Missomaa 2012. aastal käivitunud algatuse „Tule maale” n-ö katseaeg on nüüdseks läbi. Edasi minnakse uue hooga ja senisest märksa targemana kohe pärast seda, kui algatusega tegelevale MTÜ-le on leitud uus tegevjuht.

Projekti üks eestvedajaid ja kõneisikuid, MTÜ Tule Maale juhatuse esimees ja Nopri talumeierei omanik Tiit Niilo kinnitas, et projekti esimene periood, mida võib pidada ka katseperioodiks, on nüüdseks läbi ning protsess jätkub paremini läbimõeldult oma kogukonna huvidest lähtudes.

Kohe on üles minemas tööotsimiskuulutus, mille kaudu soovitakse leida MTÜ-le uut tegevjuhti. Eelmine tegevjuht lõpetas oma töö kevadel ja sellega võiski katseperioodi kuulutada lõppenuks. Nüüd on MTÜ-l kaks aastat kogemust, aitamaks soovijatel maale elama tulla.

Projekti jätkatakse teistmoodi
„Lihtsalt kutsumist ilma tellijata ei tule,” sõnas Tiit Niilo tõsiselt.
See tähendab seda, et projekti „Tule maale” kaudu otsitakse nüüdsest konkreetsete ametikohtade täitjaid ja tööle tulija peab kõigepealt läbima uues töökohas prooviaja. Alles seejärel hakkab MTÜ abistama töötajale ja tema perele elukoha vahendamises. „Tule maale” maju ja kortereid ei paku, vaid aitab soovijad ja pakkujad kokku viia. Muidugi on oodatud ka need, kes ettevõtjatena omale maale ise töökoha loovad.

Praegu võib „Tule maale” veebisaidilt tulemaale.ee leida 13 tööpakkumist. Misso kandi ettevõtted ja organisatsioonid ning üks firma Vastseliinast otsivad muu hulgas noorsootöötajat, metsameest, kokka, tollideklaranti, rahvusvaheliste vedude autojuhti jne. Osa töökohtade juurde on märgitud ka palga suurus, ülejäänute puhul on palk kokkuleppel.

Ainuüksi Nopri talumeierei otsib praegu nii müügijuhti, raamatupidajat, juustumeistrit, kopajuhti kui ka lüpsjat. Et nimetatud spetsialiste pole kohapealt võtta, teavad kõik.

Tiit Niilo rõhutab, et MTÜ Tule Maale kindel nõue on, et töökohtadele tulevad inimesed jääksid ka Misso valda elama. Nad ei oota inimesi, kes sõidaksid kohale vaid selleks, et tööd teha, kuid teenuseid tarbida mujal. Need inimesed peavad andma põhjuse, et maal saaks jätkata või taaselustada teenuste pakkumist: nende lapsed peavad tagama selle, et saaks säilitada kooli või lasteaia, et lükataks lahti teed jne.

„Ootame siia neid, kes hindavad elukeskkonda maal ja kes suudavad endale tagada sissetuleku,” rõhutas Niilo.

Senise kahe aasta jooksul on jõudnud maale elama kümnendik neist, kes käisid maad kuulamas ja näitasid üles huvi. Sellest kümnendikust vaid pooled ehk 10 peret on maale elama ka jäänud. Pooled on läinud kas tagasi või edasi – osa oli põletanud kõik sillad oma senise elukohaga. Paigale jäänud pered on taganud selle, et lasteaeda ja kooli pole suletud. Samuti on kasvanud tulumaksu laekumine.

Tiit Niilo kinnitab, et maaleaitamistegevust on igal juhul tarvis.

„Kõik on kohapeal aru saanud, mis on kaalukausil,” sõnas ta. „Sellisel ääremaal kulgeb protsess ilma plaanipärase tegevuseta ikka vaid tühjenemise suunas, elu jätkumiseks vajatakse aga kriitilist massi elanikke .”

Ta lisas, et projekti värskendatud eesmärgid ning ühised tegevused nende saavutamiseks on vallavalitsuse ja -volikoguga kokku lepitud.

Kriitika kommunikatsioonihäiretest
„Tule maale” projekt on saanud üksjagu ka kohalike elanike kriitikat, sest neile jäi vahepeal mulje, et uutest tulijatest hoolitakse rohkem kui neist. Tiit Niilo sõnul on sellised emotsioonid nüüdseks lahtunud ning inimesed on aru saanud, et uute jaoks pole midagi tehtud seniste vallaelanike arvelt.

