Jõutõstja Marianna Bogdanova dopinguks on pere ja sõbrad

Marianna Bogdanova. Foto: Aldo Luud

Tahtejõud, kehalised eeldused ja vaimustus oma alast on viinud neljal aastal järjest Eestis ja Tartus absoluutklassis parimaks jõutõstjaks kroonitud temperamentse Marianna Bogdanova (31) võistlema rahvusvahelistele areenidele. Mullu viis võistlusreis Võrumaal sirgunud Marianna seni käidud paikadest kaugeimasse – Kaug-Itta Jakutskisse, kus peetud vägikaikaveo MMilt naasis ta pronksmedaliga.

„Kodus on mu auhinnariiulil rohkesti medaleid ja karikaid. Jakutskis võidetud pronksmedal ja karikas on mulle kõige erilisema väärtusega,” tõi MMi meenutus Marianna Bogdanova näole avala naeratuse.
Marianna on üks neist eestimaalastest, kes ootas plikapõlves alati elevusega 24. veebruari. Nimelt on ta sündinud ligi 32 aasta eest Võrumaal päeval, mis nüüd on taas kogu Eesti sünnipäev.
Marianna lapsepõlv möödus koos aasta vanema õe Danikaga Mõniste lähedal maakodus. „Olin lapsena elavaloomuline, õest palju aktiivsem. Uuralitest Eestisse tulnud ema töötas kodulähedases farmis ja koduski olid loomad, oli tavaline, et tuli käia lehma ajamas ja teha jõukohaseid töid. Õppisin varakult lehma lüpsma. Turnisin agaralt kodu lähedal puude otsas ja jooksin koeraga karjamaal,” libises heldimushelk Marianna rohelistesse silmadesse.
„Läksin õhinal kuueaastasena Mõniste põhikooli. Olin koolis üsna tark ja nutikas. Põhikoolis olin viieline,“ rääkis Marianna, kelle rõõmsat lapsepõlve tumestas 9-aastasena vanemate kaotus. Tüdrukute eest hoolitsesid edasi head inimesed, kelle peres nad edasi kasvasid. Marianna ja Danika said omale eakaaslasest kasuvenna Maigo.
„Mõniste koolis oli mul väga tubli võimlemisõpetaja Virve Tamm. Ta märkas laste spordieeldusi. Käisin paljudel krossijooksuvõistlustel ja võistlesin kergejõustikualadel, sealt sain esimesed medalid,” kõneles Marianna.
Peale Mõniste põhikooli jätkus sportliku piiga koolitee Võru Kesklinna gümnaasiumis, kus meelisained olid ajalugu, vene ja saksa keel ning mõistagi kehaline kasvatus. Keskkoolipäevil käis ta ka Võru noorte spordikoolis kergejõustikutrennis.

Treenerist kaasa innustas

„Mul oli soov saada meditsiinitöötajaks juba koolipõlves. Nii astusingi tollase Tartu meditsiinikooli õenduse erialale. Kolisin kooli ühiselamusse ja töötasin õppimise ajal haiglas hooldajana,” rääkis Marianna. Töö ja õppimise kõrval jätkas ta sportlikku eluviisi: lisaks kergejõustikule käis ka võrkpalli mängimas.
Oma mehega, juba koolipõlves jõualasid harrastanud Kaido Sirgega, ristus energilise Võrumaa neiu tee ühel peoõhtul. Aja möödudes sai Mariannast ja temast aasta vanemast Kaidost paar. „Õppimisse tuli pereeluga seoses paus. 2004. aastal sain nüüdseks 10-aastase poja Rico emaks. Õpingud tervishoiukõrgkoolis lõpetasin juba lapsevanemana mõned aastad hiljem,” jutustas ta.
Ülenurme gümnaasiumi jõusaalis treeninud spordimees Kaido Sirge meelitas ka Marianna jõusaali harjutama. „Varasem sportimine oli mulle andnud tugevad jalalihased, sain tasapisi treenida järjest suuremate koormustega. Mulle hakkasid treeningud jõusaalis meeldima,” avas vaid 162 cm pikkune ja 55-56 kilo kaaluv Marianna, kes jõutõstmises võistleb kuni 57 kg klassis, tagamaid, kuidas ta kaheksa aastat tagasi alustas mehe juhendamisel treeninguid.
Kuigi pere kolis mõne aasta eest Ülenurmest Ihastes asuvasse eramusse, jätkuvad Marianna treeningud ikka kolm korda nädalas Ülenurme kooli jõusaalis, kus Kaido Sirge ettevõtluse kõrvalt ka treenerina töötab.

Ägedaim on jõutõmme

Eestis on nüüdseks kümneid naisi, kes jõutõstmist treenivad, neist umbes 15 käib võitlustel. Jõutõstmine on kolmikala, mis koosneb kangiga kükist, lamades surumisest ja jõutõmbest.
Marianna Bogdanova tähelend jõutõstmises algas 2011. aastal, kui ta tuli absoluutklassis esimest korda Eesti meistriks. Nelja aasta jooksul, mil ta on olnud valitsejanna naisjõutõstjate seas, ongi ta võitnud individuaalselt enamasti kuldmedaleid.
Edu on teda saatnud ka Lätis. Suurel välisareenil võistles ta esimest korda Luksemburgis 2012. aastal Lääne-Euroopa meistrivõistlustel. Seal teenis ta hõbemedali ja tegi ühtlasi jõutõstmise kõigil kolmel alal Eesti naiste rekordi: kükkimine 152,5 kg, lamades surumine 75 kg ja jõutõmme 170 kg.
2013. aastal Euroopa meistrivõistlustel Tšehhis sai Eesti sportlane oma kaaluklassis 6. koha, kuid jõutõmbes tõi isikliku ja ühtlasi kaaluklassi Eesti rekordiga 185 kg koju hõbemedali.
„Ainuke välisvõistlus, kus ma tulemust kirja ei saanud, oli 2013. aasta MM Norras Stwangeris. Seal riskisin liialt palju oma lemmikalal jõutõmbes. Küll sain sealt uue kogemuse. Atraktiivsel jõutõstmisel ongi mulle ägedaim jõutõmme. Surumises pean veel pingutama, seal on arenguruumi,” rääkis sitke jõutõstja.
„Olen küll temperamentne, kuid samas ka tasakaalukas. Oskan ka kaotada.”

