Kohvipausi ajal vestlusringis: konverentsi peakorraldaja Ale Sprenk, Lüllemäe koolijuht Tiit Lepp ja Krabi kooli juhiabi Jaanika Kõvatu kuulavad, mida on öelda Puka keskkooli direktoril Tõnis Markil. Foto: Malle Elvet

Eelmise nädala viimastel tööpäevadel peeti Tartus hariduskonverentsi, mille märksõnadeks olid seekord tasakaal ja koostöö. Juba mitmendat aastat korraldab hariduskonverentsi ja -messi haridusportaali eesotsas seisev Võrumaa Krabi kooli ja Varstu keskkooli direktriss Ale Sprenk.

Eesti haridustöötajate liidu esimees Remo Voltri rääkis avasõnas, et rõõmustamiseks on põhjust: PISA uuringu kohaselt on Eesti õpilaste seas arvukalt tippu kuuluvaid noori. „Me oleme pööranud rohkem tähelepanu tippudele, kuid me ei saa endale lubada vaid tippudele keskendumist,“ märkis Voltri.
Hoopis mõtlemapanevamad tulemused tulid välja OECD tehtud rahvusvahelisest TALI uuringust, milles osales Eestist 197 kooli ja koolijuhti ning 3214 õpetajat. Selle põhjal tunneb vaid 14 protsenti õpetajatest ja 12 protsenti koolijuhtidest, et nende töö on väärtustatud. Õpetajate kindlusetusetunne on viimastel aastatel kasvanud. Õpetajaid ei kaasata sotsiaalsesse dialoogi ega koostööle. Uuringud näitasid ka, et õpetajad hindavad nüüdisaegseid meetodeid ja süsteeme, kuid paljud neid reaalselt õpetamisel ei kasuta.
Rahvusvahelistest uuringutest on selgunud, et Eesti õpetaja on keskmiselt vanem ja tunduvalt vähem on meesõpetajaid kui teistes riikides. „Rahvusvahelised uuringud on mõneti hirmutavad. Kui ei toimu olulisi muutusi õpetajate töö väärtustamisel, võivad meid hariduse vallas ees oodata rasked ajad. Et midagi paremaks muuta, on vaja parandada haridusministeeriumi, omavalitsuste ning koolijuhtide ja õpetajate koostööd,” märkis Voltri.

Vaja on tõhusat koostööd
Ettekande „Koolivõrk ei ole korras – kelle otsa vaadata?“ tegi riigikontrolli kooli- ja haridusosakonna peakontrolör Airi Mikli. „Oleme aastaid juhtinud haridusvaldkonnas tähelepanu kesksetele probleemidele, koolivõrgu korrastamise vajadusele ja õpetajate palgaprobleemidele. Eestis on seatud hariduse vallas peamiseks eesmärgiks anda parimat haridust. Selleks on vaja optimeerida koolivõrk,” märkis ta.
„Kvaliteetse hariduse andmisel on suur osatähtsus õpetajate palgal ja ühiskonnas nende positsiooni väärtustamisel. Õpetajate palgad tuleb viia samale tasemele kõrgharidusega töötajate keskmise palgaga. Geopoliitilistest oludest tingituna on ka paljudes maakohtades koolide alatäitumine, mis samuti mõjutab õpetajate palka,” rääkis Mikli.
Ta rõhutas, et õpetajaamet peab olema hästi tasustatud ja kvaliteetne haridus kättesaadav kõigis piirkondades.
„Kohalikud omavalitsused ja haridusministeerium ei ole käinud ühte jalga. Kooli- ja gümnaasiumiseadust ei mõtestata alati lahti. Selge ja läbipaistev pole koolide rahastamise süsteem, suuremates omavalitsustes tuleb üle poole palgakuludest omavalitsuselt. Umbes pooled omavalitsused suudavad haridusse palkadeks anda vaid 10 protsenti, heal juhul mõned viis. Nii võivad omavalitsused jääda koolita. Kogu koolivõrguga seonduvalt on haridussüsteemi korrastamisel vaja ära teha suur töö,” tõdes Mikli.
Riigi ja omavalitsuste koostöö haridusteemal on tema sõnul puudulik. Vaja on tõhusat konsensuslikku koostööd, probleeme ühise laua taga arutada ja neile lahendusi otsida. Sageli saab olukorra lahendamisel takistuseks otsustamatus. „Riigieelarve peab selgelt kajastama 2015. aastal haridusele ette nähtud summasid, otsuseid tuleb teha riigimehelikult ja eelarves tuleb ka näidata, kui palju kulub koolidega seonduvalt raha transpordiks ja teede korrastuseks kohtadel,” nentis Mikli.
Ta lisas, et uuringute põhjal on aastal 2020 koole 352, praegusest kolmandiku võrra vähem.

