Ants Taul ja kummaline jääauk Torupillitalu tehisjärvel. Foto: Tiiu Taul

Valgamaal Põdrala vallas Riidaja külas asuva Taulide torupillitalu peremees, tuntud pillimeister Ants Taul vaatas vabariigi aastapäeval aknast välja ja sai rõõmsa kinnituse nähtusele, mis kuue aasta eest veel pani teda ja abikaasa Tiiut üllatusest kulmu kergitama.

„Vabariigi aastapäeva hommikul abikaasaga kohvilauas istudes ja aknast oma järve vaadates märkasime, et öö jooksul on jäässe tekkinud müstiline auk, läbimõõduga kaks meetrit. Tõtt-öelda oleme nende kummaliste aukudega juba harjunud, sest need on sinna tekkinud pea igal talvel alates 2009. aastast,” kirjutas Ants Taul Delfi Rahva Häälele.

Taul ütles LõunaLehele, et tänu jääringidele on neil perenaisega huvitav elu. Alati oodatakse nende teket, aga eelmisel aastal neid ei tulnudki. Mõned kurjad keeled ütlevad, et kandidaadina tahtis mees valimiste eel trikitada. „See ei ole trikk, see oli kingitus Eesti rahvale!” hõiskas Taul, viidates sellele, et sedakorda ilmusid ringjad ja ideaalselt ümmargused jääaugud just vabariigi aastapäevaks.

Nii juhtus Taulide turismitalu tehisjärvel, et kohalikele sai kõneainet ja pakkumislõbu tänini. Kes süüdistab torupillimuusika maagilist mõju, kes kalu. Peremehele andis aga Soome teadlane idee jääd lagundavatest bakteritest. Aastate jooksul on mõistatuslikud ringid andnud teooria- ja mõõtmisainet nii teadlastele kui ka niisama teadjameestele. „On naiivne mõelda, et me kõigest kõike teame, kui on selliseid anomaaliaid,” leiab Taul irvhammaste oletamiste peale.

Kuigi aukudega on üritatud siduda ka ufosid, ei oska taluperemees selles osas seisukohta võtta. „Kui ütled, et usud sellist varianti, mõeldakse, et oled ära pööranud. Ufoga nii-öelda on tegu selles tähenduses, et seda põhjustajat pole me veel tuvastada suutnud,” on Taul ettevaatlik järeldusi tegema.

Alguses võttis pererahvas ühendust ka Hiiumaal elava ufouurija Ivo Tarmistoga, kes ongi oma paranormaalsete nähtustega tegeleval veebilehel nüüdseks pühendanud parajalt palju ruumi Torupillitalu veekogule.

Jääaukude mõõtmised on erinevatel aastatel ja erinevatel kuudel andnud tulemusi mõnekümnest sentimeetrist 2,5 meetrini ja seda läbi kuni 40-sentimeetrise jää. Ajapikku sulavad augud suuremaks.

Teadlaste huviobjekt
2009. aasta naistepäeva paiku vaatas Torupillitalu perenaine Tiiu Taul, et koduõuel asuval järvejääl on imelikud laigud, mis lähemal vaatlusel osutusid mõistatuslikeks aukudeks. Inimeste jalajälgi seal ei olnud ja koerad polnud ka kellegi võõra liikumise peale haukunud, vahendas Sakala.

Leiti üheksa eri suurusega avaust, mis ei meenutanud kalameeste puuritud auke. Need olid jäässe justkui sulatatud ning läksid altpoolt koonusjalt kitsamaks. Perenaise tähelepanekut mööda ei läinud kõik lehtrid sugugi otse alla, vaid osa kulges väikese nurga all. Talle tundus, et augud on tekkinud ülevalt allapoole.

Meteoriitikakomisjoni tollasel esialgsel hinnangul tekkisid Riidajas asuva talu rõngasjärve jäässe lehtrikujulised augud meteoriiditükkide või inimtekkega kosmilise prahi kukkumise tagajärjel.

Seejärel asus asja uurima Tartu ülikooli geoloogiaosakonna juhataja Kalle Kirsimäe. Koos kolleegidega uuris ta kahe katse ja erinevate meetoditega jäätükki. Tulemused näitasid, et kosmilise prahi või millegi meteoriitsega tegu pole.

Suurem osa aukude ääri ümbritsevast ainest oli Kirsimäe sõnul tavaline liiv ja muda, ent jäässe sulanud hallikad terad olid raskesti lahustuvad jäägid kaltsiumkloriidi soolast, mida tavaliselt kasutatakse jää sulatamiseks. Kirsimäe lükkas allikalise päritolu ümber, sest selliseid sulfaatsooli allikaveest ei tule, vahendas Sakala.

Geoloog pakkus ka ilutulestikurakettidest erituvaid baariumisooli, ent pererahva teada ei olnud ilutulestikku järve jääle sattunud ega pole ka keegi sinna soola raputanud, olid Taulid täiesti kindlad.

Tartu ülikooli geograafiaosakonna õppejõud hüdroloog Arvo Järvet kinnitas samuti, et allikad ei jõua sulatada mitukümmend sentimeetrit paksu jää sisse auke ja eriti veel lehtri kujuliselt. Taul ütles tollal, et väiksemaid allikate tekitatud auke on seal küll olnud, kuid need on teistsugused olnud.

Peremees kinnitas, et kuumaveeallikaid selles järves pole. Kaladest elavat seal vaid karpkalad, kes on talvel mudas. Aukude iseenesest tekkimist ei uskunud Taulid juba siis. „Midagi peab sinna järve ikka kukkunud olema,” nentis Ants Taul juba 2009. aastal.
 

 

Autor: AKSEL LÕBU
Viimati muudetud: 05/03/2015 10:41:36