Riigikogu valimiste tulemuste põhjal saab valimisringkond 11 ehk Võru-, Põlva- ja Valgamaa parlamendis kümme saadikut ettenähtud üheksa asemel – kagueestlaste õnneks otsustas IRLi ridades valituks osutunud endine teletäht Maire Aunaste pettumuse kiuste siiski oma kohast mitte loobuda. Suurimaks üllatajaks aga osutus Eesti Kristlik Rahvaerakond, kes saadab Kagu-Eestist riigikokku kaks saadikut ehk sama palju kui suurparteid. Mis saab olema Kagu-Eesti tulevaste parlamendisaadikute südameasjaks järgneval neljal aastal?

KE: Tamm ja Lenk
Kagu-Eestis Keskerakonna ridades riigikokku kandideerinuist osutusid valituks mõlemad seni siinset kanti Toompeal esindanud ninasarvikuparteilased. Nii Tarmo Tamm (1721 häält) kui Heimar Lenk (3398) pälvisid ringkonnamandaadi.

„Raske küsimus, seda peab valija käest küsima,” vastas Tarmo Tamm LõunaLehe küsimusele, millega ta enda hinnangul neil valimistel valijate usalduse pälvis. „Aga ju üle 20 aasta linna ja valla juhtimist ja riigikogu tööd on selle usalduse garanteerinud.”

Mis on teie suurim südameasi järgmise nelja aasta töös?

„Loomulikult Kagu-Eesti ja maaelu. Ja muidugi põllumees, kes on jäetud väga vaeslapse ossa,” märkis Tamm.

Seda, kuidas kogenud rahvamees Heimar Lenk neljandat korda tuhanded end riigikokku hääletama pani, ei hakanud LõunaLeht temalt küsimagi. Küll aga uurisime, millised on tema südameasjad järgneval neljal aastal ehk mille eest kavatseb ta edaspidi võidelda.

„Kahjuks tuleb öelda, et kõik need samad asjad, kõik valupunktid ja paised jäid alles,” viitas Lenk sellele, et Keskerakond ei saanud opositsioonierakonnana oma plaane ellu viia. „Lõuna-Eestis on need märksõnad ikka samad: töökohad, väljaränne, madal palk ja vilets pension.”

Riigikogusse valitu nentis, et tema hinnangul pidi ta valimiste eel Lõuna-Eestis liikudes tõdema, et pilt on siinkandis hullem kui kunagi varem. Ka avaldas ta arvamust, et värske tuul jäi poliitikasse valimistega tulemata ning kui väikeparteid uude koalitsiooni ära „moositakse”, jäävad ka nende põhimõtted tagaplaanile. Poliitilise stagnatsiooni peamiseks põhjuseks peab Lenk elektroonilisi valimisi, mis tema hinnangul ei kõlba kuhugi.

SDE: Padar ja Kõva
Kagueestlastest sotsiaaldemokraate valiti riigikokku kaks. 3992 häälega osutus siinses valimisringkonnas valimiste võitjaks praegune põllumajandusminister Ivari Padar. Tõenäoliselt andis häälte kogumisele omajagu hoogu ka kahe viimase LõunaLehe kaanepoisiks olemine. 2081 häälega sai ringkonnamandaadi Kalvi Kõva. Senised sotsidest parlamendisaadikud Inara Luigas (1192 häält) ja Rein Randver (1003) sedakorda valituks ei osutunud. Küll aga on võimalik, et SDE ringkonna nimekirja esimene asendusliige Luigas pääseb siiski riigikokku, kui SDE saab üheks valitsuskoalitsiooni partneriks ja Padar ministriks.

„Kindlasti üksjagu töö, mis varem tehtud,” hindas Kalvi Kõva valijate usalduse pälvimise põhjuseid. „Ja Võrumaa inimesed on saanud aru, et valida tuleb kohalikke inimesi, mitte siia õnne püüdma tulnud kaasmaalasi. Meie oleme siin kohapeal olnud, aidanud ka väiksemates muredes ja inimesi kuulanud.”

„Kui suurt poliitilist pilti vaadata, siis meie tulevik, lapsed, haridus, huviringid ... Aga kui vaadata väiksemaid asju, siis võimalikult suurte tükkide hammustamine riigipirukast ja toomine Võrumaale,” iseloomustas Kõva oma suurimaid südameasju järgneval neljal aastal. Ta sõnas, et on märkmikku kirja pannud palju Võrumaa jaoks olulisi asju ja tegemisi ning tahab kindlasti olla ka edaspidi maakonna lobimees Tallinnas ja Toompeal.