Rohkem majandusõpet
Veidi intrigeeriva ettekande „Rikkaks saamise õpetus kooliprogrammi?“ tegi Saaremaal elav ettevõtja, portaali CV Keskus asutaja Raivo Hein. Ta kasutas mitmeid näiteid, kuidas ettevõtlikud inimesed on saanud rikkaks.
„Meie koolid lõpetanud noortel on vähe teadmisi, kuidas saada rikkaks. Neil puudub oskus rahaga ümber käia, neile ei ole räägitud sellest, kuidas raha juurde luua. Vaesus tekitab kurjust, kadedust, klassiviha,” kõneles ta. „Kooliprogrammidesse oleks hädasti vaja rohkem majandusalast õpetust, kuidas säästa ja kuhu investeerida. Seda õpet peaks alustama juba põhikoolis. Inimestel puudub sageli analüüsioskus, kuidas raha kasutada. Kulude kokkuhoid algab põhjalikust analüüsist. Kust leida aga õpetajaid, kes ise mõistvad seda teemat ja õpetaksid koolides?” rääkis Hein, kel on astrofotograafi kutse.
Suhtekorraldajana tuntud Meelis Kubits, samuti saarlane, Corpore Diplomacy juhataja, arutles rahvadiplomaatia teemal ja julgustas pedagooge aktiivsemalt osalema ja näitama initsiatiivi kodanikualgatuslikel üritustel. Näitena tõi ta enda korraldatud reisi 600 Eesti inimesele, kelle seas ka RAMi koor, mullu Jerevani. „Järgmisel aastal on plaanis panna elusuurune monument Georg Otsale väljapoole Eestit, Venemaale,“ mainis Kubits.
Valgas pärit OÜ Geomeedia juht Rivo Noorkõiv arutles Eesti rahvastiku arvu ja paiknemise muutuste üle lähematel aastakümnetel. Selles osa on pilt nukker: rahvastik vananeb, kooliealisi lapsi elab paljudes piirkondades vähe ja koolid surevad paratamatult välja
Üks viimastest konverentsil esinenuist oli Eestis tegutsev Briti vabakutseline ajakirjanik Abdul Tamid Turay. Aafrika juurtega mees pidas oma ettekande „Eesti inimene teel multikultuuri maailma” eesti keeles, mida ta siin elavana ja kohaliku naisega pere loonuna usinalt õpib.
Konverentsi kokkuvõtva ettekande „Muudatused haridusmaastikul“ pidi kava kohaselt tegema haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski. Minister saali ei jõudnud ja tema asemel astus konverentsiliste ette ministeeriumi asekantsler Mart Laidmets.
Traditsiooni kohaselt lahkub üks koolijuht konverentsilt pärjatuna tiitliga aasta koolijuht. Tänavu sai selle Saaremaa ühisgümnaasiumi direktor Viljar Aro.
Ühe messil osalenud firmade poolt välja loositud eseme, moodsa printeri, viis loosisoosikuna Võrru maavalitsuse haridusspetsialist Aigi Tiks. Kui maanteemuuseumi esindaja olnuks kohal esimese päeva viimase ettekande lõpuni, viinuks temagi printeri oma muuseumisse.
 

 

Autor: MALLE ELVET
Viimati muudetud: 27/11/2014 10:17:25