Meelis Mälberg võis triatloniraja läbinuna võidukalt käed tõsta, kuid Eesti Telekomi pakkumine pani käsi tõstma ehmatusest ja üllatusest. Foto: Malle Elvet

Põhjamaade mobiilsideoperaatorile TeliaSonera kuuluv Eesti Telekom (Elion ja EMT) saatis Värskas elavale riigikogu liikmele Meelis Mälbergile (RE) päringu peale pakkumise kiire internetiühenduse rajamiseks. Koos käibemaksuga 33 600 euroni ulatuv summa (koos lubadusega saada internet majja umbes poole aastaga) ajas ka kolmekordset Eesti keskmist palka saaval parlamendisaadikul juuksed turri.

„Sellise pakkumise sain. Kui tahan Elionile hakata teenuste eest igakuiselt maksma, pean enne välja käima 33 600 €,” teatas Setomaale kodu rajanud riigikogulane Meelis Mälberg möödunud nädalal oma sotsiaalmeedia kontol, teate juures naerunägu, mis ilmselt illustreeris pakkumise absurdsust postitaja silmis. „Olgu öeldud, et kaabel on 95 meetri kaugusel, mõõtsin spetsiaalselt ära.”

„Ausalt öeldes tuli naer peale,” kommenteeris Mälberg pakkumise avamise hetke LõunaLehele. „Neli-viis aastat tagasi siin naabrimehe, vallavanem Raul Kudrega uurisime, neli-viis tuhat oli pakkumine ja pidasime kalliks. Mõtlesin, et teen uue katse, ja tuli 28 000 pluss käibemaks. See tegi nalja, sest see ju ei ole selline pakkumine, mida saaks tõsiselt võtta, kaaluda, et ehk kaupleks tuhat alla. Hinna sees oli ka majasiseseid kaablitöid 200 euro eest ...”

Mälberg on seni oma kodus kasutanud mobiilset internetti, ent see jääb maal ja sealjuures väikefirmat pidades lahjaks. Riigikogulane teadis, et tema kodukantigi ulatub kümnete miljonite eurode eest rajatud EstWini valguskaabel, mis pidigi maale kiire interneti viima, ja soovis selle kaudu maailmaga ühenduda.

Riigikogulase internetisõprade ringi kuuluv sidesüsteemide spetsialist märkis kommentaariks, et optilise maakaabli meeter maksab 70 sendi ringis. „Kui asi oleks ainult kaablis, saaks selle tuua 48 kilomeetri kauguselt,” märkis mees.

Tegelikult rääkisid Eesti Telekom ja Mälberg teineteisest mööda. Firma teatas, et tegu oli arusaamatusega ja kalkulatsioon tehti lähima valguskaabli lõpp-punkti järgi, mis asub Mälbergi kodust pooleteise kilomeetri kaugusel. Olgu öeldud, et EstWini projekti eesmärk oligi viia kiire internet igast maa-asulast vähem kui 1,5 kilomeetri kaugusele. Mälberg ei teadnud, et 95 meetri kaugusel tema kodust asub hoopis vaskkaabli lõpp-punkt.

Riigikogulane märkis, et talle teadaolevalt too ultrakiire valguskaabel, mida ta tegelikult ei vajagi, ainult otsapidi Värskasse tulebki ning keegi seni sellega liitunud pole. Mälberg tõdes, et ärimehena peaks tema meelest olema kaabli valdajatel huvi teenust inimestele pakkuda – kaablid kiiresti laiali vedada, et saaks tarbijatele pakkuda teenust ja selle eest arveid esitada. „Aga seda huvi ei tundu olema,” nentis värskalane.

„Vägisi jääb mulje, et see kaabel on nii hästi kinni makstud, et huvi sinna kedagi taha saada ei olegi, see on kõige kummastavam ja kurvem asja juures,” nentis Meelis Mälberg.

Riigikogulane ja ärimees, omal ajal Räpina paberivabriku nüüdisaegse äriettevõttena üles ehitanud mees märkis, et asjal on mitu poolt. On ju näiteks Elion äriettevõte, millelt eeldatakse kasumi teenimist. Kuskil on aga Mälbergi sõnul süsteemne viga, mis ei lase tekkida normaalsel konkurentsipõhisel ringil, näiteks peaks selles süsteemis olema konkurents.

Mida saaks olukorra leevendamise teha riik ja mida on riigikogulasel Mälbergil endal kavas selles asjas riigimehena ette võtta?

„Koalitsioonileppes on sees viimase kilomeetri toetus, mis peaks probleeme leevendama,” sõnas Põlvamaa parlamendisaadik. „Maainimene pole saamatu, teda ei pea poputama või pilpa peal kandma, aga võimalused peavad olema võrdsed. Mina tahan saada ühendust samadel tingimustel, mis on Elioni kodulehel üleval. Asja teeb jaburaks see, et mina peaksin maksma 33 000, aga paneelmajas elav inimene saab tasuta. Ebavõrdsuse vastu tuleb võidelda. Mina saan selgitada ja rääkida ja selles mõttes on väga hea, et sellise pakkumise sain ja mul on see must valgel olemas.”

Telekommunikatsioonifirma teatel on võimalik tuua vaskkaabli lõpp-punktist Mälbergi kodusse väiksemat lairiba kiirust võimaldav vaskkaabel, mis maksaks 4000 euro ringis.

Seegi pakkumine ligi 3500 euro suurust kuupalka saavat Meelis Mälbergi ei rahulda. Ta on enda sõnul juba saatnud firmale kirja, milles küsib konkreetselt, kui mitut liitujat oleks vaja, et ühenduse loomine Eesti Telekomile ära tasuks. Mees loodab ühes naabritega leida lahenduse, millega oleks kõik rahul.

 

Kuu aega tagasi kirjutas LõunaLeht
„[Projekti EstWin] kava, millele on juba kulutatud 28 miljonit eurot ELi toetusi ja kuhu kavandatakse panna veel 41 miljonit eurot, tugines eeldusele, et sideettevõtted ehitavad ise baasvõrgust vajalikud ühendused lõpptarbijateni. See eeldab, et sideettevõtted investeerivad kaablitesse ja seadmetesse, mis ühendavad internetiteenuse lõpptarbijad lairiba baasvõrguga, või paigaldavad mobiilimastidele kiire interneti pakkumiseks vajalikud seadmed. Tähelepanuta jäeti aga asjaolu, et sideettevõtetel pole selget majanduslikku huvi ehitada tänapäevane valguskaablitel põhinev juurdepääsuvõrk välja isegi suuremate asulate eramajade piirkondades, rääkimata hajaasustatud kohtadest, kritiseerib riigikontroll.”

 

 

 

 

 

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 30/04/2015 10:25:59