Tasapisi on kätte jõudnud viirushaigustesse nakatumise periood. LõunaLeht uuris, kuidas toimivad inimesed, et tervisehädasid ennetada, ja mida soovitab ligi 14-aastase töökogemusega peretohter viiruste ennetamiseks süüa-juua ja teha.

Keskeale lähenev Ebe Zeerus Võrumaalt oli viimati viirushaigusega kimpus kevadel ehk siis pea pool aastat tagasi. „Töö tõttu tuli maakonnas mitme koha vahet sõita. Ühel hetkel jäi mul kurk valusaks, hakkasin köhima ja tuli nohu ning palavikki tõusis. Sain haigusest jagu ligi 20-tunnise magamise ja ravimtaimeteede joomisega,” meenutas naine, kes ka praegu joob mitmesuguseid kodumaiseid taimeteesid, nagu kibuvitsa, angervaksa ja rukkililleõite segu ning vahelduseks puhast pärnaõieteed. Taimetee joomise puhul peab ta oluliseks selleks sobiva aja leidmist ja sedagi, et teed juues on arukas mõelda selle kasulikust mõjust.

Zeeruse sõnul on ka positiivne eluhoiak ja meelepärane tegevus need, mis toetavad terveks jäämist. „Viirusega nakatumine on ju hoiatus, et midagi on haigestunu hingelise poole või kehaga valesti,” täpsustas ta.

Ta märkis, et ingver talle ei sobi, küll aga sööb ka meeleldi küüslauguküüsi leivaga. „Minu meelest on ringi liikuvale inimesele oluline käte sagedasem pesemine ja viiruste kõrgpunkti ajal mõõduka vahemaa hoidmine haigestunust,” lausus Zeerus. Samuti väldib ta tõmbetuult.

Mustad sõstrad ja kaalikad
Põlvamaa perearst Anne Kaldoja ütles, et viirusteperiood algas koolimineku ja tõelise sügisega, sest inimesed on nüüd suuremate rühmadena koos ja ilmad lähevad järjest rõskemaks.

„Haigestujaid on kõikidest vanusegruppidest,” lausus Räpina linnas ning Mikitamäe ja Veriora vallas töötav peretohter, kes annab nõu gripi vastu vaktsineerida.

Apteegivitamiinidest soovitab ligi 14-aastase peretohtri kogemusega Kaldoja viiruste leviku perioodil C- ja D-vitamiini, kuid ta peab naturaalset C-vitamiini parimaks. „Kellel on sügavkülmas mustasõstramarju, võib neid iga päev süüa. Kevadeni säilib C-vitamiin ka kaalikas,” ütles ta. Kaldoja lisas, et kõik multivitamiinid sisaldavad B-vitamiini, mis n-ö kasvatab viirust, ning sellepärast on neid mõistlik vaid paranemise ajal kasutada.

Osa meist hindab külmarohuna mett. Peretohtri sõnul on mees tõesti palju aktiivaineid, mis on organismile kasulikud, kuid meetee joojad peavad meeles pidama, et mett tasub panna vaid alla 60 kraadi kuuma vee sisse. „Tegelikult on lusikatäis mett, mida on mõistlik suus sulatada, sama toimega kui tass meejooki,“ täpsustas Kaldoja. Ta lisas, et suhkruhaiged peavad siiski mee tarvitamisel ettevaatlikud olema, kuna mees sisalduv magus läheb neil leivaühikute arvestusse.

Küüslauku tuleks iga päev süüa
Kaldoja sõnul tuleb küüslauku iga päev süüa, sest see sisaldab viirusevastast allitsiini. „Küüslaugu mõju on tõhusam, kui alustada selle võtmist enne nakatumist. Küüslauk vähendab ka külmetushaigustest toibumise aega, ta on looduslik antibiootikum, mis tapab mikroobe ja pärsib nende arengut organismis. Antioksüdandi omadustega küüslauk aitab säilitada tugevat immuunsüsteemi ja organismi kaitsevõimet tugevdada. Küüslauk on ideaalne vererõhu stabilisaator, kuna aitab veresooni laiendada ja vererõhku kontrollida.”

