Kuritegevuse langetamise osas olid Kagu-Eesti kaks maakonda 2014. aastal numbrite järgi Eestis esirinnas. Maakondade võrdluses langes kuritegevus kõige rohkem Põlvamaal (19%) ja Võrumaal (18%). Langus aga mõistagi ei tähenda, et probleeme poleks. LõunaLeht uuris, millised olid läinud aasta kuritegevuse n-ö trendid Võru-, Valga- ja Põlvamaal.

„Kuritegevust Võrumaal mõjutab suuresti piiri lähedus – viimase kahe aasta jooksul on piiriäärsetes valdades kuritegevus suurenenud, suur osa rikkumistest on seotud ebaseadusliku piiriületusega ning ka varavastaste kuritegudega piiriäärsetes majapidamistes,” leidis Võru politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse juht Anti Paap Võrumaa eripäraks.

„Positiivsena võib välja tuua, et juba kolmandat aastat pole Võrumaal ette tulnud tapmisi,” esitleb ta olulist tõika.

Ka Põlva jaoskonna ennetus- ja menetlustalituse juht Andres Kirsing toob välja, et paljudest maakondadest eristab Põlvamaad piiri lähedus, millest lähtuvalt on salakaubavedajad ja inimkaubitsejad maakonna kuritegelikku statistikat mõnevõrra kasvatanud. „Üldiselt on kuritegevus Põlvamaal vähenenud pea kõikides positsioonides, mida võib pidada üheks möödunud aasta oluliseks töövõiduks. Meie kõigi eesmärk on, et Põlvamaal oleks rahulik ning turvaline,” rõhutab Kirsing.

Valga politseijaoskonna juht Tiit Allik toob Valgamaa puhul Võrumaaga sarnaselt esile varavastaseid kuritegusid majapidamistes, mis on sageli seotud piiriülese kuritegevusega. Varavastaseid kuritegusid oli Valgamaal 2013. aastal 382 ja 2014. aastal 317, seega üle maakonna vaadates on nende arv oluliselt vähenenud. Võrumaal oli 2013. aastal 437 ja 2014. aastal 303 varavastast kuritegu. Põlvamaal langes see number 429lt 251le 2014. aastal.

Nii Valga- kui ka Võrumaa paistsid möödunud aastal silma erinevate kelmustega. „Levinumad neist oli skimmerite paigaldamine sularahaautomaatidele ning välismaalased, kes tegutsesid üle Lõuna-Eesti ning rakendasid erinevaid petuskeeme. Siingi on läbivaks jooneks piiriülene kuritegevus. Ühe möödunud aastase töövõiduna võibki märkida, et skimmerid paigaldanud kurikaelad tabati,” selgitab Valga jaoskonna juht Tiit Allik. Anti Paap märgib Võrumaa kasvanud kelmustrendi ühe põhjusena ka valerahaga maksmise.

Samas on Valgamaa kelmusjuhtumite numbrid olematud ja Võrumaal on need aastaga langenud 109lt 38le. Põlvamaal on samuti kelmuste vähenemine muljetavaldav: 184 juhtumit 2013. aastal ja 59 juhtumit 2014. aastal, mis on ka põhiline osa varavastaste kuritegude vähenemisest.

Valga politseijaoskonna juht ei salga kõige murettekitavamat trendi piirkonna kuritegevuses. „Suurimaks eelmise aasta probleemiks oli isikuvastaste kuritegude kasv. Siinjuures märksõnadeks alkoholi kuritarvitamine, samuti asjaolu, et oleme antud kuriteoliigile suuremat tähelepanu pööranud,” selgitab Allik. 2013. aastal toimus 123 isikuvastast kuritegu, mullu aga 189.

Lähisuhtevägivald suurenes politsei- ja piirivalveameti peadirektori Elmar Vaheri sõnul Eestis mullu varasemaga võrreldes 14%. Nii Põlva kui ka Võru jaoskonna ennetus- ja menetlustalituse juhid kinnitavad, et nii nagu eelmisel, pööratakse ka sellel aastal suurt tähelepanu lähisuhtevägivallale.

Kui Põlvamaal lähisuhtevägivalla teadete hulk langes, siis Valgamaal ja Võrumaal see kasvas, politseijuhtide sõnul seetõttu, et sellega ka aktiivsemalt tegeletakse. „Põhjusi võib otsida just politsei enda tegevusest, väljakutsetele reageeritakse varasemast teravama tähelepanuga. Hea koostöö on Võrumaal selles osas ka kohalike omavalitsustega ning kuriteoohvrite toetamise ühingu Ohvriabiga,” selgitab Anti Paap tagamaad.

Ka Tiit Allik näeb teadete kasvu taga politsei varasemast suuremat fokusseerimist teemale. „Kahjuks tuleb tõdeda, et paljudel juhtudel on tegemist ajast aega korduvate probleemide ja isikutega. Samas usun, et oleme suutnud aidata paljusid inimesi. Lähisuhtevägivald jääb kindlasti politsei prioriteediks ka edaspidi,” kinnitab ta.

 

Autor: AKSEL LÕBU
Viimati muudetud: 29/01/2015 12:58:04