Põlvamaa ruumilise arengu visioon rõhutab looduslähedust

Põlvamaa linnulenuult. Pilt on illustreeriv.

„Põlvamaa on ajaloolist jätkuvust ja looduslähedust väärtustava ruumistruktuuriga maakond, kus selgelt eristuvad traditsioonilised külamaastikud ning kompaktsena hoitud suuremad asulad ja linnad, mis ühtlasi koondavad mahukamat ettevõtlust ja tootmistegevust. Elanike igapäevaelu toimimine tugineb innovatiivsete ja paindlike lahenduste rakendamisel ning mugavatel ühendustel oluliste keskuslinnadega Põlvamaal ja naabermaakondades, mis kokkuvõttes tagavad kvaliteetse elukeskkonna erinevates Põlvamaa piirkondades.” Nii kõlab uue Põlvamaa maakonnaplaneeringu koostamise käigus valminud ruumilise arengu visioon. 

Maakonna ruumilise arengu visioon esitab kokkuvõtliku pildi olukorrast, mida Põlva maakonnaplaneeringu elluviimisega soovitakse saavutada. Põlva maavalitsuse teatel on visiooni sõnastus veel täpsustamisel.

Visiooni praegust kavandit arutasid 26. veebruaril Põlva maavalitsuse ja kohalike omavalitsuste esindajad. Vastvalminud Põlvamaa ruumilise arengu analüüsi kokkuvõtet ja sellest tulenevalt maakonna ruumilise arengu põhimõtteid ja suundumusi tutvustasid Põlva maakonnaplaneeringu koostamise partneri Hendrikson & Ko konsultandid.

Analüüsi põhjal tehtud järeldustes rõhutati lisaks maakonna tunnuslause rohelise ja loodusläheduse väljatoomisele, Põlvamaa riigipiiri äärsest asukohast johtuvaid võimalusi ja takistusi, hajaasustusest tulenevat eripära, elanikkonna vähenemise ja vananemise mõjusid ning majanduskeskkonna spetsiifikat.

Põlvamaa majandus- ja ettevõtluskeskkonda iseloomustab mikroettevõtete põhisus ja primaarsektori domineerimine. Primaarsektor on küll vähene töökohtade pakkuja, kuid Põlvamaa põllumajandussektori tootlikkus paistab ka üle-eestiliselt silma.

Vaatama tootlikkusele ei taga väljakujunenud ettevõtlusvaldkonnad Põlvamaal piisavalt kõrget heaolu taset. Põlvamaa panus Eesti majanduskasvu on madal ning ekspordiga tegeleb vaid ligi üks protsent siinsetest ettevõtetest, mistõttu on tulevikusuundumustes näha mitmekesistumise vajadust.

Maapiirkondade edasist arengut nähakse tuginemas keskkonnasõbralikule arengule ja väljakujunenud tegevusalade teadmispõhisemaks muutmisele, kus traditsioonilistele põllu- ja metsamajanduse suundadele (eeskätt väiketalundusele) lisandub senisest tugevamalt loodus- ja kultuuriturism ning puhke- ja loomemajandus.

Kohapealsete arengute eelduseks võib siiski pidada häid koostöö- ja liikuvusühendusi regioonikeskuse ning ühtlasi Eestis olulise teaduskeskuse Tartuga.

Praegu on koostamisel ka kogu Eestit käsitlev uuring era- ja avalike teenuste ruumilise paiknemise ja kättesaadavuse tagamise ning teenuste käsitlemisest maakonnaplaneeringutes. Pärast uuringu valmimist täiendatakse ka Põlva maakonnaplaneeringu eskiisi, mis suunatakse avalikustamisele tõenäoliselt juba sel kevadel.

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 04/03/2015 08:41:12

Lisa kommentaar