Inimesi on veel häirinud tavapärasest erinevad pisiasjad, kasvõi näiteks see, et ühtäkki on saadud endale naabrid, kelle lapsed on lärmakad.

Projektile pole valla rahakotist raha kulutatud. Küll aga on piirkonna arendusse toodud vähemalt 100 000 eurot nii investeeringuteks, palkadeks kui ka majade korrastamiseks kulutatud raha.
„Tõde on see, et meie – nii eestvedajad kui ka kogukond – polnud piisavalt valmis uutmoodi olukorras käituma,” nentis Niilo.

Kogu kohalike kriitika ja selle ümber tekkinud probleemistikul näeb Tiit Niilo väga konkreetset põhjust: kommunikatsioonihäired.

„Protsess on olnud parasjagu tihe ja hoogne, nii et endalgi on raske hoomata,” sõnas Niilo.

Tiit Niilo sõnul ei ole kogu „Tule maale” projekti juures lihtsaid, selgeid ja ühtseid lahendusi. Iga juhtum on unikaalne, vajades individuaalset ja mõistlikku lähenemist.

„See on igapäevast tööd vajav protsess, milleta puudub ettevõtetel arenemisvõime ning piirkonnal vajalik hulk inimesi”

ELINA ALLAS

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

„Tule maale” jätkab kogemuste võrra rikkamana

Missomaa 2012. aastal käivitunud algatuse „Tule maale” n-ö katseaeg on nüüdseks läbi. Edasi minnakse uue hooga ja senisest märksa targemana kohe pärast seda, kui algatusega tegelevale MTÜ-le on leitud uus tegevjuht.

Projekti üks eestvedajaid ja kõneisikuid, MTÜ Tule Maale juhatuse esimees ja Nopri talumeierei omanik Tiit Niilo kinnitas, et projekti esimene periood, mida võib pidada ka katseperioodiks, on nüüdseks läbi ja uuesti alustavad nad inimeste maale meelitamist väga konkreetselt oma kogukonna huvidest lähtudes.

Kohe on üles minemas tööotsimiskuulutus, mille kaudu soovitakse leida MTÜ-le uut tegevjuhti. Eelmine tegevjuht lõpetas oma töö kevadel ja sellega võiski katseperioodi kuulutada lõppenuks. Nüüd on MTÜ-l kaks aastat kogemust aitamaks soovijatel maale elama tulla.

Projekti jätkatakse teistmoodi
„Lihtsalt kutsumist ilma tellijata ei tule,” sõnas Tiit Niilo tõsiselt.
See tähendab seda, et projekti „Tule maale” kaudu otsitakse nüüdsest konkreetsete ametikohtade täitjaid ja tööle tulija peab kõigepealt läbima uues töökohas prooviaja. Alles seejärel hakkab MTÜ abistama töötajale ja tema perele elukoha vahendamises. „Tule maale” maju ja kortereid ei paku, vaid aitab soovijad ja pakkujad kokku viia. Muidugi on oodatud ka need, kes ettevõtjatena omale maale ise töökoha loovad.

Praegu võib „Tule maale” veebisaidilt tulemaale.ee leida 13 tööpakkumist. Misso kandi ettevõtted ja organisatsioonid ning üks firma Vastseliinast otsivad muu hulgas noorsootöötajat, metsameest, kokka, tollideklaranti, rahvusvaheliste vedude autojuhti jne. Osa töökohtade juurde on märgitud ka palga suurus, ülejäänute puhul on palk kokkuleppel.

Ainuüksi Nopri talumeierei otsib praegu nii müügijuhti, raamatupidajat, juustumeistrit, kopajuhti kui ka lüpsjat. Kõik omakandi töötud töölesoovijad on neisse ameteisse läbi proovitud, kuid nad ei ole sobinud või neile pole töö sobinud.

Tiit Niilo rõhutab, et MTÜ Tule Maale kindel nõue on, et töökohtadele tulevad inimesed jääksid ka Misso valda elama. Nad ei oota inimesi, kes sõidaksid kohale vaid selleks, et tööd teha, kuid teenuseid tarbida mujal. Need inimesed peavad andma põhjuse, et maal saaks jätkata või taaselustada teenuste pakkumist: nende lapsed peavad tagama selle, et saaks säilitada kooli või lasteaia, nende kodude asustustihedust peab tagama selle, et lükataks lahti teed jne.

