Brigitta Allemann (vasakul) ja Jane Sidron võistlemas „Noor Meister 2014” floristide võistlusel. Foto: Mardo Männimägi.

Juba 6.-7. märtsil toimuvad Tallinnas kutsemeistrivõistlused „Noor Meister 2015”, kus kutseõppuritega üle Eesti võtavad mõõtu ka tublid Lõuna-Eesti noored. Teiste hulgas valmistuvad võistlustulle astuma ja oma kooli au kõrgel hoidma Räpina aianduskooli floristika lõpukursuse õpilane Brigitta Allemann ning Valgamaa kutseõppekeskuse tisler Kuido Torp.

Mõlemad noored tunnistavad, et elu viis neid omandatava eriala juurde läbi juhuse. Teadmata, mida oma eluga pärast põhikooli lõppu teha, astus Brigitta Allemann ühel varakevadisel päeval sisse Räpina aianduskooli uksest. Pärast avatud uste päeval meisterdatud lilleseadet tundis neiu, et floristika võib olla tema tee.

Kool õpetab kutset armastama
Seda, et tütarlaps floristika ja ametikooli kasuks otsustas, pole tal kunagi kahetseda tulnud. „Kui noor ei jõua otsusele, mida pärast põhikooli või gümnaasiumi teha, annab kutsekool hea võimaluse omandada eriala. Võib-olla avastad just õppides enda jaoks sobiva elukutse,” räägib 18-aastane Brigitta omast kogemusest. „Mina olen oma valikuga väga rahul ja armastan seda, mida teen.”

Ka Kuido neli aastat tagasi tehtud otsus mööblitisleriks õppida sündis üsna viimasel hetkel. „Paljuski sai määravaks põhikooli puidutööring, kus sai endale igasugu asju nikerdada – ilmselt just sealt see pisik tuli,“ arvab noormees. 20-aastast Hummuli vallast pärit noorhärrat huvitab puidutöö tänaseks sedavõrd, et lisaks edukalt läbitud kolmele kursusele tisleri erialal omandab ta nüüd ka ehituspuusepa ametit.

Kumbki noortest ei sõida oma kooli võistlustele esindama esimest korda. Brigitta jäi mullu koos kooliõega floristikas teiseks. Kuido võttis oma kooli kutsevõistlustel mõõtu juba esimesel kursusel, kus teenis välja viienda koha. Kahel järgneval aastal esindas ta kooli juba Noorel Meistril, tulles mõlemal korral koju neljanda kohaga. Tänavune võistlus on tema jaoks neljas ja vanuse tõttu ka viimane võimalus kõrgemaid kohti püüda.

Pulmad aitasid võistluseks valmistuda
Mida noortel võistlusel siis teha tuleb? Kui eelmisel aastal tuli Brigittal meisterdada dekoratiivne pärg, spiraalkimp ja kaelaehe, siis tänavu võisteldakse dekoratiivse spiraalkimbu tegemises, ümara pruudikimbu ning tilgakujulise matusekimbu kokkuseadmises. Et Brigitta ise peab spiraal- ja pruudikimpe oma tugevuseks, on šansid head.

Pulmatemaatikat nimetab Brigitta suisa enda eriliseks lemmikuks, sest iga pulm on ju eriline ja võimaldab luua midagi ainulaadset ning kordumatut. „Kas on plaanis näiteks rahvuslik või vintage stiilis pulm, mõlemaid teemasid saab mitut moodi lahendada, kasutades erinevaid lilli, vaase ja materjale,” kõneleb noor lilleseadja, kel endal seljataga juba kolme pulma lilledega ehtimise kogemus. Neil kordadel on tal koostöös emaga, kes samuti floristiks õpib, tulnud vastutada nii pruudikimpude, autokaunistuste kui ka lauaseadete eest.

Brigitta töökogemus pärineb kolmelt praktikalt. Tütarlaps on kätt harjutamas käinud Tallinnas poes Priit Press ja Lilled ning Paides Fatseedera lillekaupluses, ent kogemuste rohkeimaks ja enesekindlust tõstvaimaks peab ta eelmise suve välispraktikat Riia lillepoes Karkade.