Vägikaikaveo MMilt pronks

„Võrus kasvanud maailmanimekas vägilane Tarmo Mitt soovitas mind ja mu sportlikke võimeid hästi teadvana minna võistlema ka Venemaale Jakutskisse Mas-Wrestlingu MMile mullu novembri lõpus. Lendasimegi sinna koos kaasa Kaido ja Võru rammumehe Markus Männikuga (kes naasis MMilt samuti pronksmedaliga – ME),” rääkis kaugel külmal maal vägikaikaveos pronksise auhinna võitnud Marianna Bogdanova.
„See oli mu elu pikim reis. Lendasime Jakutskisse läbi Moskva, kus ma varem käinud polnud. Teel teise lennujaama sain ekstreemseid muljeid hullumeelsest liiklusest. Edasi seitse tundi lennukis, harjuda tuli ka ajavahega. 250 000 elanikuga Jakutskis oli paks lumi ja külma miinus 41,” jutustas Marianna. MMile oli tulnud 184 sportlast 35 riigist.
„Jakuudid on äärmiselt sõbralikud ja külalislahked. Võistluse korraldustase oli kõrge. Uhke avatseremoonia, pidulikud autasustamised, galaõhtu. Soe tunne oli teiste kõrval näha lehvimas Eesti lippu ja poodiumil seistes tunda erutust, kui lipp vardasse tõusis. Kõik olid kõigiga sõbrad, spordihall oli täis pealtvaatajaid,” läks Marianna mõtteis tagasi kaugesse Jakuutiasse.
Marianna kinnitas, et vägikaikavedu, üks jõualadest, on väga tehniline ala, reeglid on täpselt paika pandud. Enne MMile pääsu tuli eestlastel Paldiskis koos teiste riikide sportlastega läbi teha kvalifikatsioonivõistlus.
Mariannal tuli MMil poodiumile jõudmiseks teha neli matši (tema kaaluklassis võistles 9 sportlast). Ta oli vastamisi Jakuutia, Brasiilia, Mongoolia ja USA esindajaga. 3.-4. koha nimel võistles ta brasiillasega. Teha tuli kolm tõmmet, poodiumile jõudmiseks alistas ta konkurendi 2:0. „Üheks tõmbeks kulus näiteks 10 sekundit, võistlushetkedel pingutab iga keha- ja ajurakk.“
„Treenin sihikindlalt ja targalt, selleks on abiks ka mu erialased teadmised anatoomiast. Suudan vältida vigastusi,” rääkis Bogdanova, kes treenib harrastussportlasena kindla eesmärgi nimel minna võistlustele võitma.
„Kui võistlused õnnestuvad, enamasti ongi nii läinud, jäävad kogemuste kõrvale mälestuseks medalid ja karikad. Nüüd MMil lisandus neile ka auhinnaraha ja kuhjaga vahvaid elamusi võistlusest ja kohalikest lahketest inimestest,” rääkis emotsionaalne Marianna.

Jääaugusupluse võlu

Telekast jälgib Marianna tööst, trennist ja kodutöödest vabal ajal tõstmist, jalgpalli, rammumeeste rassimisi ning kergejõustikku. Aeg-ajalt käib ta mitmesugustel valdadevahelistel võistlustel Ülenurmet esindamas. Jooksutrenni teeb vähe, kuid sõidab palju rattaga. Pere ja sportlike sõpradega võetakse ette sõite kodustele slaalominõlvadele suusatama.
„Heade kaaslastega suhtlemine lisab energiat. Juba aastaid käin koos sõpradega talviti kas Peipsil, Võrtsjärvel või kodu lähedal Kabinas jää alt kalu õngitsemas. Tavaliselt tähistan vahva kalastusretkega ka oma sünnipäevi,” rääkis Marianna.
Igapäevaselt töötab ta ravimifirmas, kus tuleb palju istuda ka autoroolis ja suhelda erinevate inimestega.
Läinud sügisel hakkas Marianna Tarmo Miti ärgitusel käima jääaugus suplemas. „Lapsena sai ikka igasuguste ilmadega kodu juures tiiki sulpsatud. Nüüd lippan kord nädalas õhtuti noore dobermanni Kenzoga kodust 700 meetri kaugusele Emajõe äärde. Raiun kirvega jää lahti ja mõnulen jäises vees. Lisan samm-sammult vees olemise aega juurde,” võttis pealtnäha õbluke Marianna, kes suudab oma 120-kilose mehe Kaido naksti üles tõsta, jututeema sportlikust jõutõstmisest ja ehedast vägikaikaveost kokku.
 

 

Autor: MALLE ELVET
Viimati muudetud: 29/01/2015 12:25:12

Lisa kommentaar