Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Hiiglasliku perearstikeskuse planeeringu taha põimitakse abilinnapea sõnutsi osavat skeemi

Linnapea Anti Allas tutvustamas võimaliku tervisekeskuse ala kaarti. Foto: Urmas Paidre

Lõuna-Eesti haigla on avaldanud soovi algatada detailplaneering, mis näeks ette suurejoonelise 1600-ruutmeetrise tervisekeskuse rajamise Võru linnas Maksimarketi taga olevale tühermaale. Linnajuhid samas näeksid hoopis meelsamini, et võimalik keskus kerkiks Jüri-Petseri tänava nurgale praeguse täiskasvanute gümnaasiumi krundile. Samal ajal kui perearstid ise uute ruumide vajadust üldse ei näe, leidis abilinnapea Kalev Ilves, et haigla detailplaneeringu ettepaneku taga on kaval krutski – nimelt tahtvat Võru Tarbijate Ühistu seeläbi legaliseerida tema hinnangul ebaseaduslikult ehitatud parklat. Maavanema korraldusest nähtuvalt on kaubanduskeskuse klientide parkimine seal lubatud.

Järgmisel aastal saab asuda taotlema piirkondlike tervisekeskuste rajamise toetust, milleks on ette nähtud kuni 85 miljonit eurot. Konkreetselt Võru linna ja Võrumaale on selleks ette nähtud ca kaks miljonit eurot.

Et Lõuna-Eesti haigla (LEH) on andnud linnavalitsusele märku, et ta sooviks sellise hiigelkeskuse rajamist Maksimarketi tagusele reformimata riigimaale ja on avaldanud soovi algatada nõutav detailplaneering, siis kutsus Võru linnapea Anti Allas kokku nõupidamise, kus lisaks linna esindajatele osalesid haigla juht Arvi Vask, mitmed Võru perearstid, endise polikliinikumaja omanik ja ümberkaudsete valdade juhid.

„Linn praegu soovib tutvustada riigi poolt välja pakutud toetusskeemi. Et kuidas oleks mõistlik edasi minna. Me ei taha otseselt sekkuda, peame koos mõistlikult arutada, et kuhu suunas minna. Oleks halb, kui selline idee on riigi poolt välja pakutud, ja keegi sellest midagi ei tea,” kutsus linnapea Allas üles avameelsele diskussioonile.

Haigla juht Arvi Vask tutvustas eskiisprojekti, mis hõlmas ca 1600-ruutmeetrist maja ja selle lähiümbrust.

„Praegu oleme jõudnud selleni, et eskiis on valmis. Pakume arutamiseks välja, selge, et saab realiseeruda, kui kolm poolt on sellest huvitatud ja teevad omavahel ka koostööd - Võru linna perearstid, Võru linn ja Lõuna-Eesti haigla. Eeldame, et saame pakkuda uusi ruume ja loodetavasti senisest odavamalt. Tegemist on koostöömudeliga, kindlasti ei võta LEH kedagi tööle, aga võime olla projekti arendajad ja vedajad,” selgitas Vask.

Vaski sõnade kohaselt saaks Võru linna tekkida üks keskus, kus tegutseksid kaheksa perearsti ja teistes tõmbekeskustes – Antslas, Rõuges ja Vastseliinas – kolm perearsti. Need on tema sõnul eeltingimused, et projektist saaks üldse raha taotleda.

Võru linnale on planeeritud 760 000 ja ülejäänud maakonnale veel 1,2 miljonit eurot, nii et Arvi Vaski hinnangul potentsiaalselt kaks miljonit.

Keskus, mida arendaks LEH, maksaks ca 2 miljonit eurot, aga osad funktsioonid pole abikõlbulikud, näiteks kiirabi baas jne. Lisaks abikõlbulikule perearstikeskusele võiks Vaski nägemuse kohaselt 1600-ruutmeetrises majas olla ruumi ka kiirabile, kohvikule, hambaravile, füsioteraapiale, röntgenile, verevõtukabinetile ning apteegile ja prillipoele.