„Eks ma olen samas häältekategoorias olnud aastaid,” hindas Ivari Padar üleeile LõunaLehele oma häältesaaki. „Asja nimi on stabiilsus. Väga sügavalt austan seda, et inimesed on aastaid mind järepidevalt valimistel toetanud. Tulin muuseas praegu just Arnold Rüütli juurest, kellega arutasime, et inimese pikaajaline usaldus - et see on ka väga tugev kohustus. Aga kindlasti aitas meie heale tulemusele kaasa ka meie endi nimekiri, mis oli puhtalt kagueestlastest kokku pandud.”

„Oluline on tuua maapiirkondadesse töökohti tagasi ja palka ka jne,” ütles Padar lähema nelja aasta olulisemate tegemiste kohta. „Kes teab, milline tuleb uus valitsus, aga plaane on siin erinevaid. Nad on ka osaliselt startinud – näiteks väikepõllumajandustootjate toetusmeede, kuhu laekus üle 900 avalduse. Minu soov on igal juhul et maal igast korstnast tuleks suitsu ja köögiakendest paistaks tuli. Väärika maaelu nimel tuleb teha parimat.”

Sealjuures ei olegi olukord näiteks välismaal töölkäimise osas lootusetu. Padar ütles, et kuulis just oma Võrumaa tuttavatelt ühe Soomes töötanud siinsete meeste brigaadi kodumaale naasmise kohta.

„Eks see olegi tasakaalu koht. Soomest saadav palk ja kodused olud – siinsed hüved kaalusid juba üles selle Soomes käimise,” märkis ta. „Võtmekohaks ongi majanduse edenemine, palkade kasv, mis käib sellega kaasas, et inimesed tahaksid ikka kodus olla.”

Kas uues valitsuses sihid ka ministrikohta?

„Mind oleks kõige parem rakendada põllumajandusministrina, aga võib tulla ka maaeluministeerium. Maksumaksjal on mind kõige mõistlikum üleval pidada just selles ametis, seal toon kõige rohkem tulu,” kinnitas Ivari Padar.

IRL: Sibul ja Aunaste
Isamaa ja Res Publica Liidu liikmeist esindas eelmises riigikogu koosseisus kagueestlasi omaaegne Põlva maavanem Priit Sibul. Sibul saavutas neil valimistel 1491 häält ja pälvis ringkonnamandaadi.

„Arvan, et suur töö ja otse suhtlemine inimestega,” hindas Sibul oma valimisedu põhjuseid. „Pole küll täpselt lugenud, aga kontakte koos abilistega tuli enam kui tuhande inimesega, neist sadadega suhtlesin ise. Teine oli see, et minu jaoks oli valimiste põhisõnum perekonna toetamine, ja ma usun, et valijad seda ka märkasid.”

„Südameasi on minu jaoks seesama teema, mille valimistel välja käisin, see polnud mõeldud peibutuseks, vaid ongi mulle oluline,” kommenteeris Priit Sibul järgneva nelja tööaasta endale olulisimat teemat. „Perekond on ühiskonna alusvundament ja et inimestel oleks arusaam, et kolm last perekonnas võiks saada normaalsuseks, selle nimel kavatsen töötada.”

IRLi esinumber Võru-, Valga- ja Põlvamaal oli pikaajaline telestaar Maire Aunaste. Kogutud 679 häält tõid talle tänu kõrgele kohale nimekirjas kompensatsioonimandaadi, kuid selline häälte saak (mis jäi ligi kaks korda väiksemaks kui nimekirja viimasel, Igor Tarol) oli ilmselge pettumus nii erakonnale kui ka Aunastele endale. Valimistulemuste selgumise ööl teatas ta sotsiaalvõrgustikus pettunult, et kavatseb oma koha ära anda. See tähendanuks, et Kagu-Eesti oleks kaotanud ühe enda esindaja, kuna Aunaste loobumise korral läinuks tema mandaat üldnimekirja kohaselt näiteks Siim Valmar Kiislerile (kandideeris Mustamäel ja Nõmmel) või Kaia Ivale (Järva- ja Viljandimaa).

Esmaspäeva lõunaks oli Aunaste juba ümber mõelnud.

„Olen järele mõelnud, kurjad kirjad vastu võtnud, oma hinges inventuuri teinud ning aru saanud, et tagasiteed ei ole!” teatas Kagu-Eestist parlamenti valitu. „Teen seda, mida ma tegema pean, ehk siis töötama riigikogu 13. koosseisus. Vabandan nende ees, kes lootsid, et ma sisse ei pääse või sisse ei lähe. Ilusat kevade ootamist kõigile!”

