Kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras jälgis eile Taara linnakus üksuste formeerimimist. Foto: Jaanika Ojakõiv

Suurõppuse Siil käigus toimus eile üksuste formeerimine ka Võrus asuvas Kuperjanovi jalaväepataljonis, kuhu kogunesid sajad kutse saanud reservväelased. Kohal oli ka kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras.

Kindralleitnant Terrase sõnul on suurõppuse Siil planeerimine kestnud juba mitu aastat ning sellise mastaapse, logistiliselt keerulise, ühiskondlikult vastutusrikka ja inimlikult emotsionaalse õppuse planeerimisel on ära tehtud väga tähelepanuväärne töö.

„Jäänud on vaid viimane, see kõige tähtsam, pingutus, mille käigus saame ise teada, kui valmis me tegelikult oleme reaalseid olukordi juhtima,” ütles ta. „Kõikidel osalejatel aga lasub kohustus olla kaasa mõtlevad, loovad ja anda endast parim, et harjutus läheks korda ja kulgeks sujuvalt. Kaitseväge usaldatakse ja me peame seda usaldust õigustama. See sõltub igast sõdurist, allohvitserist, ohvitserist ja osalejast. Olgem suurõppuse väärilised, sest iga okas loeb!”

4.-15. maini kogu Eestit hõlmav ja Virumaal kulmineeruv õppus Siil 2015 on läbi ajaloo kaitseväe suurim. Siil toimub iga-aastase Kevadtormi asemel ja seal on planeeritud osalema üle 13 000 reservväelase, kaitseliitlase, ajateenija, tegevväelase ja liitlasriikide kaitseväelase. Õppuse õnnestumisel on kõige olulisem osa just reservväelasel, kes moodustavad osalejatest üle poole.

Õppuse Siil eesmärk on kontrollida alalises valmiduses olevate üksuste täiendkomplekteerimist ja kiirreageerimisvalmiduses olevate üksuste formeerimist. See tähendab suurt rõhku just üksuste formeerimise, sealhulgas mobiliseeritute vastuvõtu harjutamisele. Lisaks harjutab 1. jalaväebrigaad lahingutegevust ja taktikalise ning operatiivtasandi juhtimist.

Suurem osa reservväelastest on õppusele kutsutud 12 päevaks, et viia läbi tervet brigaadi hõlmav taktikaline õpe ja anda üksuse tegevusele hinnang. Teine osa reservväelasi kutsutakse õppusele aga neljaks päevaks, et kontrollida üksuste formeerimisvõimekust, tuletada meelde varasemalt õpitut ja lasta sisse relvad. Selline lahendus on tingitud vajadusest harjutada üksuste formeerimist ning brigaadi koostööd, mistõttu on igal õppusel osaleval reservväelasel oluline roll - neljaks päevaks kutsutud panustavad formeerimise õnnestumisse, 12-päevasel õppekogunemisel osalejad annavad aga võimaluse harjutada brigaadi koostööd.

Õppusel osalevad ka liitlased. Näiteks jalaväekompanii Ühendkuningriigist ja Eestis viibivad USA üksused. Samuti saabuvad õppusele belglased ja sakslased oma õhutõrjesüsteemidega, Ämarisse tulevad Poola lendurid ja kohal on hollandlased. Läti ja Leedu on küll ka esindatud, kuid seekord mitte oma eraldi üksustega. Peagi saabuvad Briti õhuturberotatsiooni neli lennukit Eurofighter, kuid võimalusel osalevad nad ka Siilil ning nendega koos tulevad õppuse ajaks kohale ka Ühendkuningriigi õhuväe kaks reaktiivõppelennukit Hawk. Lisaks osalevad õppusel ka Poola ja USA lennukid.

Siilil on esindatud tehnikat igast liigist, mis kaitseväel kasutada on. Näiteks soomukid Sisu XA-188 ja Sisu XA-180, suurtükid, õhutõrjeraketikompleksid, pioneeritehnikat ja muidugi suurel hulgal erinevaid veo- ja toetusmasinaid. Lisaks eesti kaitseväe tehnikale osalevad Siilil ka USA M1A2 Abrams tankid ja eelpool mainitud Poola neli ründelennukit SU-22, Ühendkuningriigi lennukid Eurofighter Typhoon ja Hawk ning neli USA ründelennukit A-10.

Siil puudutab pea tervet Eestist, sest reservüksused formeeritakse erinevates paikades üle Eesti. Peamised harjutusalad jäävad Lääne- ja Ida-Virumaale, Tartu- ja Võrumaale (Võrtsjärve, Kanepi ja Nursipalu kant). Teises etapis ehk koostegevusharjutuse ajal on kõige intensiivsem tegevus Virumaal.

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 05/05/2015 09:18:17