Eestimaa Talupidajate Keskliidu (ETKL) turundusnõunik Sirkka Pintmann ütles teisipäeval Võrumaa talunikele, et kõigil Eesti talutoodetel saab olema ühine kaubamärk, mida saab taotlema hakata käesoleva kuu lõpust.

ETKLi turundusnõunik Sirkka Pintmann märkis, et kohalikke kaubamärke nagu Põlvamaa rohelisem märk, võrumaalaste Uma Mekk jne, on veidi alla 30. „Need märgid toovad esile piirkonna puhtaid talutoite, kuid kogu Eestit hõlmavat talutoodete kaubamärki senini veel ei olnud. Mullu suvel viidi ETKLi eestvõttel läbi küsitlus, millest selgus, et väiketootjate toodang ei eristu suuremate tootjate omast. Küsitlusest selgus ka, et talude toodangut on vaja märgistada. Vastajad teadsid kagunurga toodetest vaid Nopri talumeierei tooteid,” rääkis Pintmann.

Küsitletud pidasid talus toodetud toitu poe omast värskemaks ja ka tervislikumaks, sest selles puuduvad nii värv- kui ka säilitusained. Vastajad pidasid oluliseks ka talutoidu ühtset märgistamist.
Pintmann märkis, et kohaliku ja samas ka väärtusliku toidu ostmisega jätame raha koha peale. „Eestis kasvanud tomatites on kolmandik enam väärtuslikke aineid kui maailmas kiirmeetodil kasvatatutes,” tõi ta näite.

Talutoidu katuskaubamärk meenutab pisikest majakest, mis sümboliseerib talu, selle sees on sõnad „EHTNE TALU TOIT”.

Pintmann sõnas, et kui talunikul on rohkem kui üks toode, piisab ühest taotlusest.

„Ehtsa talutoidu märgi omaniku tooted eristuvad turul, ta saab selle märgi panna ka oma talule või autole, tasuta talutoidu koolitustel käia,” loetles ETKLi turundusjuht märgi omanike võimalusi.

Märki saavad taotleda kõik talutootjad ja töötlejad aprilli lõpust. Kes esitab taotluse enne 1. juunit, sellele on liitumine tasuta, hiljem liitunud peavad 50 eurot maksma. Aastamaks on samuti 50 eurot. Kui tootja on litsentsilepingu allkirjastanud, saab ta oma tootele või toodetele ka märgi. Märgi kasutusõigust on praeguse plaani järgi vaja igal aastal uuendada. Kuid see aeg võib ka pikeneda, sest mitte kõik tootjad, näiteks puuviljade kasvatajaid, ei saa igal aastal märkimisväärset saaki.

Pintmann lisas, et toidu pakendil võib korraga olla nii kohalik märk kui ka ehtsa talutoidu märk. „Viimane kõnetab rohkem linnainimesi, eriti nooremaid. Kui talutootel on üks kindel üleriigiline märk, on seda ostjatel lihtne leida,” lausus ta.

Võrumaa Sõmerpalu valla Palvemaja talus peetakse sadu küülikuid. Peremees Endel Leius ütles, et tema taotleb kindlasti ehtsa talutoidu kaubamärki. „Kui küülikuliha pakendil on märk, liigutab see kindlasti ostjaid. Müüme küülikuliha, ka külmutatult ja küülikuliha konserve kodust, Põlva Tarbijate Ühistu kahes poes, Tartus, Tallinnas ja mujalgi,” ütles Leius.

Võrumaa talupidajate liidu tegevjuhi Marika Parve sõnul võiks maakonnast esialgu ligi 30 toodet ehtsa talutoote märki taotleda ja selle sooviga taluliitu pöörduda. „Nende hulgas võivad olla marjakasvatajad, kitsejuustu valmistajad, mooside ja mahlade tegijad. Kagunurga talunikul on raske müügikohta pealinna osta, aga kui me siit ühiselt oma toodetega mõnele üritusele läheme ja ühtse märgiga, on see kõigile kergem,” rääkis Parv.

Pintmann märkis, et üle Eesti on ehtsa talutoidu märgi saamiseks esitanud taotluse juba 18 talunikku. Kagunurgast on esitanud taotluse maasikakasvataja Raido Rätsep Valgamaalt, kuid huvilisi on olnud rohkem.

 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 16/04/2015 11:55:30