Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Kagu-Eestisse tuleb 27 miljonit konkurentsivõime suurendamise raha

Põlva maakond soovib konkurentsivõime tugevdamise projekti raames arendada Värskas mineraalvee, ravimuda ja taastumise valdkonda. Pildil Värska sanatooriumi esindaja turismimessil. Foto: LL arhiiv

Siseminister allkirjastas läinud nädalal käskkirja, millega pannakse paika piirkondade konkurentsivõime tugevdamiseks jagatava ligi 135 miljoni eurose toetuse maakondlik jaotus. Kagu-Eesti kolmes maakonnas saab konkurentsivõimet suurendada kokku ca 27,3 miljoni euro eest.

Aastani 2020 saavad Eesti maakonnad Euroopa regionaalarengu fondi kaudu 134,8 miljonit eurot toetust töökohtade loomiseks ning teenuste ja töökohtade kättesaadavuse parandamiseks väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkondi. Siseminister Hanno Pevkuri sõnul võeti toetuse maakondlikul jaotamisel arvesse nii maakondade rahvaarvu väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkonda kui ka sotsiaal-majandusliku olukorra näitajaid. „Kuna meie eriline tähelepanu on kahe idapiiriäärse piirkonna – Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti – arengul, said sealsed maakonnad töökohtade loomiseks ja maakonnasiseste liikumisvõimaluste parandamiseks täiendavalt toetust,“ märkis minister.

Ida-Virumaale suunatakse lisaks teiste maakondadega võrreldavatel alustel jagatavale toetusele kaheksa miljonit eurot ning Kagu-Eestisse kolm miljonit eurot ehk nii Võru, Valga kui Põlva maakond saavad juurde ühe miljoni.

Ida-Virumaa toetussumma on suurim: 23,48 miljonit eurot. Võrumaale eraldatakse koos täiendava summaga kokku 9,62 miljonit (Eesti maakondade suuruselt neljas toetus), Valgamaale 9,07 miljonit (kuues) ja Põlvamaale 8,64 miljonit eurot (suuruselt seitsmes toetus). Hiiumaa (15.) saab konkurentsivõimet tugevdada 2,43 miljonit euro eest.

Uuel programmiperioodil on projektivalikul suur tähtsus sellel, milliseid arenguvõimalusi ja kitsaskohti maakonnas kohapeal tähtsaks peetakse, teatas siseministeerium. Selleks valmistavad maakonnad ette piirkonna konkurentsivõime tugevdamise tegevuskava, selles tuuakse välja projektid, mis on mõjusad ja edasiviivad just selle maakonna seisukohast. Tegevuskavade esitamise tähtaeg on 6. märts ja kavad kinnitab siseminister. Selle nimekirja projektidele saab edaspidi toetust taotleda, rahastuse saavad toetuse eesmärgist lähtuvalt kõige mõjusamad algatused.

Põlvamaa keskendub turismisektorile
LõunaLeht päris maavalitsustelt, kas nädalapäevad enne tegevuskava esitamist on neil võimalik välja tuua mõned olulisemad projektid, mis kindlasti maakonna tegevuskavasse kirjutatakse. 

„Kuigi prioriteetide järjekord ei ole veel lõplikult paigas ning arutelud selles vallas on käimas, siis kindel ühisosa on leitud Põlva-Räpina-Mooste energiatõhusa ehituse ja kohalike looduslike ehitusmaterjalide tootearenduskeskuse ning Värska rekreatsiooni- ja balneoloogiakeskuse projektidele,” teatas Põlva maavanem Ulla Preeden.

Selgitusena olgu siin märgitud, et balneoloogia ehk kümblusraviõpetus on teadus, mis uurib mineraalveeallikaid, tervistusvesi ja ravimuda. Rekreatsioon aga märgib mõistena taastumist ja tervise tugevdamist.

„Uuendatud maakonna arengukavas selgelt rõhutatuna ja ka projektide tegevuskavasse kirjutamisel keskendutakse turismisektori projektidele,” märkis Preeden. „Prioriteetne saab seetõttu kindlasti olema ka juba Kagu-Eesti tegevuskavas mainitud Postitee arendamine.”

Võrumaa: tööstus ja turism
Võru maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Britt Vahter edastas LõunaLehele nimekirja 14 projektist, mis tegevuskavas siseministrile esitatakse.

Teiste seas on turismiga seotud ettevõtmisest näiteks Vastseliina piiskopilinnuse teemapark, Haanja puhke- ja spordikeskuse väljaarendamine ja Võru keskväljaku arendamine.

Tootmise- ja tööstuse arendamise valdkonnas taotletakse toetust Võrusoo tööstusala taristu esimesele etapile, Võrukivi tehnopargi kinnistute soojavõrguga ühendamisele ja Vastseliina ettevõtlusala edasiarendamisele. Veel on kavas Võru linna ja lähiümbruse töökohtadele ja teenustele parema ligipääsu tagamine.

Missosse soovitakse rajada maaelukeskust, Vana-Antsla mõisa tootmis- ja loomeinkubaatorit ning Antsla ja Kobela vahele kergliiklusteed.

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 10/03/2015 16:19:20

Lisa kommentaar