Tohter lisas, et küüslauk alandab kolesteroolitaset, aidates nii ennetada veresoonkonna haigusi. „Küüslaugu üheks kasulikuks omaduseks on oksüdatiivse stressi vähendamine. See on stress, mis võib põhjustada veresoonte ummistust ja nende seintes põletikke, küüslaugus sisalduvad ainulaadsed väävliühendid aitavad aga neid ära hoida,” edastas Kaldoja.

Küüslaugus sisaldub B6-vitamiin kaitseb südamehaiguste eest, sest alandab organismis homotsüsteiini taset, selle üleliigne kogus kahjustab aga veresoonte seinu. Küüslaugul on sarnaselt aspiriiniga verd vedeldavad omadused. Küüslauk aitab ohjeldada kõiki vähivorme, välja arvatud rinna- ja eesnäärmevähk.

Tohter märkis, et maoärrituse all kannatajad ei pruugi taluda toorest küüslauku ja neil on mõistlik süüa seda kuumutatult, sest siis väheneb tugevalt põletav toime, siiski kahaneb veidi ka kasulik toime.

Ingveris on palju kasulikke aineid
Anne Kaldoja sõnul on hiinlased veendunud, et ingver suurendab potentsi, kindlustab pika eluea, soojendab keha ja vähendab eriti reumaatilist valu.

„Ingver tugevdab ja tervendab hingamiselundeid, ergutab kogu immuunsüsteemi, vereringet, soodustab seedimist, on hea kurguvalu, oksendamise ja iiveldamise korral, eriti raseduse ja reisimise ajal. Katseks võite pool tundi enne reisile minekut võtta ühe grammi kuivatatud ingverit,” edastas tohter.

Ta lisas, et ingveris sisalduv eeterlik õli gingerool annab küll juurele tüüpilise teravuse, kuid ta muudab vere vedelamaks ning kaitseb nii südameinfarkti eest.

Ingveritablette saab apteegist osta, kuid tohtri sõnul tasub siiski enne ostmist juua kanget ingveriteed, sest kui ingveritee ei sobi, ei pruugi ka tabletid sobida. Teed teha on lihtne: ingverijuur tuleb riivida või tassi viilutada, lisada sinna poole sidruni mahl, kuum vesi peale kallata ja meega maitsestada.

„Neeru- ja pankreasehaiged peaksid ingverist loobuma, samuti need, kes tavalist kuumust halvasti taluvad,” hoiatas peretohter.

Olge palju õues
Doktor Kaldoja sõnul on väga oluline viibida värskes õhus, ka tervisesport on tähtis, kuid riietuda tuleb vastavalt ilmale.

„Kepikõnd on imeline, see on igale eale sobilik ja jõukohane,” soovitas perearst. Tema sõnul on mõistlik iga päev juua poolteist kuni kaks liitrit vett või rohelist teed.

Küsimusele, kuidas ta ise ennast viiruste eest kaitseb, vastas tohter Kaldoja, et võtab iga päev teelusikatäie riivitud ingverit segatuna mee ja sidrunimahlaga. „Paljusid haigusi ja vaevusi aitab leevendada positiivne meel,” lisas ta.

Kaldoja tähelepanekute kohaselt on inimesed aasta-aastalt hakanud oma tervise eest enam hoolitsema, eriti nooremad, kelle teadvusse on jõudnud mõte, et nad on ise oma tervise sepad.

Ta lausus lõpetuseks, et kes alustab krooniliste haiguste ennetusega täna-homme, võiks esmalt konsulteerida pereõega, kelle juures saab teha testid ja viimane suunab perearstile.

 

 

 

 

 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 20/11/2014 12:26:46