Perearstidel puudub uue keskuse järgi vajadus
Kohalviibinud perearstid said kõik järjest sõna ja kokkuvõtvalt võib tõdeda: kuigi ruumid saavad alati kenamad ja remonditumad välja näha, siis praeguse olukorra ja kohtadega ollakse üldjoontes rahul ja tegelik vajadus uue keskuse ehituseks puuduvat.

Praegu endises polikliinikus töötavad perearstid rõhutasid, et tegemist on meditsiini otstarbeks ehitatud hoonega, mis pealegi asub linnasüdames, kuhu on maarahval hea bussidega pääseda.

Lisaks on võetud ruumide väljaehitamiseks omal ajal laenud ja need tänaseks tagasi makstud.

Ka juhtisid arstid tähelepanu sellele, et maakonna elanikkond väheneb ja pigem võib patsientide arv tulevikus väheneda kui suureneda.

Ka väljaspool endist polikliinikut erapraksist pidav Anne Trumm oli oma praeguste tingimustega rahul: „Oleme uutes ruumides töötanud juba seitse aastat ning ruumid on vastavalt vajadusele planeeritud. On oma labor, vereanalüsaator, veenivere järgi käib suur labor ise kaks korda päevas, röntgenis käime polikliinikusse või haigla juurde, oleme küll teisel korrusel, on lift, inimesed on harjunud. Kõik on toiminud hästi, ei näe vajadust et praegusest kohast kuhugi ära minna.”

„Oleme need ruumid ise välja ehitanud, korda teinud, nad on armsaks saanud ja ega me ei taha niisama lihtsalt ära minna,” võttis Võru Arsti perearstikeskuse esindaja teema kenasti kokku. „Peale selle - haigekassa leping tehakse viieks aastaks, pidevalt korrigeeritakse hindu. Me ei saa ülemääraseid riske ruumi osas võtta, leidsid arstid. Lihtsalt ei ole sellist raha.”

Vallavanemad neutraalsed, linn pakkus uut asukohta
Kohal viibinud kolm vallavanemat tõdesid, et eelkõige on nende murekohaks siiski perearstiteenuse olemasolu omas vallas, linna suurema keskuse rajamise suhtes jäädi neutraalseks.

Vaid Võru vallavanem Georg Ruuda tõdes, et Võru valla elanikest 3500 inimest kasutavad linnas asuva perearsti teenuseid.

„Vallarahvale on kindlasti oluline, et keskus oleks bussiliini lähistel. Kui on selline olukord, et raha pakutakse, on tobe seda mitte kasutada, aga samas kuulen ka perearstide seisukohta, et neil tegelikult uute ruumide vajadust ei ole,” sõnas Ruuda.

Lisaks pidas kogenud vallajuht vajalikuks rõhutada, et teede-tänavate väljaehitamine uue hoone juures jääks puhtalt omavalitsuse kanda ja Maksimarketi tagusel soisel pinnasel on see väga kallis.

Võru linna visiooni esitas linnapea Anti Allas, kelle sõnade kohaselt oleks vajadusel mõistlik ehitada keskus hoopis Jüri-Petseri tänava nurgale, praeguse täiskasvanute gümnaasiumi krundile.

„Seal on kõik kommunikatsioonid juba olemas, lisaks ei tohiks keskusest kõik teenused kesklinnast välja minna,” sõnas linnapea. „Maaliinide bussijaam on lähemal ja Võru linnal ei kuluks taristu väljaehitamiseks lisakulutusi teha.”

Hiljem võiks linnapea nägemuse järgi tervisekeskuse juurde rajada ka eakate päevakeskuse ja muid ruume, kus võiksid paikneda sihtgrupid, kes vajaksid rohkem perearsti.

