Viimastel aastakümnetel on Eesti maad ja maaelu kujundanud ning muutnud poliitikud, õigemini poliitilised erakonnad. Erakonnad püsivad võimul tänu valimistel antud lubadustele. Elu on näidanud, et lubaduste täitmine unustatakse. Võtame seekord vaatluse alla maaelu ühe põlise mõiste – talu, selle jätkumise ja taandumise taasiseseisvunud Eestis.

Eesti on iidsest ajast talurahva maa, tema külad ning riik on tekkinud tänu taludele. Andis ju talude päriseksostmine 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguspoolel tulemuseks rahvusliku ärkamise ja suuna rahvusriigi tekkeks.

Eesti talud on ajaloos läbi elanud raskeid perioode. Talude ostmine nõudis tohutult tahtmist ja tööd, et saada ise peremeheks oma maal. Ajaloo keerdkäikude tõttu kannatasid Eestit tabanud okupatsioonide ajal kõige rohkem just edukamad talunikud. Talude tükeldamine, taluperede küüditamine ja kolhooside ning sovhooside loomine oli lõplik hoop vaba Eesti taludele.

Vaimustusega talusid rajama
Ometi ei kadunud ürgne soov olla peremees omal maal, kasvõi ainult talusuurusel maalapil. Vaatamata võõrvõimule suudeti Eesti NSVs juba 6. detsembril 1989 vastu võtta taluseadus ja 13. juunil 1991 omandireformi aluste seadus ning hakata talusid rajama. Järgnes juba taasiseseisvunud Eestis 17. oktoobril 1991. aastal vastuvõetud maareformi seadus. Talude taastekkeks olid seadused olemas, kuigi esialgu vasturääkivustega. Maareformi seadust muudeti järgneva aastakümne jooksul üle paarikümne korra. See ei vähendanud aga vaimustust talude taastekkeks ja uute talude teket.

Eelmine aasta, 2014 loeti ÜRO poolt peretalude aastaks. Eesti Talupidajate Keskliit korraldas 28. novembril maaülikoolis konverentsi „Peretalude tulevikuväljavaated“. Konverents tekitas mõningat huvi talu mõiste, nimetuse ja tulevikus säilimise kohta. LõunaLeht avaldas 4. detsembril konverentsi ajendil tänuväärse artikli „Peretalud kannavad edasi põllumajandusteadmisi ja kultuuripärandit“.

Et konverentsidel ja ajakirjanduses pole talu nimetus ja mõiste Eestis veel kadunud, siis vaatlemegi, milline on poliitikute lubadustes olnud soov talu nimetuse säilimiseks. Minnes ajas tagasi, jõuame 9. veebruarini 2007, kui toimus riigikogu XI koosseisu valimiseelne teabepäev maaülikoolis.

Mida arvasid parteid?
Et põllumajandusettevõtete transformatsiooniga kipub kaduma talu mõiste, esitati kõigile erakondadele konkreetne küsimus: „Kas teie erakond loeb otstarbekaks talude õigusliku taastamise, kui jah, siis miks ja kuidas?”

Et vastused on enamasti paljusõnalised, nagu poliitikutel ikka, siis toome teabepäeva järgselt agraarökonomistide assotsiatsiooni väljaandes nr 17 toodud vastustest ainult lühikokkuvõtted. Oma lubadusi võis täita Reformierakond, kes on olnud võimul kaks perioodi järjest, samuti Isamaa ja Res Publica Liit, kellel oli piisavalt aega lubaduste täitmiseks. Sotsiaaldemokraatide koalitsioonis oleku aeg oli liiga lühike, et neilt tohiks midagi nõuda. Sõnaõigust talu nimetuse säilimiseks ei olnud opositsioonierakondadel praktiliselt üldse. Nende arvamusi saame ikkagi lugeda ja hinnata.

Eestimaa Rahvaliit. Talu mõiste on seotud ennekõike tugevate emotsioonidega ja seda võib mõista. … Kui ühiskonnas tekib tõesti arvamus, et talu mõiste määratlemisest midagi muutub, siis on Rahvaliit nõus seda toetama ...

Erakond Eestimaa Rohelised. Kaaludes poolt- ja vastuargumente, ei ole EER oma programmis praeguse seisuga talu mõiste taastamist prioriteetse abinõuna ette näinud, sest valdav enamus talunike ees seisvaid probleeme sellega ei laheneks.