„Alustan elu mitte just puhtalt lehelt, aga uuelt kindlasti,” lisas ta hiljem. „Ütlen siinkohal selge häälega, et kõigi emotsioonide kiuste teen seda, mida ma tegema pean. Ehk siis seda tööd, mida inimesed minult ootavad. Ja ma ei pea silmas televisiooni. Tänan oma sõpru ja toetajaid – tänu teile sain oma enesehaletsusest kiiresti üle! Või nagu ütles mulle äsja Boris Lehtlaan telefonis: Maire, kui sa praegu oma kohast loobud, siis ma ei ütle sulle enam kunagi tere! Ta mõtles seda tõsiselt. Nii et, kallid kaasmaalased – te peate mind veel kuulma ja nägema! Aitäh kõigile, kes minuga kurjustasid: te aitasite mul maa peale tagasi tulla!”

RE: Pevkur ja Kersna
Reformierakondlaste Kagu-Eesti esinumber, siinse kandiga küll vähe seotud praegune siseminister Hanno Pevkur kogus valimistel 3816 häält ja pälvis ringkonnamandaadi. Kui Pevkur on minister ka järgmises valitsuses, saab tema pingi riigikogus endale Meelis Mälberg (1040 häält).

Hanno Pevkur iseloomustas rahva usalduse saamist kogu meeskonna võiduna. „Meil oli väga tugev nimekiri ja kõik nimekirjas olnud andsid väga olulise panuse selleks, et Reformierakond ka Kagu-Eestis valimised võidaks,” leidis ta. „See oli tegelikult ikka kogu meeskonna võit. Ma tahaksin väga tänada esiteks kõiki inimesi, kes pidasid õigeks mind ja Reformierakonna teisi kandidaate toetada.”

Hanno Pevkur märkis, et Kagu-Eesti elanikele on kindlasti olulised need teemad, millega tema ja erakond on tegelenud: julgeolek ja kitsamalt vaadatuna ka Kagu-Eesti areng.

„Kagu-Eesti tegevuskavas toodud asjade ellurakendamine on kindlasti see, mis mu südameasjaks neil valimistel oli ja järgneva nelja aasta jooksul ka kindlasti on,” täpsustas Pevkur. Ta soovib jätkata ettevõetud asjade teokstegemisega ehk piiri korrastamise ja Kagu-Eesti tegevuskava elluviimisega.

„Hetkel on keeruline ennustada, milline võimalus mul Eesti rahva teenimiseks järgnevatel aastatel on. Kui mul õnnestub vabariigi valitsuse liikmena jätkata, siis esimene eelistus oleks jätkata seda tööd, mida ma praegu teen. Ma tunnen, et ka Kagu-Eesti seisukohast on see koht just see, kus ma saan piirkonna arengule kaasa aidata. Eks aeg näitab,” ütles praegune siseminister vastuseks küsimusele võimaliku uude valitsusse mineku kohta.

Lisaks Pevkurile pälvis valimistel ringkonnamandaadiga kagueestlaste esindaja koha ka poliitika uustulnuk, peaministri büroo juht, kuulsa Antsla päritolu tele- ja kirjamehe Vahuri abikaasa Liina Kersna.

„Paar päeva tagasi istus Andrus Ansip minu kabinetis,” kirjutas Liina Kersna sotsiaalvõrgustikus pühapäeva õhtul. „Kurtsin talle, et enne valimisi on kuidagi tühi tunne. Andrus ütles, et tal on olnud alati enne valimisi tühi tunne, aga alati on ta valimised võitnud. Mina, kes ma kandideerin esimest korda, olen südamest tänulik igale inimesele, kes otsustas usaldada just mind, olgu neid siis 50, 500 või lausa 1500.”

Pärast valimistulemuste selgumist oli Kersna toon märksa rõõmsameelsem.

„Ma olen tänulik. Südamest tänulik teie usalduse eest – kokku andis mulle oma hääle 2386 inimest. See võtab jalust nõrgaks ja silmast vee välja. Nüüd on minu kord see suuresti avansina saadud usaldus ka päriselt välja teenida,” teatas Liina Kersna. „Luban, et aitan kaasa laste vaesuse vähendamisele, eriti paljulastelistes ja üksikvanemaga peredes; seisan erakoolide eest, kes pakuvad meie haridusmaastikul aina olulisemaks muutuvat alternatiivi; toetan asjaajamise ja tootmistingimuste lihtsustamist väikeettevõtjatele ning pean oluliseks inimõiguste kaitset ja võrdset kohtlemist. Luban, et ma olen teie jaoks olemas.”

EKRE: Sild ja Kaskpeit
Nagu ülalpool juba öeldud, osutus Kagu-Eestis tänavuste riigikogu valimiste suurimaks üllatajaks kristlik rahvaerakond ehk EKRE. Võru-, Valga- ja Põlvamaalt saadetakse Toompeale kaks saadikut ehk sama palju kui nii RE-l, SDE-l, KE-l ja IRL-il. Kunagine Rahvaliidu üks juhtfiguure Arno Sild kogus 523 häält ning kompensatsioonimandaadi. Erukolonel Uno Kaskpeit aga võttis 1807 häälega lausa ringkonnamandaadi.

