Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Looduspark – kas valla suretamine või looduse kaitsmine?

Täna tuleb Otepää vallavolikogus arutusele keskkonnaameti esitatud Otepää looduspargi kaitse-eeskirja eelnõu. Eelnõu on tõstnud kohalikel vallavolikogu esimehe Jaanus Raidali sõnul lausa juuksed püsti, sest nad leiavad, et looduspargi nõuded ei lase ettevõtjatel ja vallal piirkonda normaalselt arendada. Ühe vastuväitena on kohalik tuntud ärimees teinud ettepaneku looduspark üldse kaotada.

Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru piirkonna juhataja Ena Poltimäe sõnul on praegu kaitse-eeskirja eelnõu avalikustamise aeg ja ühtegi otsust ei ole veel tehtud. Küll aga on tema sõnul juba kohtutud ja arutelusid peetud sihtrühmadega, nagu näiteks metsaomanikega. Praeguseks on kaitse-eeskirja eelnõu avalik väljapanek lõppenud ja keskkonnaamet tegeleb töörühmadega ja kirjadele vastamisega. 18. veebruaril peetakse eeskirja avalikustamise koosolek.

Ent osa otepäälasi tunneb, et keskkonnaamet tahaks neile looduspargi uue kaitse-eeskirja nõuetega piltlikult öeldes kotti veelgi sügavamalt pähe tõmmata ehk siis reguleerida ja piirata kogu tegevust neile kuuluvatel kinnistutel.

Otepää ettevõtja, Oti pubi ja ööklubi Comeback omanik Raivo Kalda saatis uuele kaitse-eeskirjale viieleheküljelise vastuväite. Olles 49 aastat Otepääl elanud ja mäletades aastakümnete taguseid Otepää vaateid, leiab ta, et keskkonnaameti tegevus või tegevusetus Otepää looduspargis on viinud selleni, et mets ja võsa on sulgenud kaunid vaated ja maastik on võsastunud.

„Mäletan, milline oli Otepää lapsepõlves, ja näen, milline ta on praegu,” sõnas Kalda. „Vaated olid väga ilusad – ilus kupliline maastik. Praegu saab Pühajärvele vaadata ainult kahest kohast Otepäält. Kui me praegu vaatame, siis ei ole looduspark absoluutselt oma eesmärki täitnud.”

Eriti häirib Kaldat see, et looduspargi koosseisu tahetakse kinnistuid juurde liita. Üks neist on Linnamäe org, kus asub ka Kaldale kuuluv kinnistu ja koguperepark Otepää Winterplace.

„Ma ei ole üldse arvestanud, et sinna looduspark tuleb,” on Raivo Kalda pahane. „See on perepargi arengut pärssiv. Uuest kaitse-eeskirjast on maaomanik täielikult välja jäetud. Maaomanikule jäävad ainult kohustused, mitte ühtegi õigust. See ajab inimesed minema siit Lõuna-Eestist. Praegu tahetakse meid jõuga liita looduspargi eeskirjaga. Küsin: aga mida või keda või mis eesmärgil nad kaitsevad? Tegelikult on see valla suretamine.”

„Teeme ettepaneku esitatud kujul Otepää looduspark kui riiklik kaitseala likvideerida,” on Kalda väidetavalt ühinenud maaomanike nimel koostatud vastuväites eelnõu kohta kirjutanud.

Otepää kesklinn looduskaitse alla?
Ka Otepää vallavalitsus on koostanud ettepanekud kaitse-eeskirja eelnõule. Neid hakatakse arutama tänasel Otepää vallavolikogu istungil.

Nii näiteks ei ole Otepää vald nõus keskkonnaameti sooviga liita looduspargi koosseisu maaüksused Otepää kesklinnas: Linnamäe oru kinnistu, Linnamäe nõlv, Vabadussõja ja Linnamäe tee 1. Vallavanem Kalev Lauli allkirjastatud ja planeerimisspetsialist Merle Antoni koostatud kirjas keskkonnaametile seisab, et Linnamäe oru ja Linnamäe nõlva maaüksused asuvad Otepää ajaloo teemapargi detailplaneeringu alal ning sinna on plaanitud hoopis külastuskeskuse ja muinasküla ehitiste rajamine. Detailplaneeringu järgi võetakse ala kasutusele aktiivse puhkuse ala ja pargina ning sinna on juba koostatud mahukad ehitus- ja haljastusprojektid.

Samuti jääb Otepää vallale arusaamatuks, miks peaks looduspargiga liitma Vabadussõja maaüksuse, kus asub Vabadussõjas langenute mälestussammas ja tavapäraselt niidetakse muru ja hoitakse korras haljastust. Sama mõistetamatu on Linnamäe tee 1 liitmine looduspargiga, sest selle katastriüksuse sihtotstarve on ühiskondlike ehitiste maa, mis on hõlmatud ehitiste ja nende teenindamiseks vajaliku maaga. Ühtlasi leiab vald, et nimetatud maaüksuste liitmine looduspargiga ei ole kooskõlas Eerik Leibaku ja Udo Timmi 2011. aasta tööga „Eksperthinnang Otepää looduspargi eelnõule ja tsoneeringule.”

