastast 2006, kui elu tegi keerdkäigu, mille tulemusena kolis tema vanem tütar elama Soome. „Oli selline huvitav aeg ja ma mõtlesin, et võiks ju olla mingi võimalus, kuidas ma saaksin salvestada lugusid oma tütrele. Tol ajal olid kõned Soome meeletult kallid,” meenutas Võrno.

Nii jäi see mõte kuhugi ajusoppi õiget aega ootama. 2013. aastal jõudis vahepeal Võrumaal mitut ametit (Urvaste abivallavanem ja Võru abilinnapea – toim) pidanud mees otsaga tagasi Tartusse.

Oktoobrikuus, vahetult enne „Ajujahti” leidis ta enda sõnul, et nüüd võiks aastaid kaasas käinud mõtte realiseerida. „Sain tuttavaks hästi toredate inimestega, kes mulle mingil hetkel õlale patsutasid ja ütlesid, et Kristjan, sa peaksid selle idee käiku laskma,” kirjeldas ta.

„Kõik versioonid Mimmist on mul läbi käinud nii enda kui ka õe- ja vennalaste sülest,” sõnas Kristjan Võrno. „Me oleme astunud mänguasjade maailmas väikese sammu edasi, me räägime intelligentsest muinasjutu rääkimise stiilist.”

Võrno seletas, et muinasjutud on lastele mõnusalt mänglev võimalus õppida tajuma täiskasvanud inimeste ja ehk ka iseenda rolli, sättida oma käitumismudeleid ja õppida mingitest sõnadest või märkidest seda, mida täiskasvanud inimene ei suuda lapsele selgeks teha.

Lennukas idee rääkivast kaisukaru Mimmist pälvis palju positiivset vastukaja, ent konkurss-saate peaauhinda ei pälvinud ja sai viiendaks jäänuna vaid ohtralt avalikku tähelepanu, kuid mitte äriidee elluviimise vahendeid. Ent juba kevadel LõunaLehega suheldes sõnas Võrno, et kavatseb mõtte teoks teha ka ilma saatevõiduta. Mees lootis kolme kuuga jõuda mõmmi tehnoloogilise arendamisega lõpule ja startida ka ühisrahastusplatvormil Hooandja.

Sarnane toode, teine tegija
Augusti teisel poolel jõudis meediafirmadeni koostööpakkumine, milles märgiti, et väike ja alustav firma otsib abi oma värske toote reklaamimisel.

Tooteks – nagu lugeja võib juba aimata – oli rääkiv mängukaru.

„MyMimm OÜ alustas oma tegevust pea aasta tagasi,” kirjutas end firma juhatajana tituleeriv Kalmer Johanson. „Tänaseks oleme saanud müügiküpseks samanimelise MyMimm muinasjutukaru. Esimesed karud peaksid Selveri lettidele ilmuma septembri algusest. Karu põhifunktsioon on MP3-formaadis audiofailide mängimine, mis annab võimaluse arvutist ja internetist karusse laadida kõiksugu MP3 audiofaile ja neid sealt kuulata.”

Möödunud nädalal tutvustas sama mees oma tegemisi telesaates „Ringvaade”. „MyMimm on karu, kes räägib muinasjuttu,” sõnas Johanson. Muu hulgas selgus, et karumõmmi juurde käib ka pult, mille abil lapsevanemal on võimalik järeltulija väikese sõbra juttu kontrollida.

Saatelõigu sissejuhatuses näidati kaste 5000 mängukaruga ning toodi välja Vargamäe Pearu ja Andrese paralleel. Nagu selgub, põhjendatult.

„Sõber helistas ja ütles, et teeme muinasjutukaru,” selgitas Johanson avameelselt. „Guugeldasime – sellist ei ole olemas. Helistasin sõbrale tagasi: davai, teeme. Ma olen Hiinas käinud kaupa toomas, tundsin, et kui keegi suudab sealt midagi välja otsida, siis mina suudan.”

„Aga siis tuli „Ajujaht”, sõber helistas, et ma läksin oma ideega „Ajujahti” ja mulle ikka ei sobi fifty-fifty tegemine, ja sealt me tülli läksime,” kirjeldas MyMimmi vedur. „Tema läks oma „Ajujahti” tegema, mina sõitsin Hiina, läksin toodet tegema.”