Detailplaneering ja krutski
„Võru linn peab arutama, kuidas minna edasi planeeringu algatamisega, selle otsuse peame meie ära tegema. Kas algatada või mitte?” võttis linnapea uue nurga alt teema üles ja näitas juuresolijatele varem ringikäinud kaarti.

„Näete, siin on Maksimarket, siin on Rimi, LEHi poolt taotletakse planeeringu taotluse algatamise osas, mis hõlmab 22 ha, mis hetkel üldplaneeringus on sihtfunktsioonina elamumaana,” vehkis linnapea pastakaga kaardil.

Abilinnapea Kalev Ilvese sõnade kohaselt pöörduti riikliku maa-ameti poole seisukoha saamiseks, kuna kõnealuse 22 ha maa näol on tegemist reformimata riigimaaga.

Maa-amet omalt poolt leidis, et kuna osaliselt on detailplaneeringud varasematega kattuvad, siis võiks planeeringuala vähendada 14 hektarile.

„Vastavalt maa-ameti suunistele pöördusime täiendavate asjaolude selgitamiseks nii haigla, Võru Tarbijate Ühistu (VTÜ) kui ka Rimi poole. Parafraseerides Eino Baskinit, siis antud asjas mul kahtlusi ei ole, aga on väikesed kõhklused. Tegemist ei ole mitte ainult ühe huvigrupi (LEH) huvidega aga huvid põrkuvad kokku ka tarbijate ühistuga,” läks Ilves konkreetsemaks. „Nimelt praegune Maksimarketi taha ehitatud uus parkla on meie hinnangul ilma ehitusloata ja on ebaseaduslik. Kui vaadata detailpaneeringu suurust ja ala, siis millegipärast hakkab skeemi kuju võtma minu jaoks. Seoses sellega oleme pöördunud haigla poole, soovinud teada, mis on planeeringu eesmärk, milliste mahtudega tegemist, soovisime ka täiendavaid põhjendusi üldplaneeringu muutmiseks.”

„Siin ma tahaksin leivad panna kahte erinevasse kotti. Näen skeemi, mida hindan väga osavaks. Kui skeem oleks ilma eelneva infota käivitunud, siis oleks VTÜ jäänud märtrirolli ja linnavalitsus oleks jäänud patuse rolli. Kas Võru arengu pidurdajana või suutmatuna teostada kontrolli,” põrutas abilinnapea, kes kunagi on kandnud Võru prefekti ametipaguneid. „Ootame vastused ära, kui ümberlükkavaid tõendeid ei ole, siis Võru linnavalitsus alustab parkla osas järelvalve menetlust”.

Arvi Vask, kes sellistest seisukohtadest oli silmnähtavalt üllatunud, väitis, et tema teada olevat kõik vajalikud load olemas.

LõunaLehe käsutuses olevas maavanem Andres Kõivu mullu mais antud käskkirjas „Võru linnas, Jüri tn 83 kinnisasjaga piirneva riigimaa ajutine kasutamine” on kirjas nii: „Lubada Võru Tarbijate Ühistul kasutada ajutiselt Võru Maksimarketi juurdeehituste tegemise ajal ehitustöödega seonduvate seadmete paigaldamiseks, ehitusmaterjalide ladustamiseks ja vajadusel ka klientide sõidukite parkimiseks Jüri tn 83 kinnisasjaga piirnevat riigi omandis olevat maakatastrisse kandmata maad ligikaudu 2760 ruutmeetri ulatuses”.

Diskussiooni kokku võttes tõdes linnapea, et lauale jäid jätkuvalt kolm varianti: et perearstid jäävad sinna, kus nad on ja mingit uute tervisekeskust ei tule, teine võimalus on ehitada uus keskus LEHi initsiatiivil Maksimarketi taha ja kolmas linna eestvõttel Jüri-Petseri tänava nurgale.

 

 

 

Autor: URMAS PAIDRE
Viimati muudetud: 27/11/2014 11:11:07

Lisa kommentaar