„Annan võistlustööde tegemisel endast parima – võistleme ja näeme, kuidas läheb,” sõnab neiu rahulikult. Juhuse hooleks ta võistlusedu muidugi ei jäta, vaid enne võistlust on ette nähtud treeningpäevad, mil ta meeskonnakaaslasest kooliõega usinasti harjutab.

Kindel käsi ja täpne silm
Mööblitisleritel tuleb võistlusel kahe päeva jooksul praktilise tööna valmistada vastavalt joonisele mööbliese, milleks tänavu on puust seif koos kombinatsioonlukusüsteemiga, mis tuleb kohapeal ka toimima saada. Ülesannet peab Kuido tahtejõulise noorte tisleri jaoks kohaseks.

„Sedasorti töö eeldab tegijalt kindlat kätt, täpset silma ja leidlikkust – tean, et seda minus on,” kostab noorhärra enesekindlalt. Et võistluseks valmis olla, on ta joonise järgi üht-teist läbi teinud ja lihtsalt läbi mõelnud. „Ega läbitegemine ei pruugi võitu tuua, joonised muutuvad võistlusteks parajal määral ja võib juhtuda, et mida koolis kõvasti harjutasid, seda võistlusel polegi,” teab Kuido rääkida.

Võisteldes plaanib ta hoida rahulikku meelt. „Eks tööriistade kokkupanek, peitlite ja höövlite teritamine ongi tisleri argipäev ja üldised töövõtted ning vahendid on igas töös samasugused, nii et probleeme ei tohiks tekkida,” ei oska Kuido hinnata, kas võistlus saab olema kergete või keeruliste killast. Konkurentidele ta ei mõtle, vaid seisab iseenda eest.

Ükski uks ei jää suletuks
Kooli esindama viib noormeest huvi ja tahtmine saada uusi kogemusi, aga ka hinnata enese taset ja näha teiste oma. Võistlustel nagu Noor Meister ja EuroSkills peaks tema arvates osalema just kogemuse pärast – nii saab avardada oma silmaringi ja teha midagi omapärast. „Sellised võistlused annavad juurde enesekindlust ja tahet areneda. Olles sedasorti kadalipud läbinud, ei jää ükski uks suletuks,” on Kuido veendunud.

See, kuidas Kuidol ja Brigittal Noorel Meistril läheb ja kas floristika või mööblitisleri eriala tiitel tuleb sel aastal just Lõuna-Eestisse, selgub juba 6.-7. märtsil Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses, kus üle 300 noore meistri võistlevad 25 erialal. Mööblitisleri meistritiitlit püüavad seitse noort kutseõppurit ning floristikas võtavad mõõtu neli kaheliikmelist võistkonda.

 

Tööandjate kommentaarid

Taivo Piller, Shishi AS
Kuna floristide koolitus ei ole Eestis pika ajalooga, siis nõudlust heade floristide järele on. Kutsehariduskoolis on suur praktika osakaal, tööharjumus on koolis välja kujunenud ja sellisel noorel on lihtne töötava kollektiiviga ühineda. Shishis saavad tööd andekad, töökad ja suhtlemist armastavad inimesed. Keskendume ruumide kaunistamisele ning meie firmas on võimalik areneda just ruumikujunduse ja -kaunistuse valdkonnas, näiteks näidissaalide ja messibokside kujundamisel. Algajad floristid saavad meie juures kätte 1000 euro ringis ja kogenumad rohkem.

Jüri Minjajev, Eesti Mööblitootjate Liidu kutseandmise projektijuht
Mööblitisleritel praktiliselt tööpuudust pole. Eestit katab umbes 60 protsendi ulatuses mets, siin on ajast-aega kasutatud puitu igasuguse toodangu valmistamiseks ja seda tehakse ka edaspidi. Ettevõtted on huvitatud noortest, kes on lõpetanud kutsekooli ja omavad kutsetunnistust, sest nad tunnevad ja teavad mööblitootmise tehnoloogiat ning seadmeid. Neile pole vaja õpetada algtõdesid. Kuigi ettevõtted on teadmiste ja tehnika poolest kutsekoolidest sammu võrra ees, on uute teadmiste ja oskuste omandamine lihtsam. Eestis teenivad 4. ja 5. taseme kutsetunnistust omavad tislerid tublisti üle vabariigi keskmise.

 

Autor: EGLE MERBACH
Viimati muudetud: 05/03/2015 10:17:17