Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Rahvusarhiivi moodsat hoonet toetavad head soovid

Kõledatuulisel kevadpäeval tervitas president Toomas Hendrik Ilves riigiarhiivi tulevase kodu Noora nurgakivitseremooniale tulnuid. Foto: Malle Elvet

Vingetuuline madala taevaga 13. aprill läks Eesti rahvusmälu ajalukku. Piduliku nurgakivirituaaliga sai nii Eesti presidendilt Toomas Hendrik Ilveselt kui ka piiskop Joel Luhametsalt õnnistuse Tartus Nooruse tänaval ülikoolilinnaku servas kerkiv aastakümneid pikisilmi oodatud tänapäevane Eesti Riigiarhiivi päris oma kodu Noora.

Tseremoonial meenutasid arhiivihoone ajalugu ja selle ajakohastamise vajadust president Ilves, ajaloolase haridusega Tartu linnapea Urmas Klaas, riigikogu kultuurikomisjoni liige ajalooprofessor Aadu Must, haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi ja riigiarhivaar Priit Prisko. Aadu Musta seob noorest east arhiivindusega tema elukutse, Ligi jõudis varakult vene ajal üsna suletud asutusse arhiivi tänu oma ajaloolasest isale. Arhiivil polnudki seni oma spetsiaalset hoonet, selleks oli kohandatud tsaariaegne punastest tellistest ehitatud üliõpilaste ühiselamu Toomemäe nõlval.

Riigiarhivaar Priit Prisko möönis, et viimase kümne aastaga on arhiivimaterjalide kasutus kasvanud sajakordseks. Arhiivi kasutab püsivalt ligi 40 000 inimest – ajaloolased, tudengid, õppejõud, teadurid, genealoogiahuvilised … Nn suletud arhiivist on saanud kõigile ajaloohuvilistele avatud asutus. Vanemad arhiivis talletatavad dokumendid pärinevad 13. sajandist.

Nurgakivi toetavasse roostevabast terasest kapslisse, mille asetas nurgamüüri president Ilves, pandi tavakohaselt 13. kuupäeva Postimees, samuti 8,8 miljonit arhivaali talletav väike infosüsteemiga DVD ning naaberhoones, TÜ tehnoloogiainstituudis välja arendatud tehislihased, eripäraselt aga kahe nädala jooksul inimestelt kogutud head soovid järgnevatele põlvedele aastaks 2115 ehk 100 aasta pärast. Soove sai kapslisse pandud ürikule 72 aktiivselt inimeselt (ka Tartu maavalitsuselt). Kapslisse lisasid meenemünte ja märke nii president Ilves, haridusminister Ligi kui ka linnapea Klaas.

Uue arhiivihoone üks osa on kasutuse spetsiifikast tulenevalt ilma akendeta. Hoones on ka suur loengusaal ja saalid külastajate-ajaloouurijate tarbeks, samuti moodsad tööruumid kõigile töötajatele.
Noorat ehitab Yit Ehitus, see läheb maksma 7,7 miljonit eurot. Hoone valmib kevadel aasta pärast. Riigiarhiiv avab külastajaile uksed 2017. aasta alguses. Usutavasti jätkub paberil materjalide talletamine arhiivi veel 10–12 aastat peale hoone avamist. Arhiivi tulevik on aga digitaalajastu päralt.
 

 

Autor: MALLE ELVET
Viimati muudetud: 23/04/2015 09:10:33

Lisa kommentaar