Sõber, kellest Kalmer Johanson rääkis, oli mõistagi idee algautor Kristjan Võrno.

Adidas ja Adibas
Kristjan Võrno on MyMimmi teemal samuti sotsiaalmeedias sõna võtnud.

„Kallid sõbrad, tuttavad. Viimasel ajal on nii paljud teist uurinud, et kas mimmi on valmis ning kas olemegi poelettidel,” teatas ta.

„Tegemist on kahjuks siiski mimmi algse idee koopiaga, millega meie meeskonnal ei ole mingit seost. Mimmi vs. MyMimm on sama, mis Adidas vs. Adibas. Õige mimmi on veel valmimises ning kuulete sellest juba varsti.”

Johanson: sellest sai ka minu idee
Johanson ise aga pole mitte sugugi tuntud mänguasjade arendamise poolest, vaid tegu on Favora tanklaketti pidava Võrumaa firma AS Johnny (mullune käive üle 15 miljoni euro) juhatuse liikme ja ühe omanikuga. Üle Eesti seitset tanklat pidava Favora keti lehekülg sotsiaalmeedias kutsub juba ka MyMimmi lehekülge endale meeldivate hulka lisama.

LõunaLehe küsimusele, kuidas ja miks üldse on üks kütuseärimees võtnud käsile mänguasjade ja jutustava karuga tegelemise, vastas MyMimmi juht Kalmer Johanson, et idee tundus huvitav. „Mängukaruga saab maailma minna, tundus, et on selline asi, mida maailmas veel pole – muinasjuttu vestev karu,” märkis Johanson. „Tundus huvitav, et on leitud selline asi, mida üle maailma turustada. See ahvatles ja võlus nii palju, et ei saanud enam magada!”

Kas te nüüd tagantjärele ei tunne, et olete teise mehe idee üle löönud?

„Ei tunne, absoluutselt mitte,” kinnitas Johanson.

Ta selgitas, et Võrno küsis temalt tol mälestusväärsel kinopäeval telefonitsi: „Kuule, John, mis sa arvad, kui teeks rääkiva mängukaru?” Kui Johansoni idee veetlema hakkas, helistanud ta Võrnole tagasi ja küsinud, kas too tahab seda asja koos temaga teha ja kas 50:50 talle sobib. „Võrno ütles, et 50:50 on väga hea plaan,” meenutas Johanson. „See tundus kohe nii hea idee, et mõtlesin, et küsingi ära, kas teeme 50:50 või ei tee. Mõtlesin, et kui koostöö ei peaks sobima, siis ma ei tahagi sellest temaga edasi rääkida, sest oleks nõme, kui pärast tekib mingi üksteise idee varastamine.”

Muinasjutte vestva mõmmiku mõte ei andnud Johansonile rahu ja ta veetis terve öö internetis. Hommikuks oli ta enda sõnul teemaga põhjalikult tutvunud, kõikvõimalike vajalikuna tunduvate detailide hinnapakkumisi võtnud ja andis info Võrnole edasi. Ka ütles mees enda sõnul Võrnole, et tegu on ägeda asjaga, mida on kindlasti hea koos teha.

„Ma arvan, et see minu kinnitus ... Ja ma lubasin rahastada seda ka veel, kuna teadsin, et temal raha ei ole. Et kui ma oleks esimese sõnana öelnud, et see mind ei huvita, siis ma arvan, et oleks Võrnol ka jäänud see idee sinnapaika,” hindas MyMimmi juht.

Paar-kolm nädalat peetud igapäevast suhtlust mängukaru loomise teemal. Ideest vaimustatud Johanson uuris vajalike tarvikute hindu ja oli ühel päeval jõudnud Poola, et ühe suure maaletooja käest uurida, kas tema kaudu oleks võimalik saada mängukarusid lihtsamalt kui Hiinast tuues. Ent Poolas viibides sai Johanson Võrnolt kuulda, et too on läinud OMA ideega „Ajujahti”. Otseselt Võrno veel koostööd ei lõpetanud. Ent kui mõni nädal hiljem õnnestus Johansonil sõbra ja partneriga lõpuks kokku saada, siis oli jutt juba konkreetne.

