Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Kas sa joba täämba kõnõlit võro kiilt?

Sipsiku rühma lapsed näpumängu esitamas. Foto: Mari-Liis Kasak.

Hingedekuu esimesel nädalal kutsus Võru instituut üles rääkima võru keelt. „Kui mi olõ siin Eestin kimmäq ja hoiamiq alalõ nii eesti ku võro keele, om tuu kõgõ suurõmb asi, miä mi või tetäq maailma ilo ja kirevüse hoitmises,” kõnõles Jüvä Sullõv. Tunneme ju tegelikult kõik järjest enam vajadust teada, tuletada meelde või uurida vanavanemate tarkusi: millal on õige aeg võsa või puid raiuda, liha suitsutada, külvata ja saaki koristada ning oskust ise tikkida vana Võrumaa mustriga rahvariideid.

Et hoida ja anda edasi vana Võrumaa eripära, liitus Mammaste lasteaia Vanderselli rühm 2012. aasta sügisel lastevanemate toel ja heakskiidul keelepesä programmiga.
Võru instituudi keelepesä programm toetab võru keele ja kultuuri õpetamist lasteaedades. Igal reedel oleme teinud teadliku valiku, et keelepesäpäeval saame igapäevategevustes – mängides, lauldes ja liisusalme korrates – tutvustada lastele kodukandi keelt ja kultuuri võru keeles, sest võru keel on osa vanavanemate pärandist ja omakanditarkus ütleb metsa, loomade, inimeste, legendide kohta enam kui moodne kõnekeel.
Vanderselli keelepesärühm kutsus 3.–7. novembrini võru keele nädalal Mammaste lasteaia lapsi, õpetajaid ja vanemaid rääkima võru keelt, kohtuma võru keelt kõnelevate inimestega, laulma ja kuulama võrukeelseid lugusid ja laule, rääkima vana Võrumaa legendidest ja kommetest.
Võru keele nädala üleskutse raames korraldas Vanderselli rühm kogu lasteaiale mitmeid üritusi. Igal hommikul said pered lugeda rühma ukselt lõbusa võrukeelse päevasildi, näiteks „Kas sa joba täämba kõnõlit võro kiilt? Täämbä tulõ illos päiv! Kitä’ umma latsõkõst!”
Lapsevanemad püüdsid samuti nädala jooksul lastega ja ka omavahel võro keelen kõnelda, päevasoove järgida ning õpetaja koostatud võrukeelset nädalaplaani lugeda. Kõigile huvilistele oli nädala jooksul avatud Lainutare, kust rühmad said laenata võrukeelseid lasteraamatuid, õppemänge ning muid teabe- ja õppematerjale.
Teisipäeval esinesid lasteaia lastele Mammaste kooli võru keele huviringi lapsed õpetaja Marju Lepassoni juhendamisel. Külalised esitasid näitemängu ja õpetasid meeleoluka laulumängu „Midritsirk“.
Neljapäeval tutvustas Muumi rühma koolieelikutele kodukandi rahvariideid ja nende kandmise viise Merike Saan rahvatantsurühmast Tantsurõõm. Rühmaõpetaja sõnul palusid tüdrukud emadel kodus ka peapaela teha, teades nüüd, et rahvariides tüdruk kannab seda nii, et tukk oleks peidetud.
Kodukandi kirjaniku Madis Kõivu loomingust ja võru keele hoidmisest rääkis lasteaiaõpetajatele Tiia Allas Võru instituudist. Õpetajad märkisid, et lektori veenev ja kodukoha kultuuri väärtustav jutt andis julgust ja eneseusku rääkida võru keelt nii, nagu tahad ja oskad, ning nii, nagu sinu kodus on räägitud.
Kolmapäevase ülemajalise mängupeo aitasid korraldada Põlva muusikakooli õpetajad Külvi Paide ja Signe Pruus. Lastele tutvustati rahvapille – lõõtsa, kannelt ja viiulit –, koos lauldi regilaule. Võru instituudi keelepesä õpetajad Triin Toom ja Evely Lindsalu mängisid reedel Vanderselli ja Pipi rühma lastega võrukeelseid näpumänge.
Nädal lõppes Latsiaia Uma Pidoga. Nädala jooksul õppis iga rühm ühe võrukeelse liisusalmi või näpumängu, millega peol esineda. Meeleolukal peol said lapsed nautida ka õpetajate võrukeelset näitemängu „Jäneseimä põrknapiirak“. Eriti tore on tõdeda, et näitemängus lõid kaasa ka lasteaia noored õpetajad.
Lapsed pidasid seda nädalat huvitavaks, arvates algul, et õpetaja räägib välismaa keelt. Arvati ka, et naljaka keelega saab palju nalja. Õppimine peabki lõbus olema ja selgus, et võru keeles on põnevaid sõnu palju. Lapsed soovisid, et unejutt, mida loetakse, oleks võrukeelne. Nad leidsid, et võru keeles peaks rääkima, sest see on mõnede emakeel. Sipsikute rühma lapsed lähevad nüüd muusikatundi, lootes, et äkki näeb jälle koridoris pudsunudsijat (tolmuimejat).
Lapsevanemate tagasiside kodukandi keele väärtustamise kohta oli igati tunnustav ja toetav.
Õpetajad rääkisid, et mõni lapsepõlvest meelde jäänud halva maiguga sõna (näiteks pupp ja tsura) tähendust mõistsid nad alles nüüd. Selgus, et väljend „Sa oled riides nagu pupe“ ei tähenda üldse halvakspanu, vaid pigem kiitust ja tunnustust. Õpetajad märkisid, et linnuke (keelepesä logo) päevasildiga uksel andis päevaks indu ja tõstis kõigi tuju.
Kogu lasteaia meeskond hindas nädalat kordaläinuks, sest koostegemine ja ühiste eesmärkide nimel tegutsemine andis hea enesetunde, süvendas ühtsustunnet ning ilmnes, et võrukeelsel naljal on oluline roll ja koht meie igapäevatöös.
Niimoodi saamegi koos lastega tsirgusammul targemaks.

Autor: HELLE EHASALU, KERLI VEREV, KARMEN SABBAL, Keelepesä rühma õpetajad
Viimati muudetud: 20/11/2014 12:40:51

Lisa kommentaar