Kolmekorruselises kaasaegses vanglahoones hakkavad elama Jõgeva-,Tartu-, Põlva-,Võru-, Valga- ja Viljandimaalt pärit vangid. Foto: Malle Elvet

Sadas tihedat kevadvihma, kui esmaspäeva lõuna eel algas vastvalminud Tartu avavangla hoone avamisrituaal.

Ülikoolilinna avavangla ehitamine euronormide järgi rajatud Tartu vangla külje alla, kiviviske kaugusele alles veebruari alguses avatud intensiivselt kasutatavast uuest Ihaste sillast polnud linlasi rõõmust hõiskama panev sõnum.
Eelkõige Lõuna-Eestist – Põlva, Võru, Valga, Jõgeva, Tartu ja Viljandi maakonnast – pärit 60 vangile mõeldud avavangla vajadust toonitasid kõik avatseremoonial sõna võtnud: justiitsminister Urmas Reinsalu, justiitsministeeriumi asekantsler Priit Kama, Tartu vangla direktor Raini Jõks ja Tartu abilinnapea Vladimir Šokman.
Mullu 13. juunil nurgakivi saanud avavangla avamisel avaldas äsja justiitsministriks valitud Reinsalu veendumust, et nüüdisaegsed avavanglad on oluliseks sammuks ühiskonnas turvalisuse suurendamisel ja seadustega raskelt vastuollu läinute tagasipöördumisel igapäevaellu.
„Mida arenenum on vanglasüsteem, seda turvalisemalt võib ühiskond end tunda. Kõige olulisem vanglate juures on töö ise, mida siin tehakse, ja esmajoones inimesed, kes seda tööd teevad. Vanglateenistujad annavad igapäevatöös oma osa turvalise ühiskonna loomisse,“ rääkis justiitsminister.
Riigi Kinnisvara ASi juhatuse liige Elari Udam meenutas vanglahoone ehituse algust ja ulatas Tartu vangla direktorile Raini Jõksile toeka sümbolvõtme.

Tabalukuga ühendatud metallkett

Kui avamiste puhul tavapäraselt lõigatakse läbi linte, paelu või latte, siis vangla avamise rituaalis olid atribuutideks kopsakas roostekarva taba ja jäme metallkett, mille otsad minister Reinsalu ja direktor Jõks tugevasti ühendasid. Esimesena sisenes majja, kuhu juba järgmisel päeval kolisid esimesed kinnipeetavad, üks neljast vaimulikust. Hoone õnnistati sisse nii luteri kui õigeusu kommete kohaselt.
Avarituaalil viibinutel oli erakordne võimalus kiigata vangla sisemust veel enne maja asukate, avavanglarežiimile pääsenute sissekolimist. Avavangla üksuse juht Kalle Meho viis uudistajad ja külalistest vanglaametnikud väikesele ringkäigule läbi maja. Vaadati ametnike beežides-pruunides toonides kabinette, saali, esimesel korrusel asuvat riivitatavat erikambrit ja korruseid ühendavat keerdtreppi, mis läbib kogu maja tegevust jälgiva moodsa tehnikaga ruume.
Maja paremas tiivas on kolmekohalised möbleeritud kambrid meesvangidele. Avatud fuajees on toolid-lauad ja hoone keskel moodsate seadmetega köök, kus kinnipeetavatel on soovi korral võimalus oma raha eest ostetud toiduainetest ise sööki valmistada. Samal elukorrusel on ka modernne sanitaarruum, samuti avar duširuum.
Hoone Turu tänava poolses otsas on kahekohalised kambrid naistele. Ühes toas on ka beebivoodi. Nagu meesvangidel, on ka naistel võimalik ise toitu keeta, köök on vastavalt naiste kohtade arvule väiksem.
Vanglahoone kolmandal korrusel on avar jõusaal kogu Tartu vangla personali tarbeks ja vangla oma lasketiir. Mitme rajaga 25-meetrise tiiru 80 sentimeetri paksused seinad on tehtud kuuseprussidest.
„Seni käisime püstolitest laskmist harjutamas teiste asutuste tiirudes, nüüd on päris oma tiir,“ rõõmustas Kalle Meho.
Eestis on nüüd kolm avavanglat (peale Tartu ka Maardus ja Jõhvis), mille kaudu on kinnipeetavatel võimalik sulanduda tavaellu. Avavanglad on mõeldud kinnipidamisasutustes korralikult käituvatele inimestele ja neile, kelle karistus on kergem või kel on jäänud vähe aega karistuse kandmise lõpuni kinnises karistuseasutuses. Avavanglast on võimalik käia tööl, õppimas, koolitustel või tööotsingul.
1442 ruutmeetri suuruse sisepinnaga Tartu avavangla detailplaneering algas 2008. aastal. Riigi Kinnisvara ASi tellimusel ehitatud hoone arhitekt on Ott Ojamaa. Projekteerija AS Amhold, ehitas YIT AS. Avavangla ehitus koos sisustusega läks maksma 2,6 miljonit eurot ja selle rahastas Eesti riik.

Autor: MALLE ELVET
Viimati muudetud: 16/04/2015 11:14:39