Keskkonnaameti kinnitusel vastuolu pole ning just see ekspertiis tegi ettepaneku ülalnimetatud maaüksused looduspargiga liita.

Vald soovib alasid looduspargist välja arvata
Peale selle soovib Otepää vald, et looduspargi territooriumilt arvataks välja Pühajärve rannapargi maa-ala, kus vald sooviks hoopis ise kasutada keskkonnainvesteeringute keskuse toetusvõimalusi. Ka soovib Otepää vald, et looduspargi koosseisust eemaldataks kompaktse asustusega alad Sihva, Vana-Otepää, Kannistiku ja Kastolatsi külas, kuna need on intensiivse inimtegevusega alad, kus elukeskkond sarnaneb linnalise asumiga.

Spetsiifilisemaid ja põhjalikumaid ettepanekuid esitab Otepää vald looduspargi kaitse-eeskirja eelnõule veel mitmeid – kiri on leitav Otepää valla koduleheküljelt.

Otepää vallavolikogu esimees Jaanus Raidal ei ole samuti kaitse-eeskirja eelnõust vaimustuses. Ta meenutab, kuidas looduspark omal ajal Sangaste, Palupera, Puka ja Pühajärve valla ning Otepää linna eestvedamisel loodi, et see oleks pigem nõuandev organisatsioon.

„Ühel hetkel riik lihtsalt kaaperdas looduspargi enda alla ja kehtestas ranged seadused,” kommenteeris Raidal. „Peab võitlema, kui tahetakse meist üle sõita.”

Raidal on looduspargi tegevuse peale pahane ja ütleb, et kohalike diskrimineeritakse topelt: ühelt poolt ei saa vald looduspargi hulka kuuluvatelt kinnistutelt maamaksu, teisalt ei saa kinnistuomanikud oma maatükkidel eriti midagi teha. Ta toob näite Naha külast, kus maaomanik tahtis mitmekümnehektariselt kinnistult eraldada maatükki oma pojale, et see saaks sinna oma maja ehitada, kuid keskkonnaamet keelas selle ära.

Raidal: Otepää vallas tuleb hakata inimesi kaitsma
„Lõpuks tuleb hakata Otepää vallas inimesi kaitsma, loodus on meil kaitstud juba iga üksiku rohukõrreni,” sõnas Jaanus Raidal. Ta lisas, et looduspargi kohalolek annab negatiivselt tunda Otepää arengus ning viimase aasta jooksul ei olegi ettevõtjad välja tulnud ühegi uue projektiga. Raidali hinnangul on tegu juba sotsiaalmajandusliku probleemiga.

Raidal on enda sõnul seda muret jaganud ka keskkonnaminister Mati Raidmaga ning viimane lubas tulla veebruarikuus Otepääle teemat arutama.

Keskkonnaameti siinse piirkonna juht Ena Poltimäe aga ütles, et tegelikult on uue kaitse-eeskirja eesmärk hoopis vähendada olulisi kooskõlastamisi ning näiteks kohtades, kus on juba parklad ja muud vajalikud objektid ürituste korraldamiseks (näiteks Pühajärve Beach Party paigas), pole edaspidi enam kooskõlastusi vajagi.

„Praegu analüüsime ettepanekuid,” sõnas Poltimäe. „Kaitse-eeskiri ei ole valmis. Otsuseid ei ole veel tehtud.”

Keskkonnaameti Otepää looduspargi kaitse-eeskirja muudatusi puudutavast teatest võib lugeda, et seoses looduspargis alates 2008. aastast tehtud inventuuridega ei taga 1997. aastast kehtiv kaitsekord mitmete väärtuslike liikide ja elupaikade säilimist. Ühtlasi soovitatakse kaitseala pindala vähendada 320 hektari võrra. Osale aladele aga seatakse rangemad piirangud. Uued sihtkaitsevööndid moodustatakse peamiselt metsaelupaikade kaitseks ja need paiknevad 79 protsenti riigimaal. Sihtkaitsevööndi režiimi alt vabastatakse mitmed veekogud (nt Pühajärv, Pülme järv, Kääriku järv).

Osa piiranguid kaob või leeveneb
Mitmed piirangud muutuvad kaitse-eeskirja eelnõu järgi ka leebemaks. Kaovad ära piirangud kalapüügile ja jahipidamisele, mida edaspidi jäävad reguleerima üleüldised eeskirjad. Uus eeskiri lubab ka elektrimootoritega veesõidukite liiklemist veekogudel, mis praegu on keelatud.

Jaanus Raidali hinnangul väidab keskkonnaamet tõesti, et piirangud leevenevad, ent kui keegi tegelikult tahaks midagi arendada, põrkuvad nad bürokraatia ja keeldude taha. Ka Raivo Kalda on arvamusel, et eeskiri peaks olema tunduvalt konkreetsemalt sõnastatud, et lõpuks ei sõltuks kõik ühe ametniku suvast.

Kas ja kuidas leiavad keskkonnaamet ja otepäälased ühise keele, peaks selguma lähikuude jooksul. Kaitse-eeskiri plaanitakse kinnitada tänavuse aasta teises pooles.

 

 

 

Autor: ELINA ALLAS
Viimati muudetud: 22/01/2015 10:10:58

Lisa kommentaar