Johannese kool Rosmal. Foto: LL arhiiv

Oktoobri lõpus tunnistas riigikohus põhiseadusega vastuolus olevaks olukorra, kus omavalitsus on kohustatud vastavalt erakooliseadusele katma oma eelarvest erakoolide tegevuskulusid. Kagu-Eestis puudutab see mitmeid erakoole.

Sel suvel esitas Tallinna linnavolikogu riigikohtule taotluse tunnistada eelmainitud nõue põhiseadusega vastuolus olevaks või kuulutada see osa erakooliseadusest kehtetuks. See on tekitanud osadele Eesti erakoolidele rahastamise osas ebakindluse.

Erakoolide eelarvest moodustab omavalitsuste makstav tegevustoetus oma õpilaste eest kolmandiku. Riik katab aga hetkel ligi poole erakoolide eelarvest. Valitsussektori kogukulu 2012. aastal üldharidusse oli 408,2 miljonit eurot. Kogukulu ühe õpilase kohta oli üldharidusastmes 2855 eurot ja alushariduses 2823 eurot aastas.

Kõige väiksema osa erakoolide plaanipärasest rahastusest moodustab õppemaks. Siiski tuleb koduvaldade ja linnade poolt ka sihtotstarbelisi toetusi, mis suurendavad omavalitsuste rolli erakoolide toimetulemises.

Kuigi riigikohtu otsus ei muutnud erakooliseaduse paragrahvi 22 lõiget 2 kehtetuks (mis oli Tallinna taotluses esitatud alternatiivlahendus), on nüüd selge, et vastuolu põhiseadusega vajab kõrvaldamist. Mõne koolijuhi arvates võib see viia täieliku rahastussüsteemi ümbermõtlemiseni.

Seaduslikult aga on hetkel omavalitsustel jätkuvalt kohustus oma õpilaste eest tegevuskulu tasuda. Tüliõun on riigi ja omavalitsuste vahel. Selle taustal kavatseb Tallinn riigilt välja nõuda ligi kaks miljonit eurot, mis linn on kulutanud erakoolide tegevuskulude katteks. Ka Tartu linn on väljendanud soovi seda eeskuju järgida.

Põlvamaal Põlva vallas Rosma külas on Johannese kool ja lasteaed, mis on 1989. aastal rajatud waldorfpedagoogikal põhinev erakool. Rosmal õpib 86 õpilast 17st vallast. Kooliosa õppetasu on 37 eurot kuus.

Seni ei ole neil kooli teatel olnud probleeme tegevuskulude katmisega omavalitsuste poolt. Koduvald Põlva on kohati kooli toetanud isegi suuremal määral kui nõutud. Rosma haridusseltsi juhatuse liikme Erko Jakobsoni sõnul peaks kool aga tegevuse lõpetama, kui vallad tegevustoetuse maksmise lõpetaksid, vahendas Õpetajate Leht.

Põlva vallavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Aivo Roonurme sõnul rahastab vald käesoleva aasta jooksul Rosma kooli vastavalt erakooliseadusele sõlmitud lepingule. „Toetamise jätkamine on juba järgmiste eelarveaastate teema, samuti toetuse võimalik tagasi küsimine ning see kuulub Põlva vallavolikogu ainupädevusse,” sõnas Roonurm.

Võrumaal Lasva vallas Pikakannu külas asub Pikakannu kool, mis 2012. aastal Lasva vallavolikogu otsusega suleti. Seejärel asus Pikakannu kool tegutsema erakoolina, kus hetkel õpib 26 õpilast. Õppetasu peavad lapsevanemad maksma 35 eurot kuus.

Lasva vald on Pikakannu kooli toetanud seadusest lähtuvas ulatuses, selleks on sõlmitud tegevuskulude katmise kokkulepe kooli ja valla vahel. Lisaks sellele on vald koolile eraldanud erinevaid sihtotstarbelisi toetusi. Lasva vallavanema Juris Juhansoo sõnul ei ole vallal hetkel plaanis Pikakannu kooli rahastamise põhimõtteid muuta. Seda, kas riigilt juba makstud toetussummasid välja nõuda, ei ole vallas veel arutatud.

Valgamaal Otepääl asub Audentese spordikooli Otepää filiaal, kus õpib 50 noort sportlast, kes saavad paralleelselt spordihariduse, treeningu ja üldhariduse. Spordikooli Otepää filiaal on praegustes sündmustes erand. „Kui meie valla laps seal käib, siis ei ole meil kohustust tema eest maksta, kool ei esita arveid,” selgitas Otepää valla kommunikatsioonijuht Monika Otrokova, toetudes ka vastavale 2013. aastast pärinevale valitsuse määrusele. Vald on seni vahendanud riigi poolt tulevaid sihtotstarbelist raha. Ka õppemaksu ei pea lapsevanemad tasuma, kui nende laps sinna valituks osutub, selles osas aitavad eeldatavasti just spordiorganisatsioonid oma andekamat järelkasvu.
 

 

Autor: AKSEL LÕBU
Viimati muudetud: 20/11/2014 12:52:40