„Ootame siia neid, kellele on kõige tähtsam maaelu ja kes suudavad ise leiba teenida,” rõhutas Niilo. Ta lisas, et kõige tähtsam maaelu arenguks on tuua kohale tööjõulised inimesed.

Senise kahe aasta jooksul on jõudnud maale elama kümnendik neist, kes käisid maad kuulamas ja näitasid üles huvi. Sellest kümnendikust vaid pooled ehk 10 peret on maale elama ka jäänud. Pooled on läinud kas tagasi või edasi – osa oli põletanud kõik sillad oma senise elukohaga. Paigale jäänud pered on taganud selle, et lasteaeda ja kooli pole suletud. Samuti on kasvanud tulumaksu laekumine.

Tiit Niilo kinnitas, et „Tule maale” algatust on igal juhul tarvis.

„Kõik on kohapeal aru saanud, mis kaalukausil on,” sõnas ta. „Sellistel ääremaadel kulgeb ilma juhtimiseta protsess ikka tühjenemise suunas. Et piirkonnas elaks kriitiline mass inimesi, on vajalik.”

Ta lisas, et projekti värskendatud eesmärkidest on põhjalikult informeeritud nii vallavalitsust kui ka vallavolikogu ning need on andnud projekti jätkamisele pärast pingsat selgitustööd rohelise tule.

Kriitika kommunikatsioonihäiretest
„Tule maale” projekt on saanud üksjagu ka kohalike elanike kriitikat, sest neile jäi vahepeal mulje, et uutest tulijatest hoolitakse rohkem kui neist. Tiit Niilo sõnul on sellised emotsioonid nüüdseks lahtunud ning inimesed on aru saanud, et uute jaoks pole midagi tehtud seniste vallaelanike arvelt.

„Tõde on see, et meie – nii eestvedajad kui ka kogukond – ei olnud piisavalt valmis,” nentis Niilo.

Projekti peale ei ole valla rahakotist kulutatud ühtegi senti. Küll aga on miteme projekti kaudu piirkonna arendusse toodud vähemalt 100 000 eurot nii investeeringuteks, palkadeks kui ka majade korrastamiseks kulutatud raha.
Kogu kohalike kriitika ja selle ümber tekkinud probleemistikul näeb Tiit Niilo väga konkreetset põhjust: kommunikatsioonihäired.

„Protsess on olnud parasjagu tihe ja hoogne, nii et endalgi on raske hoomata,” sõnas Niilo.

Inimesi on veel häirinud igasugused asjad, näiteks see, et nad on saanud omale ühtäkki naabrid, kelle lapsed on lärmakad.

Tiit Niilo sõnul ei ole kogu „Tule maale” projekti juures lihtsaid, selgeid ja trafaretseid lahendusi mitte kellegi jaoks. Iga juhtum on unikaalne.

„Siin ei ole lihtsaid ja üheseid lahendusi,” nentis ta. „See on igapäevast tööd vajav protsess.”

 

KOMMENTAAR
Miks otsustasite maale tulla?

Aarne Kaur (tuli Missomaale koos perega Haapsalust):
Linnaelust sai mõõt täis. Olin kuulnud soovitust, et targad inimesed peaks mõtlema maale kolimise peale 30ndates eluaastates. Meie jõudsime natuke hiljem. Tulime selleks, et jõuda puhtasse loodusesse, et leida siit rahu.
Seni on kulunud aeg olmeasjadega tegelemise, näiteks maja renoveerimise peale, kuid plaan on tegeleda loominguga – abikaasa maalib ja luuletab, mina teen luuletustele aeg-ajalt muusika taha. Ise olen praegu tervise tõttu kodune, abikaasa töötab Pööni kõrtsis. Meil on siin oma kari, väike küll, aga tubli: kanad, kitsed, koer ja kassid.
Maja ostsime omanikult ja ostu-müügitehing on veel pooleli, maksame osade kaupa. Meie Haapsalu korter ootab siiamaani ostjat. Mere äärde tagasi ei kipu – siin on järv ja kõik olemas, näiteks maja tagant korjame seeni.
Oleme ülimalt õnnelikud – maale kolimine tundub olevat kõige õigem otsus üldse. Siin on väga head inimesed ümberringi. Inimesed on lähedasemad kui linnas, kus naaber ei tunne naabrit – see on maaelu suur pluss.

 

Autor: ELINA ALLAS
Viimati muudetud: 20/11/2014 12:47:06