„Siis oli juba jutt niimoodi, et see on tema idee, tema teeb „Ajujahti” ja talle ei sobigi minuga koostöö,” meenutas MyMimmi juht. „Mina ütlesin, et kui nii, siis nii, aga sellesama ideega olen mina nii piisavalt palju jooksnud, et mul on ka juba oma idee sellest tekkinud.”

Leidnud juba varem, et Võrno Mimmi-nimelisi tooteid on maailmas üsna palju, pakkus Johanson välja enda variandi, MyMimmi. Ning kui koostöö lõppes, registreeris Võrno Mimmi ja Johanson MyMimmi. „Ja täpselt nii oligi, et Võrno läks „Ajujahti” tegema ja mina läksin Hiina toodet kokku panema. Selline lugu selle asjaga,” sõnas Kalmer Johanson.

Ent kui ka Kristjan Võrno oma Mimmi valmis teeb, nagu on lubanud – kas kaks sarnast toodet mahuvad turule ära?

„Maailm on suur ja lai, miks ei peaks mahtuma,” arvas Kalmer Johanson.

Võrno: nimi tekitab segadust
Tänasel päeval põhitööna pealinnas ökoloogiliste ehitusmaterjalide müügiga tegelev Kristjan Võrno ütles LõunaLehele, et Mimmi muinasjutukaru on arendusprotsessis ja tehnoloogia on kohe-kohe valmimas. Praegu käivad tema sõnul katsetused, et teha valmis ohutu, mobiiliaplikatsiooni ja pilveteenusega mänguasi. Võrno sõnas, et „Ajujahi” saates selguski, et algne idee on liiga lihtne ja sellega pole võimalik kaugele pääseda ning nii seatigi fookus tehnoloogia edasiarendamisele.

Ent kuidas juhtus, et esimesena tegi sellist laadi mängukaru valmis algne koostööpartner Kalmer Johanson?

„Kalmer oli tõesti inimene, kelle poole ma pöördusin esialgu, kui mul see idee esimene faas oli, ja kutsusin teda meeskonda partneriks,” sõnas Võrno. „Aga meie koostööst ei saanud asja, koostöö ei sobinud. Ja sel hetkel Kalmer otsustas minu väljakäidud idee omal jõul teostada. Ma ei ole ka mingeid piiranguid otseselt seadnud selle peale, sest maailm on suur.”

Mehe sõnade kohaselt on meeskonna valimine sellises projektis alati raskeimaid kohti ning paraku ei hakanud koostöö Johansoniga sellises mahus ja sünkroonsuses sujuma, nagu olnuks edasiliikumiseks vaja. Koostöö katkemises Võrno midagi halba ei näe ja ka ideevarguseks ta juhtunut ei nimetaks. Küll aga häirib teda esimesena turule tulnud mõmmiku nimi.

„See, et ta kasutas Mimmiga sarnast nime, tekitab vastuolu või segadust,” sõnas Võrno. „Ideed on sellised, et kui need välja öelda, siis need tõesti muutuvad mitte ainult ideedeks, vaid väljaöeldud mõteteks. Ja väga raske on sellises faasis hoida neid asju kuidagi ohjes. Aga sellist tehnoloogiat, mida Kalmer kasutab, sellist on maailmas väga palju kasutuses hetkel. See oli ka arvatavasti põhimõte, miks minu fookus on selles suunas, et arendada tehnoloogiat, mis on ainulaadne maailmas. Kalmer on ettevõtja, tema huvi on teistsuguse fookusega.”

Seega viha te endise koostööpartneri vastu ei pea?

„Ma ei ole üldse vihapidaja inimene. Olen elus niipalju õppetunde saanud ja elu on mind niipalju õpetanud, et inimeste peale viha pidamine ei ole minu fookuses üldse,” filosofeeris jutustava mängukaru idee algautor. „Tagasilööke on palju olnud ja arvan, et elus on neid veel ees ootamas, aga iga tagasilöök on mulle olnud rohkem õppetunniks kui piduriks.”

„Osalt see segadus, mis on Mimmi nimega ...” nentis Võrno. „Aga mis mulle meeldib, on see, et idee, mis aasta tagasi oli minu peas, on nüüd poelettidel. Küll hästi lihtsas staadiumis, aga siiski ta on poelettidel. Mis ma ise teen, on sellest tugev edasiarendus, eesmärk on jõuda suureks ja jõuda maailma.”

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 13/11/2014 12:45:21

Lisa kommentaar