Pelletitehas katab ümbruskonna tugeva valgusega, mis kumana jõuab kilomeetrite kaugusele asuvasse Võru linnagi. Foto: Elina Allas

Viimase paari nädala jooksul on paljud võrumaalased imestanud, kust küll tuleb see võimas valgus, mis Võru linnagi ära paistab. Peagi Sõmerpalu vallas Varesel täisvõimsusel tööle hakkava pelletitehase võimsad valgusprožektorid pimestavad inimeste sõnul pimedal ajal autojuhte ja tekkinud on ka küsimus, kas tegu võib olla suisa valgusreostusega.

Prožektorid valgustavad nii võimsalt, et valgus paistab ka kaugematesse küladesse ning kui Võru linnas õiges suunas ehk Vagula järve suunas vaadata, paistab ka sinna metsa tagant terendav kuma. Nii mõnigi hiljuti Tartust Võru poole sõitnu on imestanud, kust küll selline valgus tuleb.

Võimsad prožektorid on oma territooriumile üles seadnud ASi Graanul Invest tütarettevõtte OÜ Osula Graanul pelletitehas, millest peaks saama Baltimaade suurim omasugune. Tehase tootmisvõimsuseks on planeeritud 250 000 tonni pelleteid aastas. Katsetootmine peaks plaanide kohaselt algama detsembris.

Sõmerpalu vallavanem Aare Hollo ütles, et kuigi ta ise ei ole tehasest mööda sõitnud, on ta teemaga kursis, sest valla poole on pöördutud just autojuhtide pimestamise asjus. Sõmerpalu vallavalitsuses arutati Hollo sõnul teemat ja otsustati teha maanteeametile pöördumine, selgitamaks välja, kas võimsad prožektorid segavad autojuhte.

Pelletitehase naabruses elav ja Graanul Investi vastu kohut käiv Arvi Laanejõe liigse valgustatuse üle ei kurda, kuigi toad on selle tõttu ööpäevaringselt valged.
„Õnneks prožektorid otse silma ei paista,” sõnas Laanejõe.

Maanteeamet peaks andma hinnangu
„Igal kodanikul on loomulikult oma arvamus, aga spetsialist peab hinnangu andma,” sõnas Hollo. „Näen, et valgus on suur jah.”

Hollo lisas, et ootamatu valgus võib Varesel pimedast metsast prožektorite valgusesse sõites sarnaneda efektile, mis tekib näiteks Tartu linna sisse sõites.

Hollo teab, et pelletitehases on olnud varguseprobleeme ning tehase juhid ootasid valgustuse paikasaamist.

On ka küsitud, kas ei pruugi Varesel tegu olla valgusreostusega, mille vastu mõnel pool maailmas on juba hoogsasti ja tulemuslikult võideldud. Valgusreostust defineeritakse kui liigset või pealetükkivat tehisvalgust. Osasid inimesi segab liigse valguse puhul see, et nad ei saa vaadelda tähistaevast, aga valgusreostus võib näiteks segada inimeste, lindude ja loomade elurütmi, tekitada inimestele mitmeid haigusi, desorienteerida kuu järgi liikuvaid linde. Lisaks võivad hävida putukad ja selle tulemusel kaduda putuktoidulised linnud. Ka võib valgus reostada vett, kuna tekitab liigset vetikate ja planktonite vohamist. Samuti võib liigne tehisvalgus suurendada õhu saastatust, kuna hävitab pimeduses tekkivaid nitraadiradikaale.

Keskonnainspektsiooni Võrumaa büroo juhataja Lea Palmre sõnul ei ole seoses pelletitehase valgustusega neile ühtegi kaebust esitanud. Seda, kas Varesel võib tulla kõne alla valgusreostus, ei osanud Palmre kommenteerida ja ütles, et praegu ei reguleeri seda ükski seadus. Tallinnast peakontorist järele uurides sai ta teada, et atmosfääriõhukaitse seaduse eelnõus peaksid olema mõned paragrahvid ka valgusreostuse kohta, ent täpsemalt selguvad need alles siis, kui seadus ükskord vastu võetakse.

Palmre lisas, et juhul kui seadus hakkab ka valgusreostust reguleerima, peavad kindlasti olema paika pandud piirmäärad ning tuleb teostada mõõtmisi. Pelgalt välise vaatluse põhjal hinnangut anda ei saa.

Firmajuht kuuleb ülevalgustatusest esimest korda
ASi Graanul Invest juhatuse esimees Raul Kirjanen ütles, et kuuleb ülevalgustatuse teemast esimest korda.

Prožektorite paigaldamise põhjuseks on tema sõnul see, et pelletitehas töötab ööpäev ringi ja nii seadmete kui ka inimeste ohutuse tagamiseks pimedal ajal on vaja territooriumi valgustada.

„Valgustuse võimsuse ja parameetrid on välja arvestanud projekteerijad ja ma usun, et need on tehtud Eesti vastavate normide alusel,” sõnas Kirjanen.

Nagu juba eespool välja toodud, puuduvad Eestis sellised normid.

Kirjanen lisas, et kuna tegemist on tootmisalaga, siis on oluline tagada töötavate inimeste turvalisus.

„Seda, et see kellegi elukeskkonda reostada võiks, kuulen ma esimest korda,” lausus Kirjanen. „Kahjuks vaadatakse Eesti tööstusettevõtetes tihti turvalisuse küsimustest lihtsalt mööda ja selle tõttu juhtub ka palju õnnetusi. Meie selles osas kindlasti järeleandmisi ei tee ja tehase keskkond peab olema selline, et seal oleks inimestel ööpäev ringi ohutu töötada.”

Kui kellelgi on pelletitehase valgustusega probleeme, siis kutsub Raul Kirjanen üles ettevõtte poole pöörduma ja siis ettevõte vaatab, mida teha annab – võib-olla saab näiteks valgustite suunda muuta nii, et kõrvalmõjusid vähendada.

OÜ Osula Graanuli pelletitehases plaanitakse katsetootmisega alustada veel sel aastal. Raul Kirjaneni sõnul kulub käivitamiseks aega, sest tegu on suure investeeringuga. Tema ütluse kohaselt on tehase esimeses etapis tööle võetud ligi 35 inimest ning täisvõimsusel tehase käivitumisel saab töötajaid olema kuni 50. Võrumaale laieneb ka Graanul Investi sidusettevõte Valga Puu, kes asutab pelletitehasesse kontori ja remondibaasi. Seal saab tööd viis kuni kümme inimest.

 

Autor: ELINA ALLAS
Viimati muudetud: 27/11/2014 10:52:06