Uno Kaskpeit ütles kindlalt, et tema hääled tulid siinse kandi piirivalvuritelt ja nende peredelt ja üldse piiriäärsetelt elanikelt, ning lisas, et ka piirilinna valijad, kes teda valgalasena teavad, on olnud tema poolt.

Oma ühe prioriteedina tõi ta ootuspäraselt välja piiritemaatika: „Minu südameasjaks on muidugi piirivalve küsimus: taastada piirivalve iseseisva organisatsioonina ning taastada piirivalve riigikaitseline võimekus ja ülesanne. Keskendun kindlasti kogu riigikaitsele. Olin piirivalves teenistuses siis, kui see oli riigikaitseline, ja oman ka tänu sellele sõjaväelist haridust, nii et see saab olema kõige südamelähedasem. Ülejäänus toetan oma erakonna ettevõtmisi.”

Teine võidukas Kagu-Eesti ekrelane Arno Sild leidis, et valijate usalduse sai ta oma erakonna Kagu-Eesti ringkonna aseesimehena ja oma eelmistel tööpostidel, püüdes alati maarahva muresid ja probleeme lahendada.

„Ikka on minu südameasjaks see, et meil Eestimaal regioonides elu oleks samaväärne võrreldes suurte linnadega,” tõi Sild esile maaelu probleeme. „Ära tuleks korraldada see talumajanduse lugu. Taluseadust meil ikka õiget ei ole ja selles osas on ikka segadused. Väiketootmisele tuleks suuremat rõhku panna, et sellega regionaalselt tegelikku regionaalpoliitikat hakata tegema.”

 

Kagu-Eesti suurimad häälemagnetid
1. Ivari Padar, SDE, 3992
2. Hanno Pevkur, RE, 3816
3. Heimar Lenk, KE, 3378
4. Liina Kersna, RE, 2386
5. Kalvi Kõva, SDE, 2082
6. Uno Kaskpeit, EKRE, 1807
7. Tarmo Tamm, KE, 1719
8. Priit Sibul, IRL, 1491
9. Kaul Nurm, VE, 1311
10. Igor Taro, IRL, 1202
11. Inara Luigas, SDE, 1193
12. Anneli Ott, KE, 1119
13. Meelis Mälberg, RE, 1042
14. Rein Randver, SDE, 1003
15. Merle Jääger, VE, 986
16. Sirje Tobreluts, SDE, 848
17. Alar Nääme, KE, 799
18. Margus Lepik, RE, 782
19. Maire Aunaste, IRL, 676
20. Aivar Rosenberg, RE, 647
21. Ants Taul, EKRE, 618
22. Ulla Preeden, IRL, 539
23. Arno Sild, EKRE, 523
24. Agu Kabrits, RE, 519
25. Toomas Paur, KE, 509
26. Ülo Tulik, IRL, 490
27. Andrus Seeme, RE, 472
28. Tarmo Tamm, SDE, 452
29. Peeter Sibul, RE, 408
30. Jüri Kaver, RE, 394

Senised ringkonna nr 11 saadikud, kes ei osutunud valituks
RE: Innar Mäesalu (kandideeris Läänemaal), Meelis Mälberg, Aivar Rosenberg.
SDE: Rein Randver, Inara Luigas.

Kuidas läks üksikkandidaatidel?
11 üksikkandidaadist sai üleriigiliselt suuruselt teise häältesaagi Võru-, Valga- ja Põlvamaal kandideerinud Marek Ranne, kes pälvis 114 valija toetuse. Valituks osutumiseks oli tal tarvis vähemalt 4948 häält. Teine Kagu-Eesti üksikkandidaat Tarmo Porroson kogus 59 häält.

Kes võitsid valimised Kagu-Eestis?
Nii nagu mujalgi Eestis, värvis Reformierakond ka Kagu-Eesti valimiste kaardil kollaseks. RE kogus Võru-, Põlva- ja Valgamaal 24,8% häältest (11 034 häält). Ent üsna napilt jäid alla sotsiaaldemokraadid, kes said 219 häält vähem (10 816) ja 24,3% valijate toetuse. Isikutest sai sotsiaaldemokraat Ivari Padar ringkonnas enim hääli (3992) ja edestas Hanno Pevkurit (RE, 3816) 176 häälega.

Allikad: vabariigi valimiskomisjon, LL

 

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG, AKSEL LÕBU, URMAS PAIDRE
Viimati muudetud: 05/03/2015 12:51:54