Eesti Vasakpartei. Taluseaduse taastamine-uuendamine on kindlasti hädavajalik. Kui talupidajad tehti FIEdeks, tulenes see ametnike arusaamast, et maaelu ja -töö ei erine põhimõtteliselt naelavabriku tegevusest ...

Sotsiaaldemokraatlik Erakond. See talude õiguslik taastamine on habemega lugu. Aastaid on sellega tegeldud ja erinevad poliitikud on enne valimisi selle teemaga kirenud ... Igal juhul, kui on häid ideid, kuidas talukultuurile kaasa aidata, kas või mõistete defineerimise abil, siis on see teretulnud.

Isamaa ja Res Publica Liit. Talude õigusliku staatuse taastamisele – jah. Oleme ainus tõsiselt võetav erakond, kes soovib anda talule juriidilise isiku staatuse. Piiritleme talu varalist vastutust, lihtsustame pärimisõigust (tahame seadusega tagada, et talu oleks pärandatav vaid tervikvarana) ning võrdsustame talus palgatulude ja omanikutulude maksustamise korra teiste äriühinguvormidega. See on vajalik talude konkurentsivõime parandamiseks ja nende jätkusuutliku arengu tagamiseks ... Tahame talust teha äriühingu vormi, mis Eesti majandus-. ja õigusruumi sobituks selliselt, et tagaks talude jätkusuutlikkuse ...

Arvestades, et järgmise seitsme aasta jooksul toimub enamuses Eesti taludes põlvkonnavahetus, oleks otstarbekas ära lahendada eelnevalt kõik need probleemid, mida omanikuvahetus taludele kaasa toob. Meie, erinevalt teistest erakondadest, kavatseme seda teha süsteemselt. See on meie prioriteetseks ülesandeks.

Eesti Keskerakond. Peame vajalikuks talu mõiste taastamist. Talu on maal eksisteeriv tootmine, millel on tugevad ajaloolised, kultuurilised ja sotsiaalsed seosed. Talus elamise mudel lõi hea koostöö pere erinevate põlvkondade vahel. Kehtestame äriseadustikus talu kui ettevõtte. Loome talupidajatele sotsiaalse garantii seadusliku aluse, milles kehtestame loomakasvatuses töötavatele taludele asendustaluniku võimaluse, loome tingimused noortele talupidajatele ja vanadele võimaldame varajase pensioni.

Reformierakond. Talud ettevõtlusvormina ei ole kuhugi kadunud. Taluniku mõiste on sees ka maaelu arengukavas 2007-2013 ... Eesti maaelu jätkusuutlikkuse ja traditsioonidel põhinevuse seisukohast oleks otstarbekas talud kui traditsiooniline elatusvorm maal taas au sisse tuua, aga seda ei saa jõuga teha ... Kui selleks on reaalne vajadus ja maainimeste siiras soov, siis Reformierakond ei näe takistusi, miks sellekohast seadusandlust ei võiks parandada.

Erakondadest ei ole ükski talu mõiste ja nime kasutamise vastu. Positiivse ja reaalsema sisuga võib esile tõsta Keskerakonna seisukohti. Seevastu Reformierakond paraku ei soovita midagi konkreetselt ette võtta, kuid ei ole ka talude vastu. Seda enam, et koalitsioonipartner IRL lubab talude heaks kasvõi tähti taevast alla tuua. Esikohal ongi IRL oma põhjalike ja asjalike lubadustega.

„Talu” asemel uussõnad
Kõige suurema lubaja ja võlglase rolli on niisiis Reformierakonna partnerina sattunud IRL. Mis aga möödunud aastatel taluga juhtunud on, märkame ajakirjandusest. Lihtsa ja auväärse sõna „talu“ asemele on uussõnadena tulnud: põllumajandusettevõte, põllumajanduslik majapidamine, põllumajanduslik kodumajapidamine, põllumajandustootja, väikeettevõte, farmer, FIE, OÜ jne.

Jääme lootma, et uued tuuled talu kasuks tekivad uues riigikogus ja ka Eestis tullakse tagasi Euroopas hindatõusnud mõistete – talu ja peretalu – juurde.

 

Autor: JAAN KIVISTIK, Eesti Maaülikooli emeriitdotsent
Viimati muudetud: 23/04/2015 09:14:35