Tartu LV haridusosakonna juhataja Riho Raave, Wulff-Õie lapselaps Mari-Ann Karupää, raamatu autor ja tseremoonia initsiaator Raik-Hiio Mikelsaar, abilinnapea Tiia Teppan ja linna haridusosakonna peaspetsialist Toomas Liivamägi. Foto: Malle Elvet

Juba 1883. aastal avaldas Jannseni asutatud Postimees oma lehel „Muusika” sõnumi Tartu II õpetajate seminaris õppivate noormeeste, Otepää kandist pärit Gustav Wulffi (varjunimi Õis) ja tema pinginaabri, Pärnumaalt Tahkurannast pärit Karel Rammi loodud rahvuslik-aatelisest laulust „Ööpikule“, mis hiljem sai tuntuks populaarse lauluna „Õrn ööbik, kuhu tõttad sa?“. 150 aastat on möödunud eesti rahvale sügavalt hinge läinud laulu loojate sünnist.

TÜ emeriitprofessor, Võrumaa Urvaste juurtega Raik-Hiio Mikelsaar on palju suvesid veetnud Nüpli järve kaldal asuva Lõhmuse talu naabruses oma emapoolsete sugulaste talus. Lõhmuse talus, oma abikaasa kodus, aga möödus luuletaja ja kirjamehe Gustav Wulffi (01.01.1865–09.01.1946) viimane eluperiood.
Meditsiiniprofessori suur kultuurihuvi innustas teda väärtustama populaarse laulu loojate mälestust raamatusse. Mikelsaar kogus materjali, ka rohkesti vanu fotosid, oma raamatu „Õrn ööbik, kuhu tõttad sa?“ kirjutamiseks rohkem kui aasta nii arhiividest, Nüpli talus asuvast Wulffi muuseumist ja Wulffi poja Leo tütrelt Mari-Ann Karupäält, kes peale pikki pagulasaastaid Rootsis kolis 1991. aastal oma vanavanemate majja Nüpli järve äärde.
„Asusin raamatut koostama sooviga jäädvustada nooremale põlvkonnale ärkamisaja loomeinimeste Gustav Wulffi ja Karel Rammi tegevust ja loomingut ning tõsta nende töö väärikamale kohale. Legendaarne „Ööpikule” laul sai juba 131-aastaseks ja püsib kindlalt, küll muudetud sõnadega, meie koorilaulu repertuaaris,” sõnas ise aastakümneid meeskooris laulnud Mikelsaar.
Ta on oma põhjalikult koostatud raamatusse lisanud Wulffi varem avaldatud luulele ja ajakirjanduslikule kaastööle ka tema luuletusi, mida varem kusagil trükitud pole.
248-leheküljelise „Õrn ööbik, kuhu tõttad sa?“ esmaesitlus oli mullu 11. oktoobril Wulffi sünnikodu Juusa lähedal Saverna raamatukogus.

Mälestustahvel Tartus seminarihoonele
Tartu südalinna lähises majas tegutses tsaariajal (1878–1918) Tartu II õpetajate seminar. Hariduspüüd tõi seminari, kus anti vene keeles tasuta haridust, Vastse-Otepääl Sirvastes Juusa talus põllupidaja pojana sündinud luuleandega Gustav Wulffi, kes oli koolieelikuna lugemist õppinud Otepää pastori Jakob Hurda juures, samuti talle pinginaabriks saanud Pärnumaa nooruki, muusikaandega Karel Rammi (02.06.1864–16.11.1919).
Eesti keelt õpetas seminaris keeleteadlane Mihkel Veske, kelle sulest ilmusid isamaalised luuletused, mitmed neist on saanud väga tuntud lauludeks, nagu „Kas tunned maad …“.
Wulffi ja Rammi isamaa-aateline laul „Ööpikule” sündis ärkamise ajal, mil pead tõstis rahvuslik iseteadvus ja rahvuslik liikumine. See kõik inspireeris ka kolmanda kursuse õpilasi Wulffi ja Rammi. Kui Karel oli sõbrale Gustavile ette mänginud oma loodud viisi, sai viimane sellest ilusast südamlikust muusikast ja kooli juures kasvanud pärnapuust inspiratsiooni romantiliste vabadusigatsuslike laulusõnade kirjutamisel.
Ajalehes ilmunud luuletusel-laulul „Ööpikule“ olid oma järelkajad. Õpetajateks õppinud noored mehed ei saanud valitseva meelsuse ja oma isamaalise püüdluse tõttu koolides tööd. Peale lühemat aega Puhjas õpetajaks olemist sai luuletajast ja kirjamehest, ühiskondlikult aktiivsest Gustav Wulffist 1894. aastast koguni 43 aastaks Otepää vallasekretär.
Mikelsaare initsiatiivil valmis ka mälestustahvel hoonele, kus Wulff ja Ramm aastail 1880–1884 õppisid koolmeistriteks. Hiljuti kulmineerus ööbikulaulu autorite mälestuse väärtustamine tippsündmusega – Tartus Lai tänav 28 maja fassaadile paigaldatud tahvli piduliku avamisega ja laulumängu etendusega Heino Elleri muusikakooli Eduard Tubina saalis.
Mälestustahvli avamise järel jäädvustati kunagise seminarihoone õuepoolsel trepil ühispildile sündmusel viibinud, kelle seas oli rohkesti Otepää esindajaid.
Tubina saalis astusid publiku ette Sindi Karel Rammi muusikakooli muusikud ja sõnameistrid, kes juhendaja Eneli Arusaare käe all said lavaküpseks Raik-Hiio Mikelsaare stsenaariumi järgi laulumängu „Õrn ööbik, kuhu tõttad sa?“.
Kirjandusteadlane ja õppejõud Rein Veidemann käsitles oma kõnes Wulffi loomingut tolle ajastu luule ja kirjanduse kontekstis.
Laval kõlas ka Biomeedikumi segakoori ja TÜ loodusteaduste tudengite koori esituses neljahäälne „Õrn ööbik …“ algupäraste sõnadega.

Pink Otepää gümnaasiumi juurde

„Mäletan oma vanaisa Gustavit lapsehoidjana, kui teised kodust ära olid ja raske luumurru tõttu karkudel olnud vanaisa mind hoidma jäeti. Ta oli selline rahulik. Ei käratsenud ka siis, kui ma ta kargud eemale viskasin,” meenus Gustav Wulffi (Wulffil oli kaks poega ja üks tütar) pojatütrele Mari-Ann Karupääle üks ulakas seik varasest lapsepõlvest. Karupää tänas emeriitprofessor Mikelsaart oma vanaisa elu ja tegevuse talletamise eest.
Wulffi 150. sünniaastapäeva tähistamine jätkub tänavu juunis Otepääl. Juba 3. juunil paigaldatakse Otepää gümnaasiumi juurde pink Gustav Wulffile. Raik-Hiio Mikelsaare meeltes on ka mõte sinna luuletaja kuju panna. Kas heade annetajate toel?
Sõda pillutas Wulffide pere mööda ilma laiali. Teada on, et kirjamehe tütre Valeria (Valli) – tema peresidemed on põimunud kunstnike Kõkside omaga – elutee on viinud ta Kanadasse, kus praegu elab tema 16-aastane tütrelaps. „Oleks suurepärane, kui leiaksime ta väliseestlaste abil üles ja saaksime teda kutsuda esivanemate kodupaika külla,” ütles Mikelsaar.
 

 

Autor: MALLE ELVET
Viimati muudetud: 09/04/2015 08:47:03