Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Vanas botaanikaaias sirguvad troopilised taimed taas soojas

TÜ botaanikaaia palmihoone läbis põhjaliku renoveerimise, sisemuse uuendasid staažikas aednik Jaan Kotter ja Janika Sammasto. Fotod: Malle Elvet

Kolme aastakümne eest hakkas Tartu linnapilti ehtima väärikas, Baltimaade kõrgeima (22 m) katusega moodne klaaskattega palmihoone ühes vanimas põhjamaises botaanikaias – 1809. aastast praeguses asupaigas asuvas Tartu ülikooli botaanikaaias, mille projekteeris TÜ peahoone arhitekt Wilhelm Krause.

Vana palmihoone täieliku rekonstrueerimise projekti tegi toona Valgast pärit Tartu Maaehitusprojekti arhitekt Ingrid Mardi. Tänu modernsele palmihoonele ja rikkalikule taimestikule unikaalses asukohas Emajõe terrassil tuli botaanikaaeda arvukalt külalisi nii Eestist kui kogu Nõukogude Liidust. Vanade palmide all sai teha eksootikahõngulisi pilte ja pulmapilte oma koduses Eestis ilma lõunamaale sõitmatagi.

Ajahammas räsis aga troopikamaja katust, lumi purustas klaase, kulus karkass ja ulakas Austraalia päritolu palm kasvas läbi katuse. Eelmise suve hakul suleti amortiseerunud troopikamaja, mis ei pidanud enam sooja ega vihma, põhjalikuks renoveerimiseks. Enamik taimedest viidi mujale hoiule ja vanad palmid kaeti remondi ajaks katetega.

Ehitaja AS Eviko andis objekti botaanikaaiale üle eelmise aasta oktoobris. Renoveerimise käigus eemaldati 2000 ruutmeetrit ehk 21 tonni klaaskatet, 2000 meetrit torusid ja radiaatoreid, puhastati ja värviti karkass, eri tasanditele paigaldati tuulutusluugid. Küttesüsteem vahetati täielikult välja ning puhastati tiik, kus elutseb 26 kilpkonna.

„Palmihoone kujundamine on loov ja põnev tegevus. Töötasin siin peale EPA (põllumajandusakadeemia, praegune maaülikool – toim) lõpetamist. Aastaid olin puukoolis tööl, 2012. aasta septembrist olen tagasi botaanikaaias. Renoveerimise ajal vahetati välja kogu palmihoone mullastik, kujundasime peenraid teisiti ja istutasime uusi taimi pottidesse. Läbi lae kasvanud Austraalia palmi võtsime täielikult maha. Tiigi puhastusel avastasime, et siin on hoopis rohkem kilpkonni, kui meie teadsime. Külastajad on vist salaja oma koduseid kilpkonni siia sokutanud,” rääkis Haanjast pärit aednik Janika Sammasto.

„Mul sai laupäeval täis 39 aastat päevast, mil agronoomina EPA lõpetanuna siia tööle tulin. Minu ajal ehitati ajakohaseks ka vana palmihoone, mis nüüdseks enam sooja ei pidanud ja kus katus läbi sadas. Nii suletigi troopikamaja remondiks eelmise aasta 1. juunil,” rääkis pika staažiga aednik Jaan Kotter.

Ta osutas õitsvale palmile ja kohe-kohe õide puhkevale teisele palmipuule. „Vana kanaari datlipalm oli 70-aastane, kui mina siia tööle tulin, nüüd 110,” märkis ta.

Renoveeritud troopikamaja avati pidulikult esmaspäeva südapäeval. Hoone uksel lõikas palmioksa läbi TÜ rektor Volli Kalm. Kalm andis ülikooli tänukirjad kauaaegsele palmihoone aednikule Jaan Kotterile ja AS Eviko objektijuhile Arvo Lukile, kes eelmise renoveerimise ajal töötas palmimaja ehitusel töödejuhatajana.


„Ehitajad on oma töö hästi teinud. Uuenenud troopikamaja on energiasäästlikum,” lausus botaanikaaia direktor Jüri Sild.

Hoone avamisel tõid kolleegid Tallinna botaanikaaiast ja teised külalised kingiks uusi taimi. TÜ botaanikaaia palmimaja renoveerimist rahastas Tartu ülikool.

 

Autor: MALLE ELVET
Viimati muudetud: 05/03/2015 10:11:21